Otsi

#TLU OTT - otse tootjalt Tallinna Ülikooli lauale

Kevadel ilmus murettekitav uudis, mille kohaselt imporditud puu- ja köögiviljades võib olla kordades lubatust rohkem taimekaitsevahendite jääke. (Riigikontroll) Lahenduseks on kodumaised ning kontrollitud tooted. Kuid tänapäeva inimest juhib mugavus! Samas võib ka mugavus olla keskkonnasõbralik ning kodumaine. Uuringud näitavad, et inimesed ostaksid hea meelega kaupu ja tooteid otse tootjatelt, kui see on mugav ja kiire. Meie eesmärgiks on selline lahendus välja töötada ning Tallinna Ülikoolis käima lükata!

Tahame pöörata tähelepanu jätkusuutlikule toidule. Tekitada laiemat diskussiooni ülikoolis toidu ja selle jätkusuutlikuse ümber.

Tootjatele on see võimalus leida otsekontakt oma klientidega - testida ja edasi arendada oma tooteid. Üle 800 töötaja ning 7500 tudengit moodustavad arvestatava kliendipagasi.

Pakendivabadus - zero waste elustiil on kogumas populaarsust kogu maailmas. Otse Tootjalt Tarbijale (OTT) võimaldab osta tooteid oma nõudesse või taaskasutada pakendeid korduvalt, vältides niiviisi ülepakendamist ja ühekordsete ning plastpakendite kasutamist.

Praegu selline süsteem puudub ja TLÜ-s toimub vaid eraalgatuslik õhinapõhine süsteemitu aktiivsus. Regulaarselt on vaid korra aastas toimuv Jõululaat, kus enamasti müüakse nänni - väga vähe sisukaid ja vajalikke ning mahedaid asju.

OTT lahendusega saab:

propageerida mahedat tootmist, mis on hea nii sinule kui planeedile; soodustada pisitegijate toetamist korporatsioonide asemel; võimalusel kaasata ka erinevad tehnoloogiafirmad, kes võimaldaks nt jahutusega postikappide testimist.

Projekti eesmärk

Eesmärgiks on välja töötada, arendada, testida ja reklaamida süsteem(e), mis võimaldab kasutusele võtta Otse Tootjalt Tarbjale (OTT) kontseptsiooni TLÜs.

Eesmärkide teostamiseks vajalikud tegevused:

otsida kontakti tootjatega, uurida klientide vajadusi, kaardistada võimalusi ülikoolis, süsteemi juurutamine ja jätkusuutlikkuse tagamine. Võrrelda vähemalt kahte erinevat lahendust: ettetellimine tootjatelt või näost-näkku turg.

Erialade lõimimine

Jätkusuutlikkus, Reklaam ja imagoloogia, turundus, kommunikatsioon, info ja kommunikatsioonitehnoloogiad, tarbimispsühholoogia, jne

Teaduspõhisus ja uudsus

Tõenduspõhine - uurida juba nii maailmas kui Eestis olemasolevate süsteemide tugevaid ja nõrku külgi ning nende analüüsi põhjal luua parim võimalik mudel. Võrrelda vähemalt kahte paralleelset võimalikku lahendust. Kaardistada klientide ja tootjate vajadused, ootused ja võimalused ning viia need omavahel kokku ja disainida vastavalt neile uudne lahendus.

Oodatav tulemus

Tõhus, lihtne ja toimiv süsteem, mis võimaldab TLÜ töötajatel (ja tudengitel) hõlpsasti osta kohalike talunike, põllumeeste ja käsitööliste kodumaist ja värsket toodangut ülikoolist lahkumata.

Nõuded projektile

Meeskonnatöö tulemusel ELU tegevuskava koostamine

Koostada meeskonnatööna ELU vahekokkuvõte etteantud vormil (semestri vahenädalaks)

Osaleda semestri vahenädalal toimuval tagasiside sessioonil

Kirjutada individuaalne refleksioon meeskonnaliikme rolli täitmisest ja teiste liikmete panusest projekti tegevusse (esitada individuaalselt juhendajale)

Koostada meeskonnatööna ELU projekti portfoolio, mis sisaldab projekti aruannet, tegevuskava, meediakajastust ja hinnangut projektile

Osaleda meeskonnaga ELU projektide esitluspäeval ja esitada meeskonnatööna valminud tegevuse tulemusi

Iseseisvate tööde sooritamine eeldab aktiivset osalemist kokkulepitud projekti kohtumistel ja meeskonnaliikmena võetud kohustuste täitmist

Esimene kohtumine

12.09 kell 16.00

Keel

Eesti

Projekti kestus

  • Sügissemester
  • 2019/2020

Kohtumiste ajad

Lepitakse kokku esimesel kohtumisel kuid eelistatud on ELU aeg neljapäeviti kell 16.00 alates

Lisainfo

Kui rühm on täitunud aga sinu soov liituda on siiras, siis kirjuta juhendajatele - kõrgelt motiveeritutele leiame kohti

Juhendaja(d)

  • Jaanus Terasmaa (jaanus.terasmaa@tlu.ee)
  • Triinu Jesmin (jesmin@tlu.ee)

Märksõnad

  • jätkusuutlikkus
  • mahetoodang
  • kodumaine
  • mugavus

Projektiga liitumine

Projektiga liitumine on lõppenud

Projekti meeskond

Anna-Brit / Saksa keel ja kultuur Liisa / Euroopa nüüdiskeeled ja kultuurid Andra / Rekreatsioonikorraldus Carl Voldemar / Bioloogia (kőrvalerialaga) Reiko / Rekreatsioonikorraldus Rebeka / Rekreatsioonikorraldus Siret / Keskkonnakorraldus Alvin / Haldus- ja ärikorraldus Rainis / Haldus- ja ärikorraldus Kaire / Kultuuriteadus Helen / Rekreatsioonikorraldus Karl / Psühholoogia Martin / Psühholoogia Madis / Romaani keeled ja kultuurid Alari / Infotehnoloogia juhtimine Gerli / Käsitöö ja kodundus

Better LIFE!

Would you like to deepen your understanding of project work and team cooperation while improving the educational practices at Tallinn University? Join this LIFE project and help to make LIFE great for everyone :)

Project-based learning (PBL) can be a rewarding but challenging endeavor. On the one hand, it allows students to develop teamwork skills, improve their time and project management abilities, and apply their knowledge to tackle real-life problems in a safe environment (Krajcik and Blumenfeld, 2006). On the other hand, teamwork is also prone to conflicts, miscommunication, and unclear role division, while the pressure of delivering a tangible outcome can put stress on the learners and yield suboptimal results (Harmer et al., 2014).

LIFE projects at Tallinn University have demonstrated both the benefits and challenges of project-based learning (Sillaots and Fiadotau, 2018). Some of the challenges pertain to the implementation and structure of the projects themselves, and as such, could be resolved or mitigated by modifying the course design (ibid.). At the same time, more information is needed to fully grasp the positive effects of LIFE projects on learners and understand how these projects can effectively interact with the existing university curricula.

This project aims to collect data from previous and current LIFE participants in order to deepen our understanding of the projects’ learning effects and generate suggestions on how to improve the implementation of LIFE projects in the future.

Projekti eesmärk

  • To collect extensive feedback from previous LIFE project participants and supervisors regarding their experiences
  • To study existing research on project-based learning practices and compare its findings to the reality of LIFE project implementation at Tallinn University
  • To formulate a set of guidelines that could help improve students’ and supervisors’ LIFE experiences, increase the projects’ productivity, and facilitate outreach beyond the university

Erialade lõimimine

The project can bring together students from various backgrounds:

  • Educational scientists could study the theoretical underpinnings and existing practices of project-based learning
  • Psychologists could focus on the mental processes involved in PBL
  • Communication management specialists could focus on improving cooperation and interactions in the team
  • Anthropologists could study the cross-cultural aspects of PBL and conduct participant observation among current LIFE teams
  • Computer scientists could explore the role of digital technology in facilitating PBL
  • Game designers could seek ways to make PBL more engaging by gamifying it
  • Etc.

In short, anyone, regardless of the background, can contribute to this project!

Teaduspõhisus ja uudsus

The research base for the project will be based on the (extensive) existing literature on project-based learning in general and in university contexts in particular, of which the studies mentioned above are a small sample.

The methods for data collection will depend on the participants' backgrounds and can include, among others, focus group interviews, participant observation, stimulated recall, and case studies.

Ultimately, the project aims to constitute action research (Brydon-Miller et al., 2003) whose results can improve the interdisciplinary educational practices of Tallinn University as an institution. As such, the innovation of this approach lies in its application of PBL to improving existing practices in PBL.

Oodatav tulemus

  • Structured data collected from the respondents
  • Written and visualized analysis of the data
  • Set of guidelines on improving PBL practices in the framework of LIFE projects
  • (Ideally) A conference presentation on the project's findings

Nõuded projektile

Creating LIFE project plan with the team members

Deciding on the role division and data collection methodologies

Collecting and analyzing the data

Filling out LIFE mid-term report with the team members (by intermediate week)

Participating in the feedback session during intermediate week

Putting together a set of guidelines for improving LIFE projects, or a set of recommendations for future supervisors and/or project members

Writing a self-reflective report about one’s role as a team member and about others’ responsibilities in project work (present individually to supervisor)

Put together LIFE project portfolio which should include the project report, action plan, media coverage and project evaluation

Participating as a team in the presentation day of LIFE projects and presenting the results of the activities carried out within the team

In order to complete the independent work, students are required to participate actively in the meetings arranged within the project and to fulfil the commitments made to the team

Esimene kohtumine

Thu 12.09 at 14:15, A-303

Keel

English

Projekti kestus

  • Sügissemester
  • 2019/2020

Kohtumiste ajad

Thursdays at 14:15 in A-303

Juhendaja(d)

  • Mikhail Fiadotau (fiadotau@tlu.ee)

Kaasjuhendaja(d)

  • Pirje Jürgens

Märksõnad

  • project-based learning
  • action research
  • LIFE projects
  • education

Projektiga liitumine

Projektiga liitumine on lõppenud

Projekti meeskond

Maksim / Ristmeedia filmis ja televisioonis Cathy / Psühholoogia Jane / Psühholoogia Aleksanteri Wilhelm Hannunpoika / Ristmeedia filmis ja televisioonis Erki / Psühholoogia Hellika / Psühholoogia Dmitri Evelin / Kirjalik tőlge Robert / Informaatika Helena Martinez De / Interdistsiplinaarsed humanitaarteadused - Artes Liberales Yi?it O?ul / Audiovisuaalne meedia Joosep / Psühholoogia Latifat Abolore / Haridusinnovatsiooni juhtimine Mari-Liis / Ajalugu Mark / Ristmeedia filmis ja televisioonis Keso / Ristmeedia filmis ja televisioonis Ndubuisi James / Rahvusvahelised suhted Cecilia Betancourt / Digitaalsed őpimängud Ines / Referent-toimetaja Rezo / Digitaalsed őpimängud Suhaib Rehman / Digitaalsed őpimängud Arina / Aasia uuringud Ula? Can / Audiovisuaalne meedia

Eesti televaldkonna biograafiline leksikon. Pilootprojekt I (TVBL)

"Eesti televaldkonna biograafiline leksikon. Pilootprojekt I" (TVBL) idee on algatada teleajaloolise teatmeteose koostamine. Televaldkond moodustab olulise osa Eesti kultuuriruumist, ent seni puudub teatmeteos selles valdkonnas tegutsenud ja tegutsevate olulisemate ja tuntumate isikute kohta.

Loomulikult on ühe üliõpilasprojektiga võimalik sellest aeganõudvast ja ulatuslikust tööst teha vaid väga väike osa. Ent pilootprojektina teele asuda saaks - koondada senised teleinimeste biograafilised kirjed erinevatest entsüklopeediatest ja leksikonidest, täpsustada valdkonnale sobivat biograafiliste kirjete koostamise metoodikat, välja töötada teleinimeste intervjueerimise ankeedid ja teha valitud biografeeritavatega isikuloolised intervjuud, koostada esimene pakett (olenevalt osalevate üliõpilaste arvust 50-75 nime) biograafilisi kirjeid, leida andmestikule sobiv elektrooniline publitseerimisväljund, tutvustada projekti tulemusi valdkonnale.

Projekti eesmärk

Projekti eesmärk on panna idanema ja kasvama seeme, millest saaks välja kasvada tuhatkond isikukirjet sisaldav Eesti televaldkonna biograafiline leksikon, mis ideaalis sisaldaks nii isikuartikleid kui videole tehtud isikuintervjuusid (või lühikest videokollaazi nendest, kes meie seast juba lahkunud).

Erialade lõimimine

Projektis saavad osaleda üliõpilased paljudelt erialadelt - filmi, televisiooni, nüüdismeediat, meediat, reklami ja suhtekorrraldust, ajakirjandust, kommunikatsiooni,  ajalugu, keeli, kultuuriteadusi ja entnograafiat õppivaid üliõpilasi, nii BA kui MA tasemel, kellel on kultuurihuvi, soov luua jäävaid väärtusi, õppida  faktilise materjali kogumist, intervjueerimist, isikupõhise videointervjuu tegemist. Lisaks kohtumised paljude huvitavate loomeisiksustega.

