KKK

Mis?

ELU on rühmatööna teostatud projekt, millel on konkreetselt sõnastatud eesmärgid, etteantud tähtajad ja reaalne tulemus. Rühm moodustub 6-8 tudengist vähemalt kolmelt erinevalt erialalt. Õppeaine maht on 6 EAP ja hindamine on arvestuslik.

ELU iseloomustab suur variatiivsus, kuna projektide sisu ja läbiviimise viis on juhendajate ja üliõpilaste otsustada. ELU ainekaardis on kokku lepitud kolm kohustuslikku tööd:

  1. üliõpilaste koostöös valminud projekti kavand;
  2. enese ning rühmakaaslaste panuse hindamine;
  3. projekti tulemuse esitlemine.

Ainekaart on ühine kõigile erialadele ja õppeastmetele, kuna projekti rühmad moodustuvad erinevate erialade ja õppeastmete üliõpilastest.

Lisainformatsiooni leiab:

Ainekaardist

ELU kontseptsioonist

Milleks?

Projektõpe on oluline, kuna tänapäeval on erinevate eluvaldkondade töökorraldus üha sagedamini projektipõhine: etteantud tähtajaks ja piiratud ressurssidega tuleb saavutada konkreetsed eesmärgid ning leida lahendusi mittestandardsetele ülesannetele, seda üldjuhul meeskonnatööna.

Oskus lahendada interdistsiplinaarseid probleeme tuleb kasuks tulevases tööelus, kuna paratamatult puutume kokku küsimuste ja ideedega, mis ületavad ühe eriala piire. ELU projektid annavad võimaluse ellu viia oma ideid, edendada koostööoskust ja suhelda erinevate inimestega. ELU projektis osalemine on võimalus arendada enda juhtimis- ja sotsiaalseid oskusi, algatusvõimet ning saada alusteadmisi projektide planeerimise ja läbiviimise kohta. ELU on Tallinna Ülikoolis kohustuslik õppeaine, et kõik üliõpilased saaksid uudse koosõppimise ja -tegutsemise kogemuse ning kogeksid võimalust oma teadmisi rakendada interdistsiplinaarsete probleemide lahendamisel, mis võivad ka tööelus ette tulla.

Millal?

ELU projektiga alustamise aja saab üliõpilane ise valida. Erinevalt tavalisest õppeainest tuleb ettevalmistamisega alustada juba eelneval semestril, kuna projekti rühm peab olema moodustatud semestri alguseks.

ELU projekt võib kesta 1–2 semestrit olenevalt selle eesmärkidest ja sisust. Projekti läbiviimise ajakava lepitakse kokku üliõpilaste ja juhendaja(te) vahel esimestel kohtumistel. Kui ELU kestab kaks semestrit, siis lisatakse aine õpingukavasse teisel semestril (st ainepunktid saadakse alles projekti lõppedes). ELU õppeainesse registreerimine toimub ainult läbi ELU veebi ning üliõpilane ise ÕISis ainesse registreerima ei pea. ELU aines on soovituslik osaleda enne viimast ehk lõputöö kirjutamise semestrit.

Kellega?

ELU rühma moodustavad 6–8 üliõpilast. Kui ühest teemast huvitatud üliõpilasi on rohkem, siis moodustatakse alarühmad. Kuna tegemist on erialadevahelise projektiga, peavad rühmas olema vähemalt kolme erineva eriala üliõpilased.

ELU rühmad moodustuvad huvipakkuva idee alusel. Üliõpilased saavad valida, millise juhendaja algatatud projektiga liituda, või välja pakkuda oma idee. Enda projekti idee lisamiseks tuleb täita veebis ankeet “Mul on idee”, mis kantakse ELU projektide andmebaasi läbivaatamisele. Järgmise sammuna tuleb tudengil enda ideele leida õppejõud-juhendaja.

ELU projekti ideid tutvustatakse ideelaadal ja ELU veebis. Ideelaat on rühma moodustamist toetav sündmus, mis toimub kaks korda õppeaastas (mais ja detsembris). Projektida liituda ja ainesse registreerida saab ainult ELU veebis.

ELU läbiviimiseks on kaks mudelit: ELU 1.0 ehk projekti juhivad õppejõud ning ELU 2.0, mille puhul projektijuht on üliõpilane. ELU 1.0 puhul on projekti algatajaks üks või mitu õppejõudu, kes pakuvad välja idee, on abiks sobiva rühma moodustamisel ning suunavad üliõpilasi soovitud eesmärgi saavutamisel. Lisaks juhendajatele saavad ELU rühmad küsida sisendit vajaliku valdkonna spetsialistidelt.

ELU 2.0 mudelis on kogu vastutus projekti planeerimisel, teostamisel ja kaitsmisel üliõpilastel. Projekti hakkab juhtima üliõpilane, kes suure tõenäosusega on ise selle idee autoriks. Igal ELU 2.0 rühmal on mentor-õppejõud, kes annab vajadusel tagasisidet ja soovitusi. Üliõpilaste vastutusel põhinev mudel annab võimaluse oma ideid reaalselt ellu viia ja arendada endas juhtimisoskust ja algatusvõimet.

Kuidas?

Kõik saab alguse ideest. Idee võib välja pakkuda üliõpilane, õppejõud või partner väljaspoolt ülikooli. Igal ELU projektil peab olema vähemalt üks ülikoolipoolne õppejõud.

ELU ettevalmistamisel tuleb idee autoril läbi mõelda, millistel erinevatel erialadel õppivaid tudengeid ta oma projekti vajab ja kes võiksid sobida projekti juhendajateks. Samamoodi tuleks jälgida, et idee ei oleks ELU projektiks liiga mahukas ja mõelda läbi esialgne läbiviimise raamistik.

Järgnevalt tuleb idee ELU veebi sisestada ja seda ideelaadal tutvustada. Ideelaadaga saab alguse rühmade moodustamise etapp. Ideelaat toimub kaks korda õppeaastas, et enne uue semestri algust jääks piisavalt aega esimesteks kohtumisteks ja rühmade moodustamiseks.

ELU rühmade esimestel kohtumisel lepitakse kokku konkreetsed eesmärgid, tegevuste ajakava, sõlmitakse kokkulepped, mis aitavad kaasa projekti lõplikule teostamisele. Projekti edukaks läbiviimiseks jagatakse omavahel ülesanded ning toimuvad regulaarsed kohtumised üliõpilaste ja juhendataja vahel. Kohtumistel juhendajaga esitlevad üliõpilased projekti hetkeseisu ning saavad vajadusel tagasisidet ja sisendit.

Enne semestri lõppu tuleb projekti tulemus vormistada ja seda esitleda ning anda hinnang nii enda kui ka rühmakaaslaste panusele. Selleks, et üliõpilased ja juhendajad näeksid, missugused on teised ELUd, kuulutakse iga semestri alguses välja võimalikud projekti esitlemise ajad, millest saab projekti lõpetamise tähtaeg.

Missugune?

ELU õppeaines saavad üliõpilased pakkuda lahendusi väljakutsetele, arendada edasi olemasolevaid algatusi või luua midagi täiesti uut. ELU läbiviimise viis ning tulemus sõltuvad rühmast ja juhendajast.

ELU projekti eesmärk ning selle saavutamiseks vajalikud tegevused ja ajakava lepitakse kokku projekti kavandis pärast rühma moodustumist. Õppeaine kohustuslikud osad on projekti kavand, enese ja rühmakaaslaste panuse hindamine ja tulemuse esitlemine.

Projekti eesmärkide saavutamiseks vajalike kulude katteks on igal ELU rühmal kasutada 100€ eelarve