Kriisist lahenduseni: võrgustiku roll

Käesolevat sajandit on ilmestanud mitmed kriisid, seejuures erinevates valdkondades (nt looduskatastroofid, uued viirused (koroona), pagulasteema, tööjõu- ning ka tööpuudus). Kriisi ulatusest olenemata mõjutab see kõik perekondi. Eriti haavatavad on lapsed, kes sageli ei oska oma hirme isegi sõnastada. Mured omakorda jõuavad ühel või teisel moel kooli, kus õpetaja peab eeskätt pühenduma õppekavale. Kuidas lahendada kriise, tegemata allahindlust õppetöö akadeemilisele sisule? Appi tuleb võrgustik. Aga see ei teki iseenesest ega üleöö – võrgustikku tuleb kujundada, ning meeskonnatööd tuleb õppida.

Kui tekivad probleemid lapse käitumises, millised võivad olla ohtlikud isendale või teistele, siis tuleb kasutada äärmuslikke meetmeid, s.o tõusetub küsimus alaealise saatmisest kinnisesse lasteasutusse. Tegemist on alaealise vabaduse piiramisega, millel on riive inimõigustega. Seega erinevate ametkondade ja isikute (riik Sotsiaalkindlustusameti kaudu, kohus, KOV lastekaitse töötajad, perekond, kinnine lasteasutus) koostöö ning toimiva võrgustiku olemasolu on eelnimetatud probleemi lahendamisel eriti olulised. Samuti on oluline koostöö ja võrgustiku olemasolu lapse hooldusõiguse ning lapsest eraldieraldavale vanemale suhtluskorra määramise vaidlustes. Tekib küsimus, kas selline võrgustik on olemas ja toimib või tuleb seda luua, täiendada? Kas ollakse valmis konstruktiivseks koostööks? Milline roll ja vastutus on riigil, KOV-l, lapsevanematel?

Projekti eesmärk

Projekti eesmärgiks on analüüsida interdistsiplinaarsete võrgustike olemust ja tööpõhimõtteid – eriti sotsiaalpedagoogika ning lastekaitse valdkonnas.

  • Praktiliselt lahendab iga rühm mõnda tegelikku kriisiaspekti õpilase seisukohalt vaadatuna.
  • Iga episood võib üksikisiku tasandil osutuda ületamatuks kuristikuks, ja/või käivitada allakäigu-spiraali. Ehk siis: lumepallist võib tuleneda laviin.
  • Eesmärgiks on õpetada tulevasi spetsialiste mõistma asjaolu, et sotsiaalteadustes pole olemas pisiasju. Võrgustik peab olema nii tihe (st koostöö piisavalt efektiivne), et kriisi erinevad aspektid saavad alati märgatud ning lahendatud.

Lühidalt on projekti eesmärgiks arendada meeskonnatöö-oskusi kriisi-situatsioonide lahendamise eesmärgil, kus reageerida tuleb kiiresti ning lapse huve arvestavalt.

Erialade lõimimine

Projekti fookuses on nö ‘kastist välja’ mõtteviisi arendamine. Kaasaegsed kriisid on multi-dimensionaalsed, eeldades erinevate valdkondade ekspertide koostööd. 

Käesoleva ELU-projekti konkreetseks sihtrühmaks on tulevased sotsiaalpedagoogid, juristid, lastekaitsjad ja sotsiaaltöötajad.Oodatud on ka IT-, meedia-, haridusteaduste- ja politoloogiatudengid.

Võrgustiku- ning meeskonnatöö-valmidus on universaalne mõiste, mida vajatakse ka töövälisel ajal  – seega seab alaprojektide sisule (kriiside lahendamise kontekstis) piire vaid fantaasia. Meie projektis leiab iga rühm mingi (lapsi ja noori puudutava) praktilise problemaatilise  aspekti, mida meeskonnatööna siis lahendama asutakse. Konkreetseks metodoloogiaks on kvalitatiivsete uurimismeetodite rakendus: nt juhtumianalüüs, (fookusgrupi)intervjuu, dokumentide sisuanalüüs (või mõni muu uurimismeetod). Igal rühmal aitavad juhendajad leida uurimisprobleemile sobiva meetodi, mille abil siis esmalt analüüsitakse probleemi, ning tulemustest johtuvalt pakutakse välja lahendusvariante.

Teaduspõhisus ja uudsus

Teoreetiliselt tugineb projekt Cullbergi kriisiteooriale (https://www.researchgate.net/publication/283099256_The_crisis_model_A_socially_useful_psychologism), kus rõhutatakse kriisi seost kultuurikontekstiga, aga samas tuuakse välja ka nö kultuuride ülesed etapid: eitamine, töötlemine, aktsepteerimine.