Teaduspõhisus ja uudsus

"Eesti televaldkonna biograafiline leksikon. Pilootprojekt I" (TVBL) oleks esimene katse selles valdkonnas üldse. Kasutame biograafiliste uuringute metoodikaid, õpime biograafilise intervjuu koostmise põhimõtteid, viime läbi intervjuud ja videosalvestused biografeeritavatega. Avaldame koostatud isikuartiklid ja (õnnestumise korral ja avaldmisloa saamisel) ka videointervjuud veebis.

Oodatav tulemus

Esimese projekti tulemuseks (sõltuvalt osalejate arvust) võiks olla 50- 75 biograafilist artiklit ja nendega kaasnevat isikuloolist videointervjuud praegu elavate ja tuntud teletegelastega, mis publitseeritakse selleks loodud veebikeskkonnas. TVBL piloodiga loodud veebikodu saaks aluseks leksikoni edasiseks täiendamiseks ja arendamiseks. Loodetavasti tekitab see valdkonnainimestele platvormi ja huvi koostööks, mida oleme juba kogenud Eesti filmi andmebaasi koostades.

Nõuded projektile

Meeskonnatöö tulemusel ELU tegevuskava koostamine

Koostada meeskonnatööna ELU vahekokkuvõte etteantud vormil (semestri vahenädalaks)

Osaleda semestri vahenädalal toimuval tagasiside sessioonil

Kirjutada individuaalne refleksioon meeskonnaliikme rolli täitmisest ja teiste liikmete panusest projekti tegevusse (esitada individuaalselt juhendajale)

Koostada meeskonnatööna ELU projekti portfoolio, mis sisaldab projekti aruannet, tegevuskava, meediakajastust ja hinnangut projektile

Osaleda meeskonnaga ELU projektide esitluspäeval ja esitada meeskonnatööna valminud tegevuse tulemusi

Iseseisvate tööde sooritamine eeldab aktiivset osalemist kokkulepitud projekti kohtumistel ja meeskonnaliikmena võetud kohustuste täitmist

Esimene kohtumine

12.09.2019 kell 16.00

Keel

Eesti

Projekti kestus

  • Sügissemester
  • 2019/2020

Kohtumiste ajad

Esimene kohtumine toimub 12.09 kell 16.15 ruumis M-342

Juhendaja(d)

  • Hagi Šein (hagi@tlu.ee)

Märksõnad

  • televisioon
  • biograafilised uuringud
  • ajalugu
  • meedia

Projektiga liitumine

Projektiga liitumine on lõppenud

Projekti meeskond

Inge / Muusika Elina / Infoteadus Annaliise / Nüüdismeedia Merilin / Nüüdismeedia Anett / Infoteadus Moona-Liisa / Nüüdismeedia Kadri / Nüüdismeedia Katariina / Nüüdismeedia Aiky / Sotsiaaltöö Maarika / Keeleteadus ja keeletoimetamine Katrin / Euroopa nüüdiskeeled ja kultuurid Silver / Kehakultuur Tiina / Kultuuriteadus Fred / Ajalugu Maria / Kehakultuur Helina / Infoteadus Lota / Nüüdismeedia Karl / Ajalugu Kristiine / Infoteadus Daniel / Kehakultuur Kerttu / Ajakirjandus Emily / Ajakirjandus Brita-Maria / Ajakirjandus Frantšeska / Rakendusinformaatika Laura-Marie / Infoteadus Hanna-Loora / Pedagoogika Kairi / Romaani keeled ja kultuurid Liina / Nüüdismeedia

ELUnõusolek

ELUnõusolek projekti tegevused lõimuvad Eesti personaalmeditsiiini arenduse (vt lähemaltSotsiaalministeerium) ja sellega seoses kaEesti GeenivaramujaTervise Arengu Instituuditegevustega.

Geeniandmete kasutamiseks tervishoiuteenuste osutamisel on vajalik küsida inimeselt informeeritud nõusolek Eesti Terviseinfosüsteemi Patsiendiportaali keskkonnas. Selleks loodav rakendus peab:

  • inimesele andma piisavalt informatsiooni geenitestidega kaasnevate ohtude ja kasude kohta, et langetada otsus kas lubada või keelata oma geeniandmete kasutamine tervishoiuteenuste osutamisel;
  • informeeritud nõusoleku tagamiseks koondama ülevaatliku ja tasakaalustatud informatsiooni geenitestide olemuse, otstarbe ning võimalike tagajärgede kohta;
  • informeerimiseks esitatav suur infohulk olema esitatud kasutajasõbralikult, et tagada inimese maksimaalne informeeritus langetatavast otsusest.

„ELUnõusolek“ on projekt, mille käigus osalejad kaardistavad nõusoleku andmise süsteemide nutirakenduste kasutajaliideste parimaid praktikaid ning sünteesivad sellelt oma soovituse.

Kui Sind huvitabrahvatervis, nutirakendused, eetika või õigusnormid uuringute kontekstis, siis on ELUnõusolek parim valik ELU õppeaines.

Tule ja saa osa Eesti personaalmeditsiini süsteemi arenduse suurprojektist!

Õpid teadmisi rakendustest, uuringu- sh meditsiini uuringute eetikast ja patsiendi informeeritud nõusoleku küsimise praktikatest (vajalik ka sinu enda uurimistöö põhinevaks lõputööks).

Projekti eesmärk

Kaardistada nõusoleku andmise süsteemide nutirakenduste kasutajaliideste parimaid praktikaid Eestis ja maailmas ning sünteesida sellelt ettepanek Eesti personaalmeditsiini projekti Tervise Arengu Instituudi töögrupile.

Erialade lõimimine

Püstitatud ülesandel on puude käitumisteaduste, tervisekommunikatsiooni, rahvatervise, teenuse- ja tootedisaini, eetika, juura ja geeniteaduse valdkonda.

Teaduspõhisus ja uudsus

„ELUnõusolek“ projekti käigus kogutud materjalid ja ideed on potentsiaalne sisend erinevatele teadusartiklitele, nt:

  • informeeritud nõusoleku disainiprotsessi väljakutsed ja võimalused;
  • patsiendikeskse personaalmeditsiini loomise Eesti kogemus;
  • geeniandmete-põhise tervisekommunikatsiooni strateegia loomine ja hindamine.

Nii on Sul võimalus saada kõrgetasemelise teadusartikli kaasautoriks!

Oodatav tulemus

Kirjalikult vormistatud ülevaade informeeritud nõusoleku andmise parimatest praktikatest ja seda toetavate nutirakenduste kasutajaliidestest.

Parimate praktikate ülevaate esitlemine partneritele novembris ja lõpptulemuse (kasutajaliidese kavand) esitlemine jaanuaris.

Sünteesitud kasutajaliidese kavand on vormistatud võimalikult tõetruuna, et see oleks tulevikus kasutatav kasutajamugavuse testides.

Nõuded projektile

Koostada meeskonnatööna ELU vahekokkuvõte etteantud vormil (semestri vahenädalaks)

Osaleda semestri vahenädalal toimuval tagasiside sessioonil

Kirjutada individuaalne refleksioon meeskonnaliikme rolli täitmisest ja teiste liikmete panusest projekti tegevusse (esitada individuaalselt juhendajale)

Koostada meeskonnatööna ELU projekti portfoolio, mis sisaldab projekti aruannet, tegevuskava, meediakajastust ja hinnangut projektile

Osaleda meeskonnaga ELU projektide esitluspäeval ja esitada meeskonnatööna valminud tegevuse tulemusi

Iseseisvate tööde sooritamine eeldab aktiivset osalemist kokkulepitud projekti kohtumistel ja meeskonnaliikmena võetud kohustuste täitmist

Esimene kohtumine

12. september 2019 kell 13.00 ruum (täpsustamisel)

Keel

Eesti

Projekti kestus

  • Sügissemester
  • 2019/2020

Kohtumiste ajad

Lepitakse kokku esimesel kohtumisel

Juhendaja(d)

  • Esta Kaal (estak@tlu.ee)

Märksõnad

  • rahvatervis
  • nutirakendused
  • eetikaõigusnormid
  • informeeritud nõusolek
  • personaalmeditsiin
  • geenitest

Projektiga liitumine

Projektiga liitumine on lõppenud

Projekti meeskond

Kristi / Őigusteadus Fredy / Őigusteadus Ingrid / Kultuuriteooria ja filosoofia Margit / Tervisejuht Tiia / Infotehnoloogia juhtimine Küllike / Sotsiaaltöö Egert / Őigusteadus Eigo / Kehakultuur Denis / Kehakultuur Janno / Kehakultuur Severi / Kehakultuur Targo / Kehakultuur Ranno / Antropoloogia Oksana / Kommunikatsioon Jekaterina / Kehakultuur Ines / Kommunikatsioon Egert / Kehakultuur Signe / Infotehnoloogia juhtimine Katrin Mari Liis / Őigusteadus

ELUsad pigmendid

Projekti fookuseks on pigmente tootvad mikroobid ja nende kasutamine tekstiilide värvimisel.

Alates 19. sajandi keskpaigast on tekstiilide värvimisel naturaalsete pigmentide asemel kasutatud sünteetilisi värvaineid. Kiirmoe ja tehislike värvide odavnemise tulemusena värvitakse 90% kangastest tänaseks sünteetilisel teel.

Kanga värvimine on jätkusuutliku tekstiilitööstuse üks suurimaid väljakutseid. Väljakujunenud keemiline värvimise protsess on kahjulik keskkonnale, loomadele ning inimestele (sh nii värvijatele kui hiljem riiete kandjatele) ning kahjuks ei ole ole see müüt, et järgmise hooaja trendivärvi saab ennustadaHiina jõgede värvuse järgi.

Tekstiilide värvimine üldiselt ning eriti tööstuslikult, vajab ka hulgaliselt energiat, kemikaale ning vett. Alternatiivina sünteetilistele pigmentidele pakuvadbakteripigmendid(looduslikud värvained, mida eraldatakse bakteritest), nende parema biolagunduvuse, väikese veetarbimise ja suurema ühilduvuse tõttu keskkonnaga paljutõotavaid võimalusi erinevate rakenduste jaoks.

Bakteritega tekstiilide värvimine on suuremat kõlapinda leidnud tänu disaineritele, kes biodisaini praktika kaudu alternatiivseid meetodeid oma töös kasutavad. Viimase kümne aasta jooksul on bakteripigmendid kui jätkusuutliku ning suure esteetilise potentsiaaliga alternatiiv kajastunud näiteksNatsai Audrey Chiezatöödes, kes ühest esimestest disaineritest koostöös teadlastega uute lahenduste nimel tööle hakkas.

Projekti eesmärk

Projekt “ELUsad pigmendid” kutsub tudengeid erinevatest distsipliinidest (bioloogia, keemia, kunst, disain, käsitöö) avastama võimalusi, mida bakteritega kujundamine võimaldab. Eesmärgiks on koostööna loovate lahenduste leidmine.

Projekti jooksul tutvutakse protsessi kirjeldavate protokollidega, seejärel analüüsitakse neid leides kõige optimaalseim võimalus saavutamaks praktilised tulemused mustrite ja disainide loomiseks.

Vastavalt katsete tulemustele on oodatud ka spekulatiivsed ettepanekud selliste meetodite rakendamiseks ringmajanduse kontekstis.

Erialade lõimimine

Tegu on interdistsiplinaarse projektiga mille raames tuuakse kokku loodusteaduste ning loovate kunstide tudengid.

Ootame osalema EKA disainiosakonna tudengeid, TLÜ kunstiga seotud erialade, erinevate loodusteaduste erialade tudengid ning huvilisi mujalt. 

Teaduspõhisus ja uudsus

Kiire sissejuhatav lugemine

Artiklid:

Ferreira, ES., Hulme, AN., McNab, H. (2004). The natural constituents of historical textile dyes. Chem Soc Rev, vol 30, pp 329-36.

Rao, M., Min Xiao, M.,Li., W-J Li. (2017). Fungal and Bacterial Pigments: Secondary Metabolites with Wide Applications. Front Microbiol, vol 8.

Tuli, H., S., Chaudhary, P., Beniwal, V., Sharma, A. (2015). Microbial pigments as natural color sources: current trends and future perspectives. J Food Sci Technology, vol 52, pp 4669–4678.

Vaidyanathan, J. Bhathena-Langdana, Z., Adivarekar, RV., Nerurkar, M. (2012). Production, partial characterization, and use of a red biochrome produced by Serratia sakuensis subsp. nov strain KRED for dyeing natural fibers. Appl Biochem Biotechnol, vol 166, pp 321-35.

Krishna, J., Basheer, S., Peena, Ps., Muthusamy, M. (2008). Marine bacteria as source of pigment for application as dye in textile industry. Conference: International Conference on Biodiversity Conservation and Management.

Kulandaisamy, C., Zainul, V., Zakariab, A., Ahmad, W. (2013). Bacterial pigments and their applications. Process Biochemistry, volume 48, pp 1065-1079.

