Student Podcast Fall 2025
Students Conceptualize, Create, and Promote Podcast Episodes - Part of an Ongoing Series
Students Conceptualize, Create, and Promote Podcast Episodes - Part of an Ongoing Series
Kuidas luua parem juurdepääs ja kaasatavus kultuuriharidusele läbi digitehnoloogiate? Meil on väga heal tasemel kultuuriharidus, nt muusuemiharidus, huviharidus, kuid sellele juurdepääs ei ole veel interaktiivne, kõiki võimalikke sihtrühmi kaasav ning ühtsele platvormile digitaliseeritud.
Kuidas tagada erinevate sihtrühmade suurem kaasatus ja ligipääsetavus kultuuriharidusele?
Kultuuriranits https://www.kul.ee/kultuuriranits on Kultuuriministeeriumi eestvedamisel loodud toetusmeede, mille eesmärk on tagada laste ja noorte osalemine kultuurielus, kultuuri hindava publiku järelkasv ning soodsad tingimused kultuuris osalemiseks.
Kultuuriranits võimaldab koostöös koolide ja omavalitsustega lastel ja noortel külastada õppeprogrammi osana kultuuriasutusi, aidates omandada nii riikliku õppekavaga ettenähtud ainepädevusi kui ka kasvada loovateks ja mitmekülgseteks isiksusteks.
Läbi Kultuurirantisa avanevad uksed 13 erineva kultuurivaldkonna haridusmaailma. Muuseumid, teatrid, muusika, kirjandus, kunst, foto, meedia, filmikunst, disain, arhitektuur, tants, folkloor ja rahvakultuur puudutavad kõikide ainevaldkondade aktuaalseid teemasid kogu põhihariduse ulatuses. Kultuurielamusi aitab õpilastele lähemale tuua Kultuuriranitsa toetus, kuid selle teenused ei ole veel ühtsele digitaalsele platvormile viidud.
Õpetajad vajavad oma töös innovaatilisi haridusprogramme, mida pakuvad mälu- ja kultuuriasutused. Samas haridusprogrammide leidmine eri haridusastmete, teemade ja õpiväljundite lõikes on raskendatud, kuna selleks puudub ühtne digitehnoloogiline platvorm koos vastavate IT teenustega. Programmid muutuvad sisult, olemuselt ja ajaliselt sageli ning info on killustunud eri teenusepakkujate lõikes. Kultuuriharidusele juurdepääsu parendamiseks on vaja analüüsida sihtrühmade vajadusi ja ootusi ning luua digitehnoloogiline platvorm, mis võimaldab minimaalselt otsida ja valida haridusprogramme õpiväljundite ning tulevikupädevuste jms lõikes ning neile digitaalselt registreeruda. Appi tulevad digitehnoloogiad.
Tegemist on praktilise suunitlusega koostööprojektiga, mille keskmes on loovate lahenduste kaudu inimeste vaimset ja füüsilist tervist toetavate harjumuste arendamisele kaasa aitamine. Projekti uurimisgrupp saab jätkata varasemate gruppide tööd, mille tulemusel on loodud harjumuste kujundamise juhendmaterjalide esialgsed põhjalikud teadusel põhinevad versioonid ning neid praktikas vastavate sihtgruppidega proovitud ning tagasisidestatud. Antud koostööprojekti eesmärgiks oleks varasemate gruppide tulemite baasil täiustada olemasolevaid juhendamaterjale ning luua loovaid lahendusi kasutades lõplikud praktilised abivahendid, et aidata kaasa inimeste tervise ja heaolu toetavate harjumuste püsivale integreerimisele enda ellu.
ELU projekt „Heal kassil mitu nime?“ annab panuse Eesti kassinimede kontekstipõhisesse kogumisse ja süsteemsesse uurimisse. Kuna iga nimi on valik, peitub selle taga lugu (olukord ja peategelased), mis jutustab samavõrra nime saaja kui panija, nendevahelise suhte ja laiemalt kultuuri kohta.