Taas kord on põhjust pöörduda ka Maslow vajaduste hierarhia poole – koroona-epideemia kontekstis pole põhivajaduste rahuldamine enam iseenesestmõistetav reaalsus. Kriisi ja võimalust tähistatakse hiina keeles ühe ja sama hieroglüüfiga. Poliitikute sõnavaras on väljend: head kriisi ei saa raisku lasta. Seega võib kriis ka häid arenguid algatada. Iga kriis on nagu risttee, kus eksperdid aitavad valida suuna.

Projekti käivitamine 2020 sügisel on aja- ning asjakohane, kuivõrd mõned kroonakriisi-tulemid on selleks ajaks ilmselt veel lahendamata ja/või isegi süvenenud.

Oodatav tulemus

Üliõpilased keskenduvad praktilisele kriisi-aspektile (nt lastekaitse, sotsiaalpedagoogika ja/või seadusandluse valdkonnas), käivitavad meeskonnatöö, kujundavad toimiva võrgustiku ning tegutsevad probleemi lahendamise nimel.

Oodatavaks tulemuseks on kriiside aspektide märkamine, piiritlemine, analüüs ja lahendus. Võrgustiku käivitamine ning meeskonnatöö praktiseerimine sotsiaalpedagoogika ning lastekaitse valdkonnas, seadusandluse kontekstis.

Väljundiks on võrgustikutöö rakendusvariantide praktiseerimine; ja/või toimiva mudeli väljatöötamine. Koostööpartnerid väljapool ülikooli leiab iga alaprojekt ise – ideaalis ei jää projekti tulemus riiulile seisma, vaid aitab Eesti elu edendada nüüd ja edaspidi ikka ka väljaspool ülikooli. Sotsiaalteadusliku uuimismetodoloogia tundmine.

Projektide tulemusi tutvustatakse eriala-liitudele, ning võimalusel ka vastava valdkonna ministeeriumi(te)le. Ideaalis koostab mõni rühm ka kriisikäitumis-juhendi spetsiifilisele sihtrühmale.

    Nõuded osalemiseks

  • Meeskonnatöö tulemusel ELU tegevuskava koostamine
  • Koostada meeskonnatööna ELU vahekokkuvõte etteantud vormil (semestri vahenädalaks)
  • Osaleda semestri vahenädalal toimuval tagasiside sessioonil
  • Kirjutada individuaalne refleksioon meeskonnaliikme rolli täitmisest ja teiste liikmete panusest projekti tegevusse (esitada individuaalselt juhendajale)
  • Koostada meeskonnatööna ELU projekti portfoolio, mis sisaldab projekti aruannet, tegevuskava, meediakajastust ja hinnangut projektile
  • Osaleda meeskonnaga ELU projektide esitluspäeval ja esitada meeskonnatööna valminud tegevuse tulemusi
  • Iseseisvate tööde sooritamine eeldab aktiivset osalemist kokkulepitud projekti kohtumistel ja meeskonnaliikmena võetud kohustuste täitmist

Juhendaja(d)

MM

Mare Merimaa

mererand@tlu.ee

ML

Mare Leino

mare.leino@tlu.ee

Projekti meeskond

K

Kärt

Sotsiaalpedagoogika

K

Karmen

Sotsiaaltöö

M

Merlet

Sotsiaaltöö

O

Oliver

Sotsiaalpedagoogika

K

Kerli

Sotsiaalpedagoogika ja lastekaitse

L

Liis

Sotsiaaltöö

C

Christina

Sotsiaalpedagoogika ja lastekaitse

V

Veroonika

Sotsiaalpedagoogika

J

Jelena

Õigusteadus

G

Gerda

Sotsiaalpedagoogika ja lastekaitse

K

Kaisa-Stiina

Sotsiaaltöö

T

Tatjana

Infoteadus

E

Eeva

Sotsiaalpedagoogika

P

Piret

Sotsiaalpedagoogika

E

Egelin

Sotsiaaltöö

E

Elis Maria

Reklaam ja suhtekorraldus

H

Heigo

Sotsiaaltöö

I

Isabel

Sotsiaaltöö

K

Kädu

Sotsiaalpedagoogika ja lastekaitse

M

Manuela

Sotsiaaltöö

M

Mari-Liis

Sotsiaalpedagoogika ja lastekaitse

#meeskonnatöö #võrgustik #seadusandlus #sotsiaalpedagoogika #lastekaitse #kriis