Aktuaalseid näiteid ja disainereid:

Kukka: https://www.kukka.nl/en/portfolio/living-colour/Vienna Textile Lab: https://www.viennatextilelab.at/faq/Pili Pio: https://www.pili.bio/Living Colour: https://livingcolour.eu/

Oodatav tulemus

Oodatavad tulemused võiks olla ootamatud ja uudsed materjaliseerunud kombinatsioonid mikroobidega värvimisest tekstiilil, nii mustrite, toonide kui protsessi käsitluses.

Projekt kulmineerub artikli ja näitusega.

Nõuded projektile

Meeskonnatöö tulemusel ELU tegevuskava koostamine

Koostada meeskonnatööna ELU vahekokkuvõte etteantud vormil (semestri vahenädalaks)

Osaleda semestri vahenädalal toimuval tagasiside sessioonil

Kirjutada individuaalne refleksioon meeskonnaliikme rolli täitmisest ja teiste liikmete panusest projekti tegevusse (esitada individuaalselt juhendajale)

Koostada meeskonnatööna ELU projekti portfoolio, mis sisaldab projekti aruannet, tegevuskava, meediakajastust ja hinnangut projektile

Osaleda meeskonnaga ELU projektide esitluspäeval ja esitada meeskonnatööna valminud tegevuse tulemusi

Iseseisvate tööde sooritamine eeldab aktiivset osalemist kokkulepitud projekti kohtumistel ja meeskonnaliikmena võetud kohustuste täitmist

Keel

Eesti

Projekti kestus

  • Sügis+kevad
  • 2019/2020

Kohtumiste ajad

Lepitakse kokku esimesel kohtumisel

Lisainfo

marie.vinter@artun.ee

Juhendaja(d)

  • Kairi Koort (kairita@tlu.ee)
  • Marie Vinter (marie.vinter@artun.ee)

Kaasjuhendaja(d)

  • Rando Tuvikene (konsultant)

Märksõnad

  • biodisain
  • mikroobid
  • pigmendid
  • jätkusuutlikkus

Projektiga liitumine

Projektiga liitumine on lõppenud

Projekti meeskond

Ketlin Piret / Integreeritud kunst muusika ja multimeedia Käthlin / Käsitöötehnoloogiad ja disain Kristel Polina / Molekulaarne biokeemia ja ökoloogia Andres / Molekulaarne biokeemia ja ökoloogia Piia / Molekulaarne biokeemia ja ökoloogia

Game of Law

This ELU project is dedicated for the Law Studies in Helsinki (https://www.tlu.ee/en/yti/law-studies-helsinki).

Students are invited to provide ideas for making table or card games about the law. Best ideas will be selected by voting and teams around the best ideas will be formed. Then game concept, rules, table or card layout will be designed. Gameplay will be tested through several pilots. First prototypes will be printed and project ends with a game fest – a public event where all games will be introduced and played.

Projekti eesmärk

The goal of the project is to make educational and entertaining table or card games about specific topic in law.

Erialade lõimimine

Game design requires several skills such: conceptual design, graphical design, analytical study, project management, etc. You are welcome to join if you have some of those skills or if you are ready to develop some of them during the project.

Experts and students from different fields have to collaborate in order to make this project executable.

Teaduspõhisus ja uudsus

Concepts and theories of the law should be studied and systemised before the game concept or rules can be made. Testing the gameplay and the correctness of the game content requires scientific study methods.

Innovative aspect of this project is – there is not much law related table and card games in the world. And those that exist will be tested and analysed.

Oodatav tulemus

Printed fully playable version of one game.

Nõuded projektile

Self-development plan – what are your goals in this ELU project? What you would like to learn and develop?

Minimal project plan – scope, WBS, time and resource plan

Creating LIFE project plan with the team members

Filling out LIFE mid-term report with the team members (by intermediate week)

Participating in the feedback session during intermediate week

Writing a self-reflective report about one’s role as a team member and about others’ responsibilities in project work (present individually to supervisor)

Put together LIFE project portfolio which should include the project report, action plan, media coverage and project evaluation

Participating as a team in the presentation day of LIFE projects and presenting the results of the activities carried out within the team

In order to complete the independent work, students are required to participate actively in the meetings arranged within the project and to fulfil the commitments made to the team

Esimene kohtumine

We 11.09.19 at 16:00 (there can be changes depending on the overall timetable)

Keel

English

Projekti kestus

  • Sügissemester
  • 2019/2020

Kohtumiste ajad

We at 16:00 (there can be changes depending on the overall timetable)

Juhendaja(d)

  • Martin Sillaots (martins@tlu.ee)

Märksõnad

  • Law
  • Game

Projektiga liitumine

Projektiga liitumine on lõppenud

Projekti meeskond

KAE-ELU

2015. aastal võttis ÜRO vastu ülemaailmsed kestliku arengu eesmärgid (KAE) kuni aastani 2030. Uute eesmärkide sõnastamisel lähtuti printsiibist, et kestliku arengu tagamiseks saab igaüks võtta vastutuse. See erineb varasemast lähenemisest, kus ühiskonna kestlikkuse vastutus jäeti riikidele ja suurkorporatsioonidele. Vastutuse võtmine globaalsete protsesside eest nõuab uudset lähenemist probleemide mõistmisel, tunnetamisel ja lahendamisel. Kestliku arengu väljakutsed on oma olemuselt interdistsiplinaarsed, nad nõuavad kompleksset lähenemist ja protsesse juhtivate tegurite mitmekülgset tundmist.

KAE-d on disainitud selliselt, et nende täitmist on võimalik liita ükskõik millisesse meie tegevusse. Projektide juhtimine viisil, mis lähtuks KAE-dest, on praegu üha laiemalt leviv trend kestlikku arengut silmas pidavates organisatsioonides.

KAE-dele pühendunud GAIA hariduse sihtasutus (Gaia Education Foundation) on välja töötanud metoodika kestlikku arengut toetavate projektide disainimiseks. KAE-ELU projektis otsustavad tudengid millisele sihtrühmale mõeldud projekt ellu viiakse, kas Rohelise Tallinna Ülikooli eesmärke silmas pidades või ühiskonda laiemalt. Kasutades Gaia hariduse väljatöötatud metoodikat määratletakse projekti eesmärk ja elluviimise viis.

Projektis osalejatel on võimalus kogeda kuidas disainida ja ellu viia kestliku arengut toetav projekt. Projekti tulemusena viiakse ellu projekti liikmete poolt ühiselt sõnastatud eesmärkidest lähtuv tegevus mille käigus muutub midagi maailmas paremaks.

Projekti eesmärk

Projekti eesmärgiks on ellu viia kestlikku arengut toetav projekt lähtudes GAIA hariduse sihtasutuse ja UNESCO GAP sekretariaadi poolt väljatöötatud KAE kordistajate metoodikat. Projekti täpsem eesmärk sõnastatakse projekti liikmete poolt lähtuvalt kordistajate metoodikast.

Erialade lõimimine

Kestliku arengu eesmärkide lahendamine saab toimuda ainult interdistsiplinaarses võtmes, kuna ühiskonna ees seisvad lahendamist vajavad küsimused on oma olemuselt interdistsiplinaarsed. Seetõttu pole projektil erialadest lähtuvaid eeliseid või piiranguid. 

Teaduspõhisus ja uudsus

GAIA hariduse sihtasutuse poolt väljatöötatud metoodika abil sõnastatud ja läbiviidud projekti metoodikat pole ilmsel Eestis seni kasutatud. Lahendamist vajavad eesmärgid on kõik unikaalsed, antud projekti puhul on samaoluline projekti tulemusega ka selle läbiviimise metoodika rakendamine.

Oodatav tulemus

Projekti tulemusena omandavad projektis osalejad kogemuse, kuidas diasinida ja elluviia kestliku arengu toetuseks mõeldud projekti. Sõnastades seda teistpidi, luuakse projektis osalejatele võimalus kogeda, kuidas ükskõik millise projekti elluviimisel on võimalik silmas pidada ka üleamailmsete kestliku arengu eesmärkide täitmist. Iga meie tegevus ja projekt saab kaasaaidata kestliku arengu eesmärkide täitmisele. Kuidas, seda projekti käigus õpimegi.

Nõuded projektile

Meeskonnatöö tulemusel ELU tegevuskava koostamine

Koostada meeskonnatööna ELU vahekokkuvõte etteantud vormil (semestri vahenädalaks)

Osaleda semestri vahenädalal toimuval tagasiside sessioonil

Kirjutada individuaalne refleksioon meeskonnaliikme rolli täitmisest ja teiste liikmete panusest projekti tegevusse (esitada individuaalselt juhendajale)

Koostada meeskonnatööna ELU projekti portfoolio, mis sisaldab projekti aruannet, tegevuskava, meediakajastust ja hinnangut projektile

Osaleda meeskonnaga ELU projektide esitluspäeval ja esitada meeskonnatööna valminud tegevuse tulemusi

Iseseisvate tööde sooritamine eeldab aktiivset osalemist kokkulepitud projekti kohtumistel ja meeskonnaliikmena võetud kohustuste täitmist

Esimene kohtumine

11.09.2019 kell 17.00 ökoloogia keskus (M523)

Keel

Eesti

Projekti kestus

  • Sügissemester
  • 2019/2020

Kohtumiste ajad

Üle nädala kolmapäeviti kell 17.00 ökoloogia keskuses

Juhendaja(d)

  • Liisa Puusepp (liisa@tlu.ee)
  • Mihkel Kangur (mihkelk@tlu.ee)

Kaasjuhendaja(d)

  • Liisa Puusepp

Märksõnad

  • Kestlik areng
  • Kestliku arengu eesmärgid
  • projekti juhtimine
  • roheline ülikool
  • keskkonnateadlikkus

Projektiga liitumine

Projektiga liitumine on lõppenud

Projekti meeskond

Kristiina / Psühholoogia Mariann / Psühholoogia Johanna / Antropoloogia Signe Juta / Infoteadus Jakob / Aasia uuringud Ruth / Tervisejuht Liina / Infoteadus Marta Leena / Aasia uuringud Violetta / Tervisejuht Ott / Sotsiaaltöö Rauno / Rakendusinformaatika Lea / Filosoofia Eda / Sotsiaaltöö Kert / Aasia uuringud Stiina / Aasia uuringud

Keskkonnaerialade turundus

Õpilaste vähene huvi loodus- ja keskkonnateaduste õppimise vastu on väljakutse mitmel tasandil. Ühest küljest on ülikoolidel huvi leida keskkonnateemadega seotud erialadele motiveeritud sisseastujaid, teisest küljest on ühiskonnal oma pikema jätkusuutlikuse huvides vaja inimesi, kes saaksid aru inimkonna võimest keskkonda mõjutada ning kellel oleks ka tahet midagi muuta. Selle eelduseks on keskkonnateaduste atraktiivsus. Milles seisneb keskkonnateaduste atraktiivsus või ebaatraktiivsus? Kuidas turundada keskkonda ja keskkonnaharidust? Kuidas inspireerida sisseastujaid siduma oma tulevikku selliste erialadega? Millised meetodid toimivad ja millised mitte?

Projekti eesmärk

Projekti eesmärkideks on:

1) Koondada teemakohane teaduskirjandus ja juhtumiuuringud ning Tallinna Ülikoolis tehtud vastavasisulised uuringud;

2) Läbi viia uuringud abiturientide ja esmakursuslaste seas;

3) Testida fookusgruppides erinevate turundusstrateegiate toimimist;

Erialade lõimimine

Projekti ootame üliõpilasi, keda huvitab keskkonnateaduste ja turunduse sümbioos. Eriti hästi sobib projekt bioloogia, keskkonnakorralduse ja integreeritud loodusteaduste, kommunikatsiooni, psühholoogia, meedia, reklaami- ja suhtekorralduse, IT, pedagoogika, noorsootöö erialade tudengitele. Liituma on oodatud ka teised huvilised.

Teaduspõhisus ja uudsus

Projekt lähtub praktilisest vajadusest paremini mõista abituriente ning üliõpilasi, kes juba on keskkonnaerialadele õppima asunud ning nende ajendit. Seega on tegemist pigem rakendusliku projektiga, mille raames rakendatakse teaduslikke uurimismeetodeid. Läbi interdistsiplinaarse projekti on võimalik leida paremaid strateegiaid ja meetodeid edukaks keskkonnaerialade turunduseks.

Oodatav tulemus

Omada terviklikku ülevaadet, millised on Tallinna Ülikoolis loodusega (keskkonnateadustega) seotud erialade turundamise peamised väljakutsed ja parimad viisid nende väljakutsete ületamiseks.