Uimastite käsitlus ajakirjanduses ja sotsiaalmeedias on sageli emotsionaalselt laetud ja osaliselt idealiseeriv – näiteks kujutatakse aineid loovust soodustavate või stressi leevendavate vahenditena. Sellised narratiivid võivad kujundada noorte, eriti tudengite, hoiakuid ja arusaamu uimastitarbimisest. Kuigi meediakajastusi on analüüsitud sel teemal, siis auditooriumi – eriti noorte – tõlgendusi on vähem uuritud. Käesolev projekt keskendub sellele, kuidas eri taustaga tudengid taolisi kujutisi mõtestavad, milliseid varjatud sõnumeid nad märkavad ning kuidas see mõjutab nende suhtumist uimastitesse ja tarvitajatesse. Analüüsi toetavad raamistusteooria (Entman), sotsiaalse kognitsiooni teooria (Bandura) ja Stuart Halli dekodeerimismudel, mis ühiselt loovad tugeva aluse meediasõnumite ja nende vastuvõtu uurimiseks.
Tallinnas, Nõmme linnaosas (Eestis) ja Heidelbergis (Saksamaal) on kriisivalmiduse fookuses joogivee kättesaadavuse tagamine olukordades, kus tavapärane veevarustus on häiritud. Projekt keskendub looduslike veevarude (allikad, pinnaveekogud) ja teiste võimalike veesaamise viiside kasutamisele kriisiolukorras ning kogukonna kaasamisele veejulgeoleku tagamisel. Aluseks võetakse mõlemas linna varasemad tegevused ja plaanid – näiteks Tallinnas rohked Nõmme piirkonna allikad ning Heidelbergis linna hädaolukorra kaevud – ja millised on vastavad veekvaliteedi kontrolli meetmed. Veekvaliteed jälgimise ühe meetodina kasutatakse harrastusteaduse ja vabatahtliku veeseire lähenemist (nt allikate kaardistamine ja veestikuseire Eestis ja nn vabatahtlike “jõe-toetajate” (stream sponsors) tegevus Heidelbergis). Projekti käigus viiakse läbi ka teiste rahvusvaheliste parimate praktikate analüüs, mis annab projekti jaoks laiema tausta. Projekti tulemusena töötatakse välja terviklik strateegia ja soovitused, kuidas linnad – sh Tallinn ja Heidelberg – saavad kogukonda kaasates, tehnilise taristu uuendustega, tõhusa veekvaliteedi kontrolli ning teavitussüsteemide abil paremini valmistuda veekriisideks. Projekt tugevdab kogukondi, soodustab rahvusvahelist koostööd, kogemuste vahetamist ja aitab kaasa ühiskonna toimetulekule kriisiolukordadega.
Moodlight on õpiprotsessi „meeleolulamp“—füüsiline valgusobjekt, mis tõlgib õppija edenemise värvide keelde. Ühendus õpikeskkonna Moodle'ga võimaldab seadmel kujutada ülesannete staatust kui ruumilisi valgusmeeleolusid: valmimine, kulgemine, tähtaja ületamine. Projekt uurib, kuidas perifeerne, vaikne tagasiside toetab eneseregulatsiooni, vähendab koormust ja muudab muidu varjatu nähtavaks nt. teistele pereliikmetele.
Selgitada välja kasutajate vajadused e-testide koostamisel ja kasutamisel ja sellest lähtuvalt kavandada lahendusi tulemuslikuks turundustegevuseks, luua sobivaid turundusmaterjale e-testimise keskkonna Examodo (https://www.examodo.com/) turundamiseks ja kasutajate vajadusi silmas pidades täiustada keskkonda.
Partner: Eesti Punane Rist (EPR)
Tõsta Tallinna Ülikooli tudengite teadlikkust kriisideks valmistumisest, elupäästvast esmaabist ja psühholoogilisest esmaabist. Samuti arendada noorte praktilisi ja vaimseid toimetulekuoskusi ning suurendada huvi vabatahtliku tegevuse ja kogukonnapõhise valmisoleku vastu.
Parklast päris eluni! Haapsalu kolledži parklas peetud arutelu liikluskultuuri üle viis geniaalse ideeni: „Miks mitte panna inimesed liiklusse juba enne, kui nad päriselt rooli istuvad, aga turvaliselt ja laua taga mängides?“
Nii sündis mõte luua liiklusohutust õpetav lauamäng, mis on samaaegselt õpetlik ja lõbus. ELU formaadis valmib projekt, kus reaalsed liiklusolukorrad, liiklusmärgid, trahvid, politsei ja salajased missioonid saavad mängulaual täiesti uue elu.