Meediapädevuse e-õpivahendite loomine. Vol.7
Projekti eesmärgiks on innovaatiliste meediapädevuse õpetamise e-õpivahendite loomine
Projektid
Otsingu tulemused (521)
Sõltuvusnarratiivid meedias
Projektis uuritakse erinevate sõltuvuste (nutisõltuvus, uimastid, suhtesõltuvus, hasartmängurlus, e-poodlemine jms) kujutamist professionaalses meedias ja sotsiaalmeedias. Lisaks käsitletakse tehisintellekti rakenduste (nt ChatGPT, DALL·E) rolli sõltuvusnarratiivide analüüsil ning arutletakse, kas AI võib kujuneda uueks sõltuvusvormiks või vastupidi – toetada probleemide ennetamist ja paremat mõistmist.
Keskkonnasõber – lood väikesele maailmapäästjale
Projekti käigus loovad üliõpilased lugusid ja hariduslikke materjale, mis tutvustavad kuni 10-aastastele lastele keskkonnahoiu ja looduse väärtustamise teemasid. Lugude kaudu saavad lapsed mõista looduse tähtsust, märgata erinevaid keskkonnaprobleeme ning mõelda väikestele, aga olulistele sammudele, mida igaüks saab teha, et olla "väike maailmapäästja".
6th Baltic Sea Conference on Literacy– korraldus, kommunikatsioon ja järeltegevused
ELU projekt annab üliõpilastele võimaluse panustada MTÜ Eesti Lugemisühingu ja Tallinna Ülikooli koostöise rahvusvahelise konverentsi 6th Baltic Sea Conference on Literacy. Literacy Environments – Environmental literacy korraldusse, kommunikatsiooni ja tulemuste analüüsi. Projekt ühendab sündmuskorralduse, teaduspõhise sisu ning meeskonnatöö, pakkudes ainulaadset rakenduslikku kogemust akadeemilises ja rahvusvahelises kontekstis.
Koduleht www.6bscl.ee
Energia avastuskeskuse haridusprogrammide arendamine ja kommunikatsioon
Energia avastusekeskuse tervikliku õppekava analüüs, erinevatele sihtrühmadele (eri vanuses lapsed, täiskasvanud) mõeldud haridusprogrammide arendamine ja kommunikatsioon
Student Podcast Fall 2025
Students Conceptualize, Create, and Promote Podcast Episodes - Part of an Ongoing Series
Kasulike terviklikku tervist toetavate harjumuste proaktiivne arendamine ja mõjutegurite analüüs osalejate vaatest- osa 3
Tegemist on praktilise suunitlusega koostööprojektiga, mille keskmes on loovate lahenduste kaudu inimeste vaimset ja füüsilist tervist toetavate harjumuste arendamisele kaasa aitamine. Projekti uurimisgrupp saab jätkata varasemate gruppide tööd, mille tulemusel on loodud harjumuste kujundamise juhendmaterjalide esialgsed põhjalikud teadusel põhinevad versioonid ning neid praktikas vastavate sihtgruppidega proovitud ning tagasisidestatud. Antud koostööprojekti eesmärgiks oleks varasemate gruppide tulemite baasil täiustada olemasolevaid juhendamaterjale ning luua loovaid lahendusi kasutades lõplikud praktilised abivahendid, et aidata kaasa inimeste tervise ja heaolu toetavate harjumuste püsivale integreerimisele enda ellu.
Heal kassil mitu nime?
ELU projekt „Heal kassil mitu nime?“ annab panuse Eesti kassinimede kontekstipõhisesse kogumisse ja süsteemsesse uurimisse. Kuna iga nimi on valik, peitub selle taga lugu (olukord ja peategelased), mis jutustab samavõrra nime saaja kui panija, nendevahelise suhte ja laiemalt kultuuri kohta.
Decode: Meedia, uimastid ja üliõpilaste tõlgendused
Uimastite käsitlus ajakirjanduses ja sotsiaalmeedias on sageli emotsionaalselt laetud ja osaliselt idealiseeriv – näiteks kujutatakse aineid loovust soodustavate või stressi leevendavate vahenditena. Sellised narratiivid võivad kujundada noorte, eriti tudengite, hoiakuid ja arusaamu uimastitarbimisest. Kuigi meediakajastusi on analüüsitud sel teemal, siis auditooriumi – eriti noorte – tõlgendusi on vähem uuritud. Käesolev projekt keskendub sellele, kuidas eri taustaga tudengid taolisi kujutisi mõtestavad, milliseid varjatud sõnumeid nad märkavad ning kuidas see mõjutab nende suhtumist uimastitesse ja tarvitajatesse. Analüüsi toetavad raamistusteooria (Entman), sotsiaalse kognitsiooni teooria (Bandura) ja Stuart Halli dekodeerimismudel, mis ühiselt loovad tugeva aluse meediasõnumite ja nende vastuvõtu uurimiseks.
Astume vastu veekriisile!
Tallinnas, Nõmme linnaosas (Eestis) ja Heidelbergis (Saksamaal) on kriisivalmiduse fookuses joogivee kättesaadavuse tagamine olukordades, kus tavapärane veevarustus on häiritud. Projekt keskendub looduslike veevarude (allikad, pinnaveekogud) ja teiste võimalike veesaamise viiside kasutamisele kriisiolukorras ning kogukonna kaasamisele veejulgeoleku tagamisel. Aluseks võetakse mõlemas linna varasemad tegevused ja plaanid – näiteks Tallinnas rohked Nõmme piirkonna allikad ning Heidelbergis linna hädaolukorra kaevud – ja millised on vastavad veekvaliteedi kontrolli meetmed. Veekvaliteed jälgimise ühe meetodina kasutatakse harrastusteaduse ja vabatahtliku veeseire lähenemist (nt allikate kaardistamine ja veestikuseire Eestis ja nn vabatahtlike “jõe-toetajate” (stream sponsors) tegevus Heidelbergis). Projekti käigus viiakse läbi ka teiste rahvusvaheliste parimate praktikate analüüs, mis annab projekti jaoks laiema tausta. Projekti tulemusena töötatakse välja terviklik strateegia ja soovitused, kuidas linnad – sh Tallinn ja Heidelberg – saavad kogukonda kaasates, tehnilise taristu uuendustega, tõhusa veekvaliteedi kontrolli ning teavitussüsteemide abil paremini valmistuda veekriisideks. Projekt tugevdab kogukondi, soodustab rahvusvahelist koostööd, kogemuste vahetamist ja aitab kaasa ühiskonna toimetulekule kriisiolukordadega.