Nõuded projektile

Meeskonnatöö tulemusel ELU tegevuskava koostamine

Koostada meeskonnatööna ELU vahekokkuvõte etteantud vormil (semestri vahenädalaks)

Osaleda semestri vahenädalal toimuval tagasiside sessioonil

Kirjutada individuaalne refleksioon meeskonnaliikme rolli täitmisest ja teiste liikmete panusest projekti tegevusse (esitada individuaalselt juhendajale)

Koostada meeskonnatööna ELU projekti portfoolio, mis sisaldab projekti aruannet, tegevuskava, meediakajastust ja hinnangut projektile

Osaleda meeskonnaga ELU projektide esitluspäeval ja esitada meeskonnatööna valminud tegevuse tulemusi

Iseseisvate tööde sooritamine eeldab aktiivset osalemist kokkulepitud projekti kohtumistel ja meeskonnaliikmena võetud kohustuste täitmist

Esimene kohtumine

10.09 kl 14.15 (Mare 3. korrus ELUala Supera) )

Keel

Eesti

Projekti kestus

  • Sügissemester
  • 2019/2020

Kohtumiste ajad

Lepitakse kokku esimesel kohtumisel

Juhendaja(d)

  • Kairi Koort (kairita@tlu.ee)
  • Piret Vacht (vacht@tlu.ee)

Kaasjuhendaja(d)

  • Bianka Plüschke-Altof
  • Signe Pikk
  • Sulev Oll

Märksõnad

  • keskkond
  • turundus
  • kõrgharidus
  • õpilased
  • üliõpilased
  • loodus
  • bioloogia
  • keskkonnakorraldus
  • integreeritud loodusteadused
  • strateegia
  • keskkonnakommunikatsioon
  • keskkonnakäitumine
  • keskkonnaturundus
  • loodusturundus

Projektiga liitumine

Projektiga liitumine on lõppenud

Projekti meeskond

Triin / Eripedagoogika Liisi-Ann / Bioloogia (kőrvalerialaga) Liisabet / Keskkonnakorraldus Vivian / Haldus- ja ärikorraldus Sille / Keskkonnakorraldus Maris / Integreeritud loodusteadused Anni / Molekulaarne biokeemia ja ökoloogia Egert / Informaatika Helena / Bioloogia (kőrvalerialaga) Anett / Psühholoogia Eeva-Maria / Keskkonnakorraldus Merilin / Ajakirjandus Kristi / Organisatsioonikäitumine Asko / Psühholoogia Laure Lee / Reklaam ja suhtekorraldus

Kodanikuteaduse projekt “Müratase Tallinna tänavatel”

Kodanikuteadus hõlmab endas tegevusi, kus tavakodanikud on kaasatud teaduslikku uurimisse koostöös teadlastega. Sellise uurimise käigus võib näiteks koguda andmeid kodukohas oleva probleemi kohta, et teaduslikult probleemi tõestada ning leida sellele lahendus. Projekti käigus kogutud andmed tehakse avalikult kõigile kättesaadavaks ning neid saab kasutada näiteks kohaliku omavalitsuse tasandil otsuste tegemiseks.

Andmekogumise usaldusväärsuse tõstmisel ja kogutud andmete jagamiseks on kodanikuteaduse projektides oluline roll tehnoloogial. Keskkonna kohta andmete kogumiseks saab kasutada erinevaid sensoreid, mis on olemas paljudes koolides ja mida saaks kodanikuteaduse projektides ära kasutada. Üheks selliseks sensorite komplektiks on näiteks Globisens (https://www.globisens.net/), mis on soetatud Klass+ projekti raames mitmesse Tallinna kooli.

Käesolevas ELU projektis luuakse kodanikuteaduse projekti, mille raames mõõdetakse mürataset Tallinna tänavatel. Müra all mõeldakse antud projektis heli, mis häirib inimest või kahjustab tema tervist ja heaolu. Häiriva müra allikateks võivad olla näiteks auto-, raudtee- ja lennuliiklus, veesõidukite liiklus, tööstus-, teenindus- ja kaubandusettevõtted, spordiväljakud ja meelelahutuspaigad, ehitustööd, elamute ja üldkasutusega hoonete tehnoseadmed, naabrite tekitatud müra jne. Mürataseme kriitiliseks piiriks elurajoonis loetakse päevasel ajal 55 dB ja öösel 50 dB. Tihti võib müratase linnades olla aga sellest kõrgem.

Kodanikuteaduse projekt viiakse ellu kaasates teadlasi, kooliõpilasi ja tavakodanikke, kes osalevad kõigis projekti etappides: 1) Probleemi püsititamine, 2) Müra kohta andmete kogumise planeerimine, 3) Müra kohta andmete kogumine ja andmete jagamine, 4) Andmete analüüsimine ja järelduste tegemine, 5) Arutelu algatamine probleemile lahenduste leidmiseks.

ELU projekt kestab terve õppeaasta ning selle aja jooksul kohtutakse korra kuus.

Projekti eesmärk

ELU projekti eesmärgiks on algatada ja viia läbi linna mürataseme probleemiga seotud kodanikuteaduse projekt, kuhu on kaasatud teadlased, kooliõpilased ja tavakodanikud.

Erialade lõimimine

ELU projektis lõimitakse loodusteaduse valdkonda (linna keskkonnaga seotud probleemi uurimine), sotsiaalvaldkonda (kodanike ja õpilaste kaasamine) ja tehnoloogiat (tehnoloogia kasutamine projekti läbiviimiseks ja andmete kogumiseks). Osaleda saavad kõikide erialade üliõpilased.

Teaduspõhisus ja uudsus

Kodanikuteaduse projektis kogutakse andmeid, et teaduslikult tõestada probleemi olemasolu linnas. Antud juhul on selleks müra probleem Tallinna tänavatel. Maailmas on viidud läbi mitmeid kodanikuteaduse projekte, kus tavainimesed on enamasti kaasatud vaid andmekogumise etappi, kuid käesolevas ELU projektis kaasatakse tavainimesi ja õpilasi kõigisse kodanikuteaduse projekti etappidesse. Projekti uudsus seisneb ka selles, et Eestis on kodanikuteaduse projekte läbi viidud vaid mõned üksikud ja käesolev projekt aitab kaasa kodanikuteaduse levimisele Eestis.

Oodatav tulemus

ELU projekti tulemusena on loodud ja läbi viidud kodanikuteaduse projekt seoses müra probleemiga linnas, kuhu on kaasatud teadlasi, koolide õpilasi ja tavakodanikke. Kodanikuteaduse projekti tulemusena on kogutud andmed müra taseme kohta Tallinna tänavatel ning need andmed on vabalt kõigile kättesaadavad. Kogutud andmete põhjal arutletakse selle üle, mida linnas muuta võiks, et probleemi lahendada.Kodanikuteaduse projekti algatamise ja läbiviimise käigus teevad üliõpilased koostööd nii omavahel kui ka teadlaste, koolide ja tavaliste linnaelanikega. Projekti käigus lõimitakse erinevaid valdkondi ning analüüsitakse projekti õnnestumist.

Nõuded projektile

Meeskonnatöö tulemusel ELU tegevuskava koostamine

Koostada meeskonnatööna ELU vahekokkuvõte etteantud vormil (semestri vahenädalaks)

Osaleda semestri vahenädalal toimuval tagasiside sessioonil

Esimene kohtumine

11. september kell 16:15 M-328

Keel

Eesti

Projekti kestus

  • Sügis+kevad
  • 2019/2020

Kohtumiste ajad

Lepitakse kokku esimesel kohtumisel

Lisainfo

Mõned näited kodanikuteaduse projektidest Eestis: Linnuvaatlus http://vana.elurikkus.ut.ee/observations.php?lang=est&mk=&kingdom=3&pclass=21630&qresult=yes&time_sc=week&sort1=3&sort2=DESC Linna õhukvaliteet https://www.uantwerpen.be/en/projects/strawbairies/other-languages/eesti-keel/

Juhendaja(d)

  • Külli Kori (kyllikor@tlu.ee)

Kaasjuhendaja(d)

  • Anu Printsmann

Märksõnad

  • kodanikuteadus
  • avatud teadus
  • kodanike kaasamine
  • keskkonnaprobleemid linnas

Projektiga liitumine

Projektiga liitumine on lõppenud

Projekti meeskond

Liset / Eesti filoloogia Annika / Eesti filoloogia Petrik / Informaatika Annika / Haridustehnoloogia Dennis Richard / Informaatika André / Informaatika Filipp / Kehakultuur Merit-Heliko / Eesti filoloogia Markus / Informaatika Andrei / Kehakultuur Saba / Kehakultuur Villu / Keskkonnakorraldus

Kompromiss on konflikti parim lahendus 2019 sügissemester

Tsiviliseeritud ühiskonda iseloomustab mh läbirääkimiskunst. Ka Eestis on hakatud tähelepanu pöörama nö pehmetele meetoditele konfliktide lahendamise kontekstis: nt toimivad taastava õiguse põhimõtetele tuginev lepitusteenus alaealistele; perelepitusteenus; olemas on perelepitaja kutsestandard; tegutseb Eesti lepitajate ühing.

Paraku tegelikus elus ilmnevad paradoksid: mida rohkem on meetmeid konfliktide rahumeelseks lahendamiseks, seda sagedamini väljub olukord kontrolli alt (mitmetes vormides ja ühiskonna erinevatel tasanditel). Tekib küsimus, kas lepitusmenetlus ei õigusta end, või on sotsiaalne sidusus ühiskonnas lihtsalt lagunemas.

Näiteid leidub ka kohtupraktikast. Nt laste hooldusküsimuste üle vaidluste tekkimisel võivad kohtumenetlused kujuneda pikaks ning poolte jaoks kulukaks. Seega nt vanematevaheline kompromiss vaidluste tekkimisel on eelkõige lapse huvides. Kuidas soodustada vanemate lepitamist ja parima lahenduse leidmist lapse huvidest lähtuvalt?

Tsiviilkohtumenetluses peab kohus tegema kõik endast oleneva, et saavutada pooltevaheline kompromiss. Praktikas on Eesti kohtutes tulemused kompromissi sõlmimisel tsiviilasjades tagasihoidlikud. Mida võiks ja saaks teha kompromisside soodustamiseks? Milles nähakse probleemi lahenduse raskuspunke ja milliseid lahendusi nähakse?

Projekti eesmärk

Projekti eesmärgiks on analüüsida lepitus(teenust)e olemust ja kasutegurit erinevates valdkondades ja VALDKONDADE-ÜLESELT, osutamaks meetodi trumpidele ja/või probleemidele (NB: arusaamatuste lahendamisele eelneb nende teadvustamine); arendada üliõpilastes kompromissipädevust, pakkumaks välja parimaid lahendusi. Ideaalis tehakse projekti käigus koostööd justiitsministeriumiga, tagamaks väljundile realistlikku, ning praktikas kasutatavat rolli.

Interdistsiplinaarsus eeldab koordineeritust – erinevate erialade üliõpilased peavad saama võimaluse panustada oma valdkonnast johtuvalt. Seega on iga alaprojekti juhil suur vastutus, tagamaks meeskonnatööd. Kuna tegemist on samanimelise projekti teistkordse väljapakkumisega, saavad huvilised tutvuda 2019.a. kevadel valminud väljunditega, ning soovi korral sealt mõnda spetsiifilist aspekti edasi arendada.

Erialade lõimimine

Erialade lõimimine: projekti fookuses on lepitus kui kompromisside kunst. Mida varem konfliktialgeid teadvustatakse ja lahendusi otsima hakatakse, seda suurema tõenäosusega välditakse olukorra väljumist kontrolli alt. Interdistsiplinaarsus ilmneb (eeskätt) õigusteaduse, sotsiaaltöö ning lastekaitse ühisosana. Kuna seadusandlus reguleerib kõiki eluvaldkondi, lõimuvad käsitletavad teemad eeskätt õigusteadusega. Lepituse vajadus viitab varasemale konfliktile, edukas lepitud kiirendab lahendusi, säästes ressursse. Interdistsiplinaarsuse tagavad erinevate erialade üliõpilased, kes kaasavad projekti oma valdkonna kompetentse.

Käesoleva ELU-projekti konkreetseks sihtrühmaks on tulevased juristid, sotsiaaltöötajad ja sotsiaalpedagoogid. Väga oodatud on ka nt IT-, meedia-, haridusteaduste- ja politoloogiatudengid. Kompromissivalmidus on universaalne mõiste, mida vajatakse nii tööl, kodus kui puhkehetkel – seega seab alaprojektide sisule piirid vaid fantaasia.

Teaduspõhisus ja uudsus

Meetodina on lepitust kasutatud ammustest aegadest (vt kasvõi vanasõnad); teadusliku meetodina hakati seda juurutama 20. sajandi lõpus, ja eriti hoogsalt käesoleval sajandil. Eestis tegutseb lepitajate ühing; haridusvaldkonnas on lepitust meetodina juurutanud väliseestlane Anatoli Pikas; sotsiaalpedagoogikas on lepitus igapäevane koolisisene meede.

Nagu öeldud: 2019. kevadel käivitus esimest korda samanimeline ELU-projekt, mille väljundiks oli mh ettepanekute ja võimalike lahenduste pakkumine, kuidas tekkinud vaidlustes leida kiirem, odavam ning mõistlikum viis konfliktide lahendamiseks.

Abikaasade ühisvara jagamiseks kohtueelse lepitusteenuse arendamise mudelite väljatöötamise tulemused saadeti Justiitsministeeriumile.

