100 sõna Eesti Vabariigile!

Koostada interaktiivne kaart eesti keelde viimase 100 aasta jooksul tulnud 100-st näidissõnast. See eeldas sõnade ja nende päritolu kaardistamist (tööd allikatega), välja valimist (vastavalt kokku lepitud kriteeriumidele) ja esitamist (vormistamist kaardi kujul). Projekti tulemus pidi illustreerima eesti keele ja ühiskonna muutumist alates vabariigi sünnist 1918. aastal.

Juhendaja(d)

  • Merilin Kotta (mkgirona@tlu.ee)

Kaasjuhendaja(d)

  • Kaia Sisask

Projekti kestus

2017/2018 (Sügissemester)

Projekti rühmad

Rühma liikmed

  • Karolin
  • Kadi
  • Ännifriid
  • Riina
  • Margareth
  • Katre
  • Kristiina
  • Sandra
  • Riigiteadused (1)
  • Infoteadus (1)
  • Õigusteadus (1)
  • Keeleteadus ja keeletoimetamine (3)
  • Kirjalik tõlge (1)
  • Keeletoimetaja (1)

Saavutatud tulemus

- projekti tulemusi kokku võttev õppevideo (tudengid õppisid video ettevalmistamise, filmimise ja järeltöötluse reegleid ja said võimaluse olla loomingulised)

-poster (õppisid disaini, arendasid loomingulisust)

- juhendaja lühiartikkel TLÜ Meediaväravas (06.12.2017)

- dokumenteerimistöö arendamine: 90 allikat uuritud

- koostööoskuse arendamine: 9 tudengit 5-lt erialalt BA ja MA tasemel

- ajaplaneerimisoskuse arendamine: 4 kohtumist ja filmimise päev

Edasised tegevused

Ei ole plaanis edasisi tegevusi.

Projekti rõõmud/mured

a

Tagasiside koostööle, oma panusele ja juhendajale kõikus 6 ja 10 punkti vahel 10-st, olles enamasti väga positiivne (8-10 punkti) ja ühel juhul pigem neutraalne või kriitiline (6 punkti). Tudengitele meeldis, et kokkusaamisi oli pidevalt, ühiselt arutati, kuidas jätkata, ja juhendaja aitas nii ideede kui ka video tegemisega.

Samas takistas kaugel elamine ühel tudengil mitmel kohtumisel osalemist. Grupiliikmete arv vähenes esialgelt 13-lt 9-le (osad läksid poole pealt akadeemilisele puhkusele, teised ei osalenud algusest peale), aga kõik, kes jäid, tegid põhjalikku tööd. 

Küsimusele "Mul oli piisavalt aega projektiga tegeleda" vastati enamasti 8 punkti 10-st, viidates ka ajalpaneerimise raskustele (tõdedes, et lõpus läks pisut kiireks ja osa allikaid jäi läbi vaatamata). Kriitiline tudeng lisas, et pidi ka teiste tööd ümber tegema. Tema enda panus ühiste suhtlusplatvormide loomisel (ühistööfail, facebook'i grupp) lisaks tavapärastele e-kirjade vahetamisele oli väga suur. Juhendajale oli ELU projekt kõige töömahukam aine sügise teisel poolel, kuna ta pidas vajalikuks pidevat kontakti grupiga ja tundis ka vastutust tulemuseni jõudmise ees. 

Oma panusega dokumenteerimistöösse, tööjaotuse ja oma koostööga rühmakaaslastega jäid kõik rahule. Kriitiline tudeng mainis, et grupitöö dünaamika võis määrata meeskonna suur vanusevahe (MA ja BA tudengid) ja erinev projektitöö kogemus. Juhendajana olin valmis riskiks, et tulemus ei vasta esialgsele ootusele, sest üks tudeng, kes osalemisest loobus, lubas just vormistada interaktiivse kaardi, aga ELU koordinaatorite soovitusel võtsin ühendust Tony-Peeter Haavaga ja tema abiga valmis hoopis parem tulemus, kui idee autorina ootasin.  

Projekti partnerid

Tony-Peeter Haav, TLÜ multimeediaspetsialist

Üliõpilaste seisukoht projekti tulemusest

Projekt kokkuvõttes õnnestus, sest kõik panustasid ja jõudsime tulemuseni.

Juhendaja järeldus projekti tulemusest

Projekt õnnestus, sest grupp töötas ja jõudis tulemuseni.

Rühma liikmed

  • Liisi
  • Nele
  • Laura
  • Riina
  • Hanna
  • Eesti filoloogia (2)
  • Kirjandusteadus (2)
  • Keeleteadus ja keeletoimetamine (1)