Teiseks alateemaks oli alaealiste õigusrikkujatele taastava õiguse raames rakendavate mittekaristuslike mõjutusvahendite parandamine. Uurimuse tulemusena saadeti ettepanekud Justiits-, Sise-, Sotsiaal- ning Haridus- ja Teadusministeeriumile.

Kolmandaks teemaks oli koolides tekkinud konfliktide lahendamiseks abimaterjali väljatöötamine, mis saadeti haridusasutustele.

Senised lähenemised teemale on olnud valdavalt õigusteaduse-põhised, kuna juura-valdkonna ELU-projektivõimalusi rohkem lihtsalt polnud. Samas projektides osalesid erinevatest suundadest üliõpilased, kes tõid projektidesse oma erialased teadmised.

Nüüd ja edaspidi ootame projektiga haakuma senisest enam juura-väliseid huvilisi, süvendamaks interdistsiplinaarsust.

Oodatav tulemus

Üliõpilased analüüsivad lepitusmenetluse võimalikkust ja potentsiaalseid kitsaskohti kompromisside sõlmimisel. Probleem võib johtuda tööpraktikast ja/või olla meedias tõstatatud aktuaalne juhtum. Rühmaliikmed lähtuvad kehtivast seadusandlusest ning analüüsivad erinevate lepitusmeetodite poolt ja vastu argumente. Teoreetiline taust tuleneb iga juhtumi puhul konkreetsest sisust/teemast/valdkonnast. Lepitamine tegusõnana on universaalne – ei pea tingimata olema jurist, et seda meetodit kasutada. Oodatavaks tulemuseks on lepituspraktikate levitamine/juurutamine erinevates eluvaldkondades.

Väljundiks on lepituse kui meetodi rakendusvariantide praktiseerimine; ja/või toimiva mudeli väljatöötamine. Ka mõtteviisi kujundamine: konfliktide lahendamise esimeseks tööriistaks jäägu alati SÕNA. Koostööpartnerid väljapool ülikooli leiab iga alaprojekt ise – ideaalis ei jää projekti tulemus riiulile seisma, vaid aitab Eesti elu edendada nüüd ja edaspidi ikka ka väljaspool ülikooli.

Nõuded projektile

Meeskonnatöö tulemusel ELU tegevuskava koostamine

Koostada meeskonnatööna ELU vahekokkuvõte etteantud vormil (semestri vahenädalaks)

Osaleda semestri vahenädalal toimuval tagasiside sessioonil

Kirjutada individuaalne refleksioon meeskonnaliikme rolli täitmisest ja teiste liikmete panusest projekti tegevusse (esitada individuaalselt juhendajale)

Koostada meeskonnatööna ELU projekti portfoolio, mis sisaldab projekti aruannet, tegevuskava, meediakajastust ja hinnangut projektile

Osaleda meeskonnaga ELU projektide esitluspäeval ja esitada meeskonnatööna valminud tegevuse tulemusi

Iseseisvate tööde sooritamine eeldab aktiivset osalemist kokkulepitud projekti kohtumistel ja meeskonnaliikmena võetud kohustuste täitmist

Esimene kohtumine

19.09.19

Keel

Eesti

Projekti kestus

  • Sügissemester
  • 2019/2020

Kohtumiste ajad

19.09., 3.10., (vahenädal oktoobri lõpus); 7.11., 28.11.

Lisainfo

Rühma maksimaalne suurus on 24 tudengit - peale seda registreerumine sulgub.

Juhendaja(d)

  • Mare Merimaa (mererand@tlu.ee)
  • Mare Leino (eram@tlu.ee)

Märksõnad

  • Lepitus
  • kompromiss
  • empaatia
  • seadusandlus
  • sotsiaalprobleemid
  • läbirääkimisoskus.

Projektiga liitumine

Projektiga liitumine on lõppenud

Projekti meeskond

Grete / Sotsiaalpedagoogika Moonika / Sotsiaalpedagoogika ja lastekaitse Birgit / Sotsiaalpedagoogika Jana / Organisatsioonikäitumine Kristi / Andragoogika Laivi / Kunstiteraapiad Liisa-Lii / Kultuuriteadus Eve / Andragoogika Reit / Infotehnoloogia juhtimine Tauri / Riigiteadused Triin-Kristin / Aasia uuringud Selena / Őigusteadus Katrin / Kunstiteraapiad Jekaterina / Tervisejuht Carmen Victoria / Kultuuriteadus Sandra Silvia / Pedagoogika Rainer / Sotsiaaltöö Evelin / Sotsiaaltöö Krislyn / Informaatika Liina / Infotehnoloogia juhtimine Angela / Aasia uuringud Merili / Psühholoogia Maria / Aasia uuringud Reniita / Pedagoogika

Kuidas aitab mind minu digitaalne õpijälg?

Hariduslike digitaalsete andmete kasutamine on muutunud kiiresti arenevas ühiskonnas üha olulisemaks. Erinevad keskkonnad, mida õppijad õpingute käigus kasutavad, talletavad infot ja andmeid, mis võimaldavad erinevaid protsesse parandada, aga üks suuremaid võimalusi on peegeldada andmed õppijale tagasi, et toetada tema õppimist ning otsuste tegemist.

Tallinna Ülikoolis on kasutusel mitmeid erinevaid keskkondi - ÕIS, ASIO, Moodle, eDidaktikum jne. Millised on need andmed, mida nendes keskkondades talletatakse? Kellele on neil ligipääs? Kas ja kuidas kasutatakse neid andmeid õppijatele tagasiside andmiseks eesmärgiga toetada õppimist? Milliseid andmeid ja tagasisidet vajavad õppijad, et püstitada oma õpieesmärke, olla ennastjuhtivad õppijad?

Projekti käigus kaardistavad üliõpilased õppija andmete rakendamise teoreetilised alused, töötavad välja lahenduse õppija andmete kasutamiseks õppimise toetamiseks ning kujundavad võimalikud visuaalsed lahendused tagasisidestamiseks.

Projekti eesmärk

Projekti eesmärk on töötada välja lahendus õppijate enesejuhitud õppimise toetamiseks läbi hariduslike andmete kasutamise ja õppija tagasisidestamise. Üliõpilaste ootuste ja vajaduste kaardistamine protsessis on üliolulise tähtsusega, mistõttu projekt järgib osalusdisaini põhimõtteid - see annab üliõpilastel kaasa rääkida, kuidas digitaalsed andmed haridussüsteemides võiks neid õppeprotsessis toetada.

Erialade lõimimine

Selleks, et digitaalsed jäljed oleksid õppimise kontekstis tähenduslikud, on antud projekti õnnestumise jaoks oluline siduda erinevaid valdkondi haridusteaduste, haridustehnooogia ja arvutiteadustega. Seega ootame projektiga liituma erinevate erialade üliõpilasi, sest projekti õnnestumiseks on oluline valdkondadeülene panus ja ülikooliülene arusaam, kuidas digitaalsed jäljed võivad toetada õppimist.

Teaduspõhisus ja uudsus

Projekti taustaks on õpianalüütika uurimisvaldkond, mida võib defineerida kui õppijate poolt loodud andmete kasutamist ning mudelite analüüsimist informatsiooni ja sotsiaalsete seoste väljaselgitamiseks, et ennustada ja edendada õppimist (Siemens, 2010). Olulisel kohal projektis on muutuv õpikäsitus ning enesejuhitavus, mis on olulisel kohal ka uues kavandatavas haridusstrateegias.

Oodatav tulemus

Projekti lõpuks on loodud hariduslike andmete rakendamise mudel, mis kajastab üliõpilaste jaoks oluliste andmete rakendamist kolmel tasemel:

  1. teoreetilised lähtekohad andmete rakendamiseks ja õppimise tagasisidestamiseks;
  2. õppijate andmete rakendamise lahenduse disain;
  3. visuaalsed lahendused andmete kogumisel ja õppimise toetamisel.

Nõuded projektile

Meeskonnatöö tulemusel ELU tegevuskava koostamine

Koostada meeskonnatööna ELU vahekokkuvõte etteantud vormil (semestri vahenädalaks)

Osaleda semestri vahenädalal toimuval tagasiside sessioonil

Kirjutada individuaalne refleksioon meeskonnaliikme rolli täitmisest ja teiste liikmete panusest projekti tegevusse (esitada individuaalselt juhendajale)

Koostada meeskonnatööna ELU projekti portfoolio, mis sisaldab projekti aruannet, tegevuskava, meediakajastust ja hinnangut projektile

Osaleda meeskonnaga ELU projektide esitluspäeval ja esitada meeskonnatööna valminud tegevuse tulemusi

Iseseisvate tööde sooritamine eeldab aktiivset osalemist kokkulepitud projekti kohtumistel ja meeskonnaliikmena võetud kohustuste täitmist

Esimene kohtumine

13.septembril kell 15.00-16.30

Keel

Eesti

Projekti kestus

  • Sügissemester
  • 2019/2020

Kohtumiste ajad

Lepitakse kokku esimesel kohtumisel

Juhendaja(d)

  • Kairit Tammets (kairit@tlu.ee)
  • Kaire Kollom (kkaire@tlu.ee)

Märksõnad

  • õppija andmed
  • õpianalüütika
  • tagasiside
  • ennastjuhtiv õppija

Projektiga liitumine

Projektiga liitumine on lõppenud

Projekti meeskond

Martin / Informaatika Eliis / Psühholoogia Eric / Informaatika Kristjan / Informaatika Carolin / Infoteadus Ly / Informaatikaőpetaja Bianka / Kasvatusteadused Maris / Haridustehnoloogia Marju / Haridustehnoloogia Tea / Haridustehnoloogia Karin / Haridustehnoloogia Arne / Haldus- ja ärikorraldus Lauri / Infotehnoloogia juhtimine Katariina / Haridustehnoloogia Kristel / Infoteadus Liina / Haridustehnoloogia Risto / Rakendusinformaatika Anželika / Őigusteadus Andres Sigrid / Sotsiaaltöö

Kunsti integreerimine õpilaste õppesse kaasamisel ja õpetamisel

Muutunud õpikäsitus ja kaasav hariduskorraldus eeldavad tulevastelt õpetajatelt ja (aine)ringide juhendajatelt loovust, paindlikkus, erinevaid teadmisi, oskusi ja õpetamisstrateegiaid mida kasutada kõikide õpilaste (sh erivajadustega õpilaste) õppesse kaasamisel.

Projekis osalemine eeldab huvi uurida ja katsetada milliseid erinevaid kunstipõhiseid meetodeid, tehnikaid ning nendele põhinevaid tegevusi on võimalik integreerida erinevate õppeainete/distsipliinide (väljaspool kunstiaineid) tunni- ja/või aineringi põhisel või projektipõhisel õpetamisel ning õpilaste nendesse kaasamisel.

Projekt on suunatud uute praktikate loomisele ja nende põhjal uute kogemuste omandamisele.

Projektis osalemine annab teadmisi:

a) visuaalkunstile põhinevate meetodite ja tehnikate (näiteks: joonistamine, maalimine, kollaaz, skulptuur, koomiks, animatsioon, jne) integreerimise teoreetilistest alustest, praktilistest võimalustest ja piirangutest erinevatesse õppeainetesse, aineringidesse, projektidesse;

b) visuaalkunstile põhinevatest tegevustest, mis toetavad klassisuhteid ja õppimiskeskkonda (sh kaasatus); õpilaste emotsionaalset heaolu; kognitiivset ja sotsiaalset arengut;

c) visuaalkunstile põhinevatest tegevustest, mis toetavad õpetava näitlikustamist ja erinevate ainete kontseptsioonide/teadmiste lõimimist ning õpilaste aktiivset osalemist teadmiste loomise protsessis, ainetundides, aineringides, projektides;

Projekti eesmärk

Projekti eesmärgiks on anda erinevate TLÜ õppekavade: humanitaar-, ühiskonna-, loodus- ja haridusteadused, digitehnoloogia ja tervishoid tudengitele teoreetilised ja praktilised teadmised ning koolidega koostöös saadud kogemus ja tagasiside kunstipõhiste tegevuste kasutamiseks

• õpilaste õppimisse kaasamiseks ja õppimise näitlikustamiseks ainetundides, aineringides, projektides;

• klassisuhete ja koosõppimise toetamiseks;

• õpilaste üld-ja enesekohaste oskuste arendamiseks.

Erialade lõimimine

Projekti interdistsiplinaarsuse tagamiseks on vajalik, et erinevatel TLÜ õppekavadel õppivad üliõpilased jagavad vastastikku erialapõhiseid teadmisi ja oskusi.

Projekt lõimib loodus, humanitaar, ühiskond, haridusteaduste, digitehnoloogia  ning tervishoiu õppekava üliõpilasi. 

Mõned näited kunsti integreerimise võimalustest:

1. Ajaloos on tunniteemaks Vana- Egiptus. Õpilased jagunevad rühmadesse ja õpetaja juhendamise abil lepitakse kokku, et millise Vana-Egiptuse ehitise iga rühm joonistab. Valminud joonistused lõigatakse välja ning üheskoos luuakse neist pilt Vana- Egiptuse linnast. Lisaks saab iga õpilane mõelda, et „kui tema on üks selle linna elanik, siis kes ta on ja kuidas ta välja näeb“ ja need tegelased lisatakse joonistusele eraldi.

2. Matemaatikas on teemaks sektordiagramm. Rühmadele pakutakse erinevad teemad (näiteks: tervislik toidulaud; lemmik ajaviited), mida läbi arutada ja esitada visualiseeritud sektordiagrammidena.

3. Eesti keeles õpitakse liitsõnu. Sõnade tuletamist alustatakse erinevate piltide joonistamisest või kasutatakse kollaazitehnikat, st õpetaja on eelnevalt välja otsinud pilte, kus kujutatud: kohvi + kann= kohvikann; tikk+ kontsad= tikkkontsad.

4. Koolinädala (algklassid) lõpetab reedeti tund, kus kasutatakse erinevaid kunstivahendeid ja luuakse õpetajate ja õpilaste koostöös kunstitöö, etendus, muusikapala, mis kajastab nädala raames õpitut ja kogetut (NB! toodu on näide heast praktikast mida  rakendatakse Randvere Koolis)

Teaduspõhisus ja uudsus

Uuenenud õpikäsituse raamistikus rõhutatakse, et aineteadmisi on vaja õpilastele edastada erinevaid õpistrateegiaid ja tehnikaid kasutades, et toetada teadmiste igakülgset rakendatavust igapäevaelus. Oluline on õpetamise protsessi integreerida tegevusi, mis toetavad nii õpioskuste kui sotsiaalsete- ja enesekohaste oskuste arendamist (Õpikäsitusest ja selle muutmisest, ... Haridus- ja teadusministeerium, 2017).

Kunsti integreerimine toetab konstruktivistlikku õpetamist mille eesmärgiks on Dagar ja Yadav (2016) järgi pakkuda õpilastele väljakutseid individuaalsete erinevuste aktsepteerimiseks, suurendada nende valmisolekut õppida ja avastada uusi ideid ning konstrueerida ise koostöös teiste õpilastega oma teadmisi.

Dagar, V. & Yadav, A. (2016). Constructivism: A Paradigm for teaching and learning. Arts and Social Siences Yournal.

HTM, TLÜ, TÜ (2017). Õpikäsitusest ja selle muutumisest. Elukestva õppe strateegia 2020 1. eesmärgi selgituseks. Paide, Tallinn, Tartu.

Oodatav tulemus

Projekti tulemusel valmivad õppijate koostöös tegevuste ja harjutuste juhised kunsti erinevatel eesmärkidel integreerimiseks ainetundidesse, aineringidesse ja projektidesse.

Nõuded projektile

Meeskonnatöö tulemusel ELU tegevuskava koostamine

Koostada meeskonnatööna ELU vahekokkuvõte etteantud vormil (semestri vahenädalaks)

Osaleda semestri vahenädalal toimuval tagasiside sessioonil

Kirjutada individuaalne refleksioon meeskonnaliikme rolli täitmisest ja teiste liikmete panusest projekti tegevusse (esitada individuaalselt juhendajale)

Koostada meeskonnatööna ELU projekti portfoolio, mis sisaldab projekti aruannet, tegevuskava, meediakajastust ja hinnangut projektile

Osaleda meeskonnaga ELU projektide esitluspäeval ja esitada meeskonnatööna valminud tegevuse tulemusi

Iseseisvate tööde sooritamine eeldab aktiivset osalemist kokkulepitud projekti kohtumistel ja meeskonnaliikmena võetud kohustuste täitmist

Esimene kohtumine

Toimub 2019/2020 õppeaasta sügissemestri 38. nädalal 18.09. kell 15.00. Räägu Õppehoones, Ruumis 310.

Keel

Eesti

Projekti kestus

  • Sügissemester
  • 2019/2020

Kohtumiste ajad

Projektirühmade kohtumised toimuvad kolmapäeviti ja neljapäeviti (algusega 15.00-18.15). Esimene kohtumine juhendaja ja kaasjuhendajaga toimub 18. 09. kell 15. 00. Edasised kuupäevad lepitakse kokku esimesel kohtumisel.

Lisainfo

Projektis osalejad on valmis osalema grupitöödes, mis toimuvad Tallinna Ülikooli Räägu õppehoones, kuna seal on olemas vastavad kunstivahendid ja erinevad rühmatöö ruumid. Samuti eeldab projektis osalemine seda, et üliõpilased leiavad võimalusi praktiliste ülesannete teostamiseks projektis ettenähtud kohtumiste vahepealsel ajal (väike-rühmades ja ka koolipraktika ajal).

Juhendaja(d)

  • Marika Ratnik (mari1970@tlu.ee)

Kaasjuhendaja(d)

  • Edna Vahter (edna@tlu.ee) kunstiõpetuse didaktika dotsent, Haridusteaduste instituut, Balti filmi, meedia, kunstide ja kommunikatsiooni instituut

Märksõnad

  • kunsti integreerimine õpilaste õppesse kaasamisel ja õpetamisel
  • koostöine õppimine
  • muutunud õpikäsitus
  • konstruktivstlik lähenemine õpetamisel

Projektiga liitumine

Projektiga liitumine on lõppenud

Projekti meeskond

Piret / Kunstiteraapiad Margharet / Organisatsioonikäitumine Gerli / Pedagoogika Kristina / Reklaam ja suhtekorraldus Alissa / Kunstiteraapiad Janar / Aasia uuringud Silja / Kunstiteraapiad Jana / Kunstiteraapiad Agnes / Sotsiaaltöö Kaire / Sotsiaaltöö Eike / Psühholoogia Evelin / Aasia uuringud Savva / Keskkonnakorraldus Artemi / Őigusteadus Ruslan / Őigusteadus Vadim / Őigusteadus Küllike / Kutseőpetaja Martin / Andragoogika Eda / Kunstiteraapiad Rene / Őigusteadus Olesja / Őigusteadus marit Sille / Infoteadus Ave / Sotsiaaltöö Agnes

Lapse elu vanal ajal I

ELU-projekt "Lapse elu vanal ajal I" kuulub interdistsiplinaarse lapsepõlveuurimuse valdkonda ja küsib, millised olid lapsed ja nende elutingimused Eesti ühiskonnas varasematel aegadel. Lapsepõlveuurimus vaatleb lapse elu elu erinevaid tahke, selle seotust ühiskondlike süsteemide ja institutsioonidega, näiteks haridussüsteemiga (lasteaed, kool, hobiharidus jms), perekonnaga (erinevad peremudelid, suhtumine lapsesse, väärtushinnangud, traditsioonid jms) ja teiste ühiskondlike süsteemidega (õigus, meditsiin, kultuur jms).

Kuna tänaste noorte teadmised varasematest aegadest on sageli killustunud ja seosteta, pakub projekt võimaluse keskenduda ühele spetsiifilisele ja hästi piiritletud ühiskonnagrupile, lastele, kellega seotud süsteemide kaudu on võimalik mõista ühiskondlikke protsesse laiemalt. Uurides lapse elu vanal ajal saab teada, millistes tingimustes elasid ja kasvasid meie esivanemad ning kuidas on läbi aegade kujunenud Eesti ühiskonna väärtushinnangud lapse ja lapsepõlve kohta. Nii laienevad teadmised Eesti aja- ja kultuuriloost, tugeneb põlvkondadevaheline side.

Projekt on paindlik ja laiahaardeline, seda saab vastavalt osalejate soovidele, erialastele vajadustele ja oskustele, samuti olemasolevale materjalile kohandada ja ka järgnevatel semestritel edasi arendada. Projekti esimeses faasis (Lapse elu vanal ajal I) keskendutakse lapsele haridussüsteemis, st lasteaias, koolis, huvihariduses. Vastavalt projektis osalejate huvidele ja erialasele taustale on võimalik seada kitsam fookus, nt uurida eri rahvusrühmade (eestlased, sakslased, venelased), sotsiaalsete kihtide (maa- ja linnalapsed), sugude (tüdrukud, poisid) või vanuseastmete lapsi Eesti haridussüsteemis. Ajaliselt on projekti esimene faas piiritletud 20. sajandi algusega, mis poliitiliselt hõlmab nii tsaariaega (kuni 1918) kui ka Eesti Vabariigi aega (1918-1940). Projekti järgmistes osades on võimalik valida mõni muu ajaperiood ja ka ühiskondlik süsteem, mille raames lapse elu uuritakse.

Projektis on oodatud osalema kõik üliõpilased, kes tunnevad ühelt poolt huvi lapse ja lapsepõlve ning teiselt poolt Eesti aja- ja kultuuriloo vastu. Kasvatusteaduste üliõpilastele sobib see projekt tänu oma seotusele haridusvaldkonnaga (koolikorraldus, õppekavaga seotud küsimused, pedagoogilise mõtte areng, õpilaste ja õpetajate vahelised suhted, kooliväline elu jms) Humanitaarteaduste (filoloogia, ajalugu, kultuurilugu, kunstiteadus jm) üliõpilased saavad projekti panustada teemakohase ilu-ja elukirjanduse, kujutava kunsti artefaktide, erialase dokumentatsiooni jms uurimise kaudu. Ühiskonnateaduste (demograafia, inimgeograafia, sotsioloogia jt) üliõpilastele võiks huvi pakkuda omaaegsete rahvastikuprotsesside uurimine, toonase Eesti regionaalsed, sotsiaalsed ja rahvuslikud eripärad. Infoteaduste (infotöötlus, haridustehnoloogia) üliõpilased saavad end proovile panna nii töös arhiiviallikatega kui ka projekti tulemuste tutvustamisel tänapäeva publikule.

Projekt kasutab kvalitatiivseid uurimismeetodeid. Toetudes erinevatele kirjalikele allikatele (seadusandlus, erialakirjandus, ilukirjandus, mälestused jm ego-dokumendid, intervjuud, meediatekstid jms), kunstilistele artefaktidele (fotod, kujutava kunsti teosed, helisalvestised) ja esemelisele pärandile (koolitarbed, riided jms) koondab, süstematiseerib ja sünteesib projekt infot laste elu kohta 20. sajandi esimese poole Eesti haridussüsteemis, et luua selle põhjal sidus ja tänapäeva publikule atraktiivne käsitlus sellest. Valminud käsitlust saab kasutada nii koolitöös, muuseumitöös kui ka erinevates kultuuriprojektides.

Projekti eesmärk

Projekti eesmärk on koguda, süstematiseerida ja analüüsida erinevatest allikatest pärit infot lapse elu kohta 20. sajandi alguse Eesti haridussüsteemis ja jagada seda teadmust laiema avalikkusega. Analüüsi tulemusel valmib atraktiivne ja interaktiivne käsitlus sellest, mida saab kasutada näiteks koolitöös, muuseumitöös, kultuurielus (nt muuseumitund, esitlus/loeng, raamat).

Erialade lõimimine

Projekt lõimib mitmeid erialasid, näiteks ajalugu (ajalooallikate läbitöötamine ja mõtestamine), kasvatusteadust (pedagoogilise mõtte ajalugu, koolikorraldus jms), sotsiaaltööd, kirjandusteadust (ilu- ja elukirjanduslike materjalide läbitöötamine ja tõlgendamine), kunstiteadust ja kunstiajalugu (lapse representatsioonid kujutavas kunstis), antropoloogiat, religioonilugu, inimgeograafiat, sotsioloogiat, infoteadusi (andmete süstematiseerimine ja arhiveerimine, haridustehnoloogia analüüsi tulemuse esitlemiseks). 

Teaduspõhisus ja uudsus

Projekt haakub interdistsiplinaarse teadusala lapsepõlveuurimusega, millega lääneriikides on tegeldud alates 1970. aastatest, kuid meil Eestis seni vaid pisteliselt. Uurimismeetodina kasutatakse kvalitatiivset meetodit. Projekti raames kogutud andmeid saab kasutada erinevate distsipliinide teadustöös, projekti tulemusi saab rakendada pedagoogilises ja kultuuritöös.

Oodatav tulemus

Projektil on mitmeid oodatavaid tulemusi, kuid nende realiseerumine sõltub osalevate üliõpilaste valmisolekust panustada, nende erialastest huvidest, oskustest ja soovidest. Mõned mõtted:

- muuseumitundide ettevalmistamine ja võimalusel ka läbiviimine, mis keskendub koolielule 20. sajandi alguse Eestis. Praegu on TLÜ Eesti Pedagoogika Arhiivmuuseumis olemas muuseumitund "Tsaariaegne kool", projekti raames võiks valmida jätk sellele muuseumitunnile.

- teemakohane interaktiivne loeng/esitlus lapse elust 20. sajandi alguse Eesti haridussüsteemis, mida õpetajad saaks kasutada koolitunni rikastamiseks, temaatiliste ürituste korraldamiseks jm. See võiks vabavarana olla kõigile huvilistele avalikult kättesaadav.

- illustreeritud trükise "Lapse elul vanal ajal" 20. sajandi esimest poolt hõlmava haridusteemalise osa koostamine. Sellist trükist saaks samuti kasutada nii koolitunnis kui ka temaatiliste ürituste läbiviimisel. Selline trükis võiks ka laiemale avalikkusele huvi pakkuda.

- teemaga seotud ja sellest huvitatud avalikkuse teavitamine projektist ja selle tulemustest; artikkel "Õpetajate Lehte" ja lastekultuuri almanahhi "Nukits". Projekti tulemuste tutvustamine suulise ettekande raames erialaspetsialistidele (nt Eesti Emakeeleõpetajate Selts jt aineõpetajate kutseliidud, muuseumitöötajate, raamatukogutöötajate jt infopäevad, koolitused jms).

Nõuded projektile

Meeskonnatöö tulemusel ELU tegevuskava koostamine

Koostada meeskonnatööna ELU vahekokkuvõte etteantud vormil (semestri vahenädalaks)

Osaleda semestri vahenädalal toimuval tagasiside sessioonil

Esimene kohtumine

19. september 2019 kl 10-12 ruumis A346

Keel

Eesti

Projekti kestus

  • Sügis+kevad
  • 2019/2020

Kohtumiste ajad

Lepitakse kokku esimesel kohtumisel

Lisainfo

Ave Mattheus, eesti kirjanduse dotsent TLÜ humanitaarteaduste instituudis ave.mattheus@tlu.ee

Juhendaja(d)

  • Ave Mattheus (atarrend@tlu.ee)

Kaasjuhendaja(d)

  • Veronika Varik, TLÜ Eesti Pedagoogika Arhiivmuuseum

Märksõnad

  • laps
  • lapsepõlv
  • koolisüsteem
  • pedagoogilise mõtte ajalugu
  • Eesti aja- ja kultuurilugu 20. sajandi alguses
  • lapsepõlveuurimus

Projektiga liitumine

Projektiga liitumine on lõppenud

Projekti meeskond

Marge / Kasvatusteadused Kristel / Alushariduse pedagoog Nele-Helen / Kasvatusteadused Denis / Ajalugu Liina-Maria / Aasia uuringud Kärt / Aasia uuringud Kelly / Ajalugu Merle / Sotsiaaltöö Katrin / Vőőrkeeleőpetaja Katarin / Eesti filoloogia Ainiki / Sotsiaalpedagoogika ja lastekaitse Heleri / Sotsiaaltöö Andero / Infotehnoloogia juhtimine Margit Veronika / Kultuuriteadus Krõõt / Euroopa nüüdiskeeled ja kultuurid Erki / Ajalugu Elen / Sotsiaaltöö Elo / Hariduse juhtimine Merilin / Sotsiaaltöö Sandra / Pedagoogika

Magical project combining cross media and choreography

The project aims to reconstruct ballet "Gold weavers" (1956) as a cross media project. The ballet is based on the fairy tale by Fr. R. Kreutzwald, but it was "translated" ideologically suitable to the Soviet regime. In the Estonia theatre this ballet was also the first work of Viktor Päri, the then artistic director of the company. There are no recordings of the piece but the Theatre and Music Museum has photos and musical material that allow to present the ballet as a cross-media projetct (and the Museum is very keen on this kind of projects). Some dancers who were involved with the work (Tiiu Randviir, Maire Loorents, Mai Murdmaa, Kustav-Agu Püüman) are alive and can be interviewed. Thus "Gold weavers" would be a cultural memory project aiming to recount the story of of the ballet from its the idea to stage, open its historical and cultural context and "recreate" it as avidoe based pn photos and other materials, using the music by Eugen Kapp.

Projekti eesmärk

The projects aims at

1) refresh dance memory via photos, stores and their digital presentation,

2) bring together different generations,

3) via recreating a historical period offer younger generations deeper knowledge how the Soviet system worked in a cultural field,

4) offer students of various disciplines deeper understanding of dance as a carrier of cultural memory,

5) provide experience to use different methods in one's research (archival search, oral history interview), and to tell a story via different media.

Erialade lõimimine

Cross media, dance, history, music, communication

Teaduspõhisus ja uudsus

Dance history has, according to our knowledge, never been presented as a cross media project in which ballet is remembered in various ways (oral recounts, images, music, video).

The project uses original and archival sources and requires their crtical reading, comparison, oral history interviews, and creative methods in their crossmeida "re-presentation".

Oodatav tulemus

The outcome is a cross media project on some public site (Museum or University). The project includes oral accounts written down, photos, music and performance and thus maintains cultural memory. We see our target group in people keen on musical theatre (in a narrower scale), or people interested in people interested in Estonian culture.

Nõuded projektile

Meeskonnatöö tulemusel ELU tegevuskava koostamine

Koostada meeskonnatööna ELU vahekokkuvõte etteantud vormil (semestri vahenädalaks)

Osaleda semestri vahenädalal toimuval tagasiside sessioonil

Kirjutada individuaalne refleksioon meeskonnaliikme rolli täitmisest ja teiste liikmete panusest projekti tegevusse (esitada individuaalselt juhendajale)

Koostada meeskonnatööna ELU projekti portfoolio, mis sisaldab projekti aruannet, tegevuskava, meediakajastust ja hinnangut projektile

Osaleda meeskonnaga ELU projektide esitluspäeval ja esitada meeskonnatööna valminud tegevuse tulemusi

Iseseisvate tööde sooritamine eeldab aktiivset osalemist kokkulepitud projekti kohtumistel ja meeskonnaliikmena võetud kohustuste täitmist

Creating LIFE project plan with the team members

Deciding on the role division and data collection methodologies

Collecting and analyzing the data

Filling out LIFE mid-term report with the team members (by intermediate week)

Participating in the feedback session during intermediate week

Putting together a set of guidelines for improving LIFE projects, or a set of recommendations for future supervisors and/or project members

Writing a self-reflective report about one’s role as a team member and about others’ responsibilities in project work (present individually to supervisor)

Put together LIFE project portfolio which should include the project report, action plan, media coverage and project evaluation

Participating as a team in the presentation day of LIFE projects and presenting the results of the activities carried out within the team

In order to complete the independent work, students are required to participate actively in the meetings arranged within the project and to fulfil the commitments made to the team

Esimene kohtumine

12.09. 2019

Keel

Eesti

Projekti kestus

  • Sügissemester
  • 2019/2020

Kohtumiste ajad

Every second week, preferably on Thursdays, but the exact plan is agreeed upon at the first meeting

Lisainfo

The languages are both Estonian and English. Some parts of the project require knowledge of Estonian, but provided the work is shared, language should not be a problem.

Juhendaja(d)

  • Heili Einasto (heiein@tlu.ee)

Kaasjuhendaja(d)

  • Alessandro Nani
  • Gerhard Lock

Märksõnad

  • Cross media
  • translation
  • Estonian ballet
  • cultural memory
  • oral and corporeal history

Projektiga liitumine

Projektiga liitumine on lõppenud

Projekti meeskond

Sofiya / Audiovisuaalne meedia David / Koreograafia Emeli / Reklaam ja imagoloogia roope Mayra Lynn / Kirjandus- visuaalkultuuri ja filmiteooria Teele / Aasia uuringud Ketlin / Kultuuriteadus Jim / Kirjandus- visuaalkultuuri ja filmiteooria Ngoc Trinh Thi / Interdistsiplinaarsed humanitaarteadused - Artes Liberales Reece / Ristmeedia filmis ja televisioonis Kseniia / Ristmeedia filmis ja televisioonis Vivian / Audiovisuaalne meedia Ernesto Redondo / Audiovisuaalne meedia Sedef / Ristmeedia filmis ja televisioonis Valeria / Koreograafia Anastassia / Koreograafia Carol Alice / Audiovisuaalne meedia Lauri Juhani / Audiovisuaalne meedia Reti Ann / Integreeritud kunst muusika ja multimeedia

Märkamatu keeleõpe

Kursus on mõeldud üliõpilastele, kes tunnevad missiooni oma teadmisi ja oskusi teistele edasi anda ning seejuures salamisi keeleõpetaja olla, ning levitada mõtteviisi, et igaüks meist saab eesti keelt õpetada.

Kursuse lõpuks valmib

1) 4-tunni pikkune koolitus, mille üliõpilane on kavandanud rühmas ja mille ta ise koos rühmakaaslastega läbi viib;

2) koolituse metoodikat ja käiku tutvustav materjal, mis ilmub mõnes väljaandes või on loodud blogi või videona.

Kursus on interdistsiplinaarne: koolituse teemaks võib olla nii üliõpilase eriala kui ka harrastus, mis lõimitakse keeleõppega. Keeleõppe metoodikaga tutvutakse kursusel jooksul. Koolituse võivad üliõpilased läbi viia ka või mõne koolitajaga koostööd tehes.

Kuidas see täpsemalt mõeldud on?

Oletame näiteks, et oled osav kuduja ja valmis huvilistele seda õpetama. Kujutagem, et kudumist tahaks õppida ka 6 TLÜ välistudengit, kes kõik alles õpivad eesti keelt. Miks mitte õpetada neile kudumist ja salamisi toetada ka eesti keele oskust? Vaja oleks vaid keeleõppe alaseid teadmisi ja metoodilisi võtteid, et õppija saaks korraga aru nii keelest kui ka kudumisvõtetest. Sellega kursusel tööle hakataksegi.

Esmalt tutvutakse uuenduslike keeleõppemeetodite ja keelekursuse ülesehitusviisidega, töötatakse rühmas välja kursuse struktuur, mõeldakse välja erialased tegevused, valitakse sobivad meetodid ja kohandatakse need koolituse teemaga, koolitus mängitakse rühmas läbi, tagasisidestatakse üksteise koolitusi. Tegevuse käigus loetakse ka iseseisvalt kirjandust ja uuritakse keeleõppe kohta, koolitust reklaamitakse, leitakse sobiv sihtgrupp. Koolitus viiakse läbi ja analüüsitakse tehtud tegevusi. Koolituse järel valmistab iga koolitusrühm oma tegevust tutvustava materjali, mis avalikustatakse kas mõnes väljaandes või ilmub see blogipostistuse või videona. Materjalis selgitatakse ja põhjendatakse läbiviidud tegevusi uuritud meetodite ja keeleõppealase teadmusega. Materjali eesmärk on teistel huvilistel samalaadseid koolitusi läbi viia.

Projekti eesmärk

Aidata kaasa erinevate keelegruppide lõimumisele ühiskonnas.

Levitada mõtteviisi, et keelt saab õpetada ja õppida ükskõik millise harrastuse, tegevuse kaudu.

Mõtestada ennast kui keeleõpetajat nii oma eriaalal kui ka igapäevaelus.

Populariseerida LAK-õpet koolituse formaadi ja keeleõppevõimalusena laiemalt.

Osata sünteesida praktilist ja teoreetilist materjali.

Erialade lõimimine

Sobivad loomeerialade (muusika, kunst, käsitöö), kehakultuuri jms erialade üliõpilased ja kõik need tudengid, kellel on harrastus või oskus, mida nad sooviks teistele edasi anda. 

Kavandatav keeleõppekursus rakendab LAK-õppe põhimõtteid, mis tähendab, et keelt õpetatakse aine kaudu, seega sobivad siia kõik erialad, sest keeleõpet saab mitmesugustessse tegevustesse integreerida.

Teaduspõhisus ja uudsus

Kursus tugineb lõimitud aine- ja keeleõppe põhimõtetel (LAK-õpe), LAK-õpe on maailmas tuntud kui võõrkeele või teise keele õppe lähenemine, kuid võib olla rakendatav ka mitteformaalõppes ehk koolitustel ja kursustel, seega püüab see ELU kursus keeleõpet uudsel viisil mõtestada ja rakendada, näidata, et eesti keelt saab õpetada oma eriala või harrastuse kaudu.

Üliõpilase kavandatud koolitusel osaleja omandab keelt ilma pingutusteta, nii, et ta seda ise tähelegi ei pane.

Oodatav tulemus

Kursuse lõpuks valmib

1) 4-tunni pikkune koolitus, mille üliõpilane on kavandanud rühmas ja mille ta ise koos rühmakaaslastega läbi viib;

2) koolituse metoodikat ja käiku tutvustav materjal, mis ilmub mõnes väljaandes või on loodud blogi või videona.

Õpiväljundid

  • Üliõpilane teadvustab, et keelt saab õpetada ka aine või harratsuse või huvitava teema kaudu.
  • Üliõpilane tutvub tänapäevase keeleõppega ja oskab toetada keeleõppijat.
  • Üliõpilased omandavad oskuse anda teadmisi edasi koos keelega.
  • Üliõpilane saab koolituskogemuse ja areneb tema oskus koolitust planeerida ning kujundada.
  • Üliõpilased oskavad sünteesida uuritud materjali ja koolituse tegevusi ning võtavad praktilise ja teoreetilise materjali kokku videona või kirjaliku tekstina.

Nõuded projektile

Meeskonnatöö tulemusel valminud ELU kursuseprogramm

Koostada meeskonnatööna ELU vahekokkuvõte etteantud vormil (semestri vahenädalaks)

Osaleda semestri vahenädalal toimuval tagasiside sessioonil

Kirjutada eneserefleksioon meeskonnaliikme rolli täitmisest ja teiste liikmete panusest projekti tegevusse (esitada individuaalselt juhendajale)

Koostada meeskonnatööna poster ELU projekti protsessist, tulemustest ja järeldustest

Osaleda meeskonnaga ELU projektide esitluspäeval ja esitada meeskonnatööna valminud loomingulise tegevuse tulemusi

Iseseisvate tööde sooritamine eeldab aktiivset osalemist kokkulepitud projekti kohtumistel ja meeskonnaliikmena võetud kohustuste täitmist

Esimene kohtumine

17.09 kl 16.00 ruumis S428

Keel

Eesti

Projekti kestus

  • Sügissemester
  • 2019/2020

Kohtumiste ajad

Lepitakse kokku esimesel kohtumisel

Juhendaja(d)

  • Merilin Aruvee (merilin@tlu.ee)

Kaasjuhendaja(d)

  • Tiina Rüütmaa

Märksõnad

  • LAK-õpe
  • keeleõpe
  • integratsioon
  • eesti keel teise keelena
  • koolitus
  • loometegevus
  • kehakultuur
  • harrastus

Projektiga liitumine

Projektiga liitumine on lõppenud

Projekti meeskond

Maris / Kommunikatsioon Karin / Eesti filoloogia Hanna Maria / Aasia uuringud Uljana / Audiovisuaalne meedia Dmitri / Organisatsioonikäitumine Mikk / Kehakultuur Janely / Aasia uuringud Kaire / Kutsepedagoogika Ksenia / Kehakultuur Lea / Kutseőpetaja Edward / Kehakultuur Helgie Mandzolo / Sotsiaaltöö Victoria / Haridustehnoloogia Olga / Aasia uuringud Gerda / Hariduse juhtimine Künter / Euroopa nüüdiskeeled ja kultuurid Sirli / Eesti filoloogia Allan-Kris / Kehakultuur Hanna Rebecca / Audiovisuaalne meedia

Matemaatika õppevahendite loomine 3D-printeri abil 2019

Eesmärk oleks luua 3D-printimise teel geomeetriliste kehade (kahekatteline hüperboloid, hüperboolne paraboloid, elliptiline silinder, helikoid-katenoid, soliton jms.) mudelid, mida saaks matemaatika ainete õppetöös mudelitena kasutada. Selleks tuleks alustuseks kehade mudelid arvutis valmis programmeerida ning 3D-printerile arusaadavaks teha.

Projekti eesmärk

Saada õppetöös kasutatavad geomeetriliste kehade/pindade mudelid, mis võiksid ideaalis ka vajadusel olla osadeks lahti võetavad, et demonstreerida nende pindade lõikeid erinevate tasanditega. Laadida keskkonda Thingiverse vabalt kasutamiseks loodud kehade failid, mille alusel iga soovija saab neid kehasid oma 3D-printeris välja printida.

Erialade lõimimine

Projekt tutvustab erinevate erialade tudengeile 3D-printimist, 3D-printerile sobivate mudelite modelleerimist ning samuti erinevate geomeetriliste kehade taga olevat matemaatikat ning nende kehade kasutusvõimalusi. Projekt annab võimalusi õppida lihtsamat programmeerimist, mida on vaja 3D-mudelite tegemisel, disainimist, mida on vaja keha lõppkuju loomisel ning matemaatilisi teadmisi, mille alusel koostatakse keha prinditud mudeli juurde infoleht. Samuti on vaja mõelda keha modelleerimisel didaktilistele aspektidele, arvestades sellega, et keha oleks tudengeile (lihtsamad kehad ka kooliõpilastele) uurimiseks sobivas mõõtkavas ning õigesti disainitud.

Seega on selles projektis lõimitud nii matemaatika, informaatika, õpetajakoolitus kui ka disain/tööõpetus. 

Teaduspõhisus ja uudsus

Uudsuseks on 3D-printeri kasutamise ja modelleerimise selgekstegemine. Teaduspõhisuse poolelt tuleb tutvuda kehade võrranditega, neid osata õigele kujule teisendada ning aru saada modelleerimise olemusest.

Oodatav tulemus

Komplekt uusi matemaatika kursustes (eelkõige ülikoolis, lihtsamate kehade korral ka üldhariduskoolis) kasutatavaid ruumilisi kehi ja pindu koos neid tutvustavate infolehtedega. Kehade 3D-printeri jaoks valmis tehtud failid, mis laetakse üles keskkonda Thingiverse, kus kõik soovijad saavad neid vabalt kasutada ning nende failide põhjal 3D-printeri olemasolul oma õppetöö tarbeks sobivaid kehasid 3D-printida.

Nõuded projektile

Meeskonnatöö tulemusel ELU tegevuskava koostamine

Koostada meeskonnatööna ELU vahekokkuvõte etteantud vormil (semestri vahenädalaks)

Osaleda semestri vahenädalal toimuval tagasiside sessioonil

Kirjutada individuaalne refleksioon meeskonnaliikme rolli täitmisest ja teiste liikmete panusest projekti tegevusse (esitada individuaalselt juhendajale)

Koostada meeskonnatööna ELU projekti portfoolio, mis sisaldab projekti aruannet, tegevuskava, meediakajastust ja hinnangut projektile

Osaleda meeskonnaga ELU projektide esitluspäeval ja esitada meeskonnatööna valminud tegevuse tulemusi

Iseseisvate tööde sooritamine eeldab aktiivset osalemist kokkulepitud projekti kohtumistel ja meeskonnaliikmena võetud kohustuste täitmist

Esimene kohtumine

11. september kell 16-18 ruumis T-409.

Keel

Eesti

Projekti kestus

  • Sügissemester
  • 2019/2020

Kohtumiste ajad

Teine kohtumine 19. september kell 16-18 ruumis T-409.

Lisainfo

2019 sügisel modelleerimiseks pakutavad pinnad on järgmised: Lihtsamad: toor. kahekatteline hüperboloid, hüperboolne paraboloid, elliptiline silinder, katenoid, pöördvurr (sphericon), oloid, ahvisadul (monkey saddle), Dupini tsükliid (Dupin cyclide); Keerulisemad: Boy pind (Boy's surface), Costa pind (Costa's surface), Enneperi pind (Enneper's surface), Dini pind (Dini's surface), güroid (gyroid), 3-soliton, 4-soliton, helikoid, lidinoid. 3-4 inimese peale tuleb kursuse käigus modelleerida üks lihtsamatest ja üks keerulisematest pindadest. NB! Proovige siin nimekirjas olevate pindadega interneti vahendusel tutvuda juba enne esimest kokkusaamist. Siis on lihtsam modelleeritavaid kehasid nimekirjast valida.

Juhendaja(d)

  • Mart Abel (mabel@tlu.ee)
  • Kalle Kivi (kivik@tlu.ee)

Kaasjuhendaja(d)

  • Tanel Toova

Märksõnad

  • 3D-printimine; 3D-modelleerimine; matemaatika

Projektiga liitumine

Projektiga liitumine on lõppenud

Projekti meeskond

Karet / Matemaatika majandusmatemaatika ja andmeanalüüs Konstantin / Haridustehnoloogia Brigita / Matemaatika majandusmatemaatika ja andmeanalüüs Sofja / Matemaatika majandusmatemaatika ja andmeanalüüs Ksenia / Matemaatika majandusmatemaatika ja andmeanalüüs Mattias / Informaatika Ingrid / Matemaatika majandusmatemaatika ja andmeanalüüs Raido / Matemaatika majandusmatemaatika ja andmeanalüüs Sander / Informaatika Hendrik / Informaatika Kristiina / Infotehnoloogia juhtimine Kert / Informaatika Tauri / Informaatika Kalmer / Informaatika Stivo / Informaatika Allan / Antropoloogia Kelly / Matemaatika majandusmatemaatika ja andmeanalüüs Sander / Rakendusinformaatika Martin / Tehnoloogiavaldkonna ainete őpetaja Ülari / Infotehnoloogia juhtimine

Ohud ja võimalused kooliteel

Tavapäraselt mõistetakse ohutu koolitee all vaid teeliiklusega seotud aspekte, kuigi teeliiklusega seotud faktorid on pelgalt üks osa laiemast pildist. Lasteasutuste ümbruse kujundamisel on suur osa ka liikumisviisi valikul, mis on samas terviskäitumise üks alustalasid. Liikumisviisi valikul on suur osa ka selgitustööl lastevanematega. Esimesed põhiväärtused saadakse oma igapäevaliikumiste liikumisviisi valikul eelkõige siiski kodust.

Projekt annab tudengitele võimaluse panustada ühiskondliku väärtuse loomisesse, koostades lasteasutuse (tudengite poolt valitud) lähiümbruse põhimõttelise liikluskeskkonna ettepanekud, mis toetavad tervisliku liikumisviisi valikut ja samuti täiskasvanuõpet toetavaid materjale, mis aitavad mõista liikumisviisi valiku olulisust pikaajalises terviskäitumises.

Projekti eesmärk

Projekti eesmärgiks on kaardistada Haapsalu lasteasutuste ligipääsu erinevate liikumisviiside lõikes. Samuti anda soovitused lasteasutuste lähikeskkonna kujundamiseks, mis toetaksid tervislikke liikumisviise.

Samuti koostatakse selgitav materjal, mis mõtestab lahti väljapakutud lahenduse väärtusi.

Erialade lõimimine

Projekti fookusest tulenevalt on projekti oodatud kõik tudengid, kellel on huvi tänavakeskkonna kujundamise ja liikumisviiside valiku mõjutamise vastu.

Kuna projekti kohtumised leiavad aset Haapsalu Kolledžis, on eelkõige oodatud tudengid tervisejuhi, liiklusohutuse, rakendusinformaatika ning käsitöötehnoloogiate ja -disaini õppekavadelt.

Teaduspõhisus ja uudsus

Valitud lasteasutuse ümbruse ohutegurite kaardistamisel lähtutakse teadusuuringutest ning vajadusel rakendatakse ka teaduspõhiseid uurimismeetodeid lisaandmete kogumiseks (nt intervjuud sidusrühmade esindajate ja spetsialistidega, vaatlus olemasoleva olukorra kaardistamiseks). Projekti käigus koostatakse lasteasutuse lähiümbruse keskkonna muudatusettepanekud.

Ettepanekute tegemisel järgitakse universaalse disaini põhimõtte printsiipe.

Oodatav tulemus

Projekti käigus koostatakse tudengite poolt valitud Haapsalu linna lasteasutuse lähiümbruse liikluskeskkonna ettepanek, mille koostamisel on kaasatud vastavaid sidusrühmi ning lähtutud valdkonna teaduspõhistest uuringutest. Valminud ettepanekute aktsepeteeritavuse testimiseks ja selgitamiseks on korraldatud kohtumine sihtrühma esindajatega.

Üliõpilased õpivad projekti käigus märkama ohutusdefitsiiti ja mõistma liikumisviisi valiku olulisust nii igapäevase liiklusohutuse tagamisel kui ka pikemajajalise terviskäitumise mõjurina.

Selgitava materjalide koostamine vastavalt disainmõtlemise ja täiskasvanuõppe põhiprintsiipidele; iseseisvalt töötoa kavandamist ning läbiviimist; koostööd avalike organisatsioonidega; avalikku esinemist; meeskonnatööd.

Nõuded projektile

Meeskonnatöö tulemusel ELU tegevuskava koostamine

Koostada meeskonnatööna ELU vahekokkuvõte etteantud vormil (semestri vahenädalaks)

Osaleda semestri vahenädalal toimuval tagasiside sessioonil

Kirjutada individuaalne refleksioon meeskonnaliikme rolli täitmisest ja teiste liikmete panusest projekti tegevusse (esitada individuaalselt juhendajale)

Koostada meeskonnatööna ELU projekti portfoolio, mis sisaldab projekti aruannet, tegevuskava, meediakajastust ja hinnangut projektile

Osaleda meeskonnaga ELU projektide esitluspäeval ja esitada meeskonnatööna valminud tegevuse tulemusi

Iseseisvate tööde sooritamine eeldab aktiivset osalemist kokkulepitud projekti kohtumistel ja meeskonnaliikmena võetud kohustuste täitmist

Esimene kohtumine

19. september

Keel

Eesti

Projekti kestus

  • Sügissemester
  • 2019/2020

Kohtumiste ajad

vastavalt tunniplaanile

Juhendaja(d)

  • Margus Nigol (mnigol@tlu.ee)

Märksõnad

  • liikluskeskkond
  • liikumisviis
  • terviskäitumine

Projektiga liitumine

Projektiga liitumine on lõppenud

Projekti meeskond

Liisi / Tervisejuht Anne-Mai / Liiklusohutus Jevgenia / Tervisejuht Toomas / Liiklusohutus Lii / Liiklusohutus Marek / Liiklusohutus Gert Gregor / Liiklusohutus Anu / Liiklusohutus Johan Markus / Käsitöötehnoloogiad ja disain

Palgalõhe

Statistikaameti andmetel on meeste ja naiste sama töö eest saadava palga erinevus Eestis 20,9% (https://www.stat.ee/pressiteade-2018-053). Eurostati andmetel on see vahe veelgi suurem (suurim Euroopas), ulatudes 25,6% (https://ec.europa.eu/eurostat/statistics-explained/index.php/Gender_pay_gap_statistics).

Käesolev ELU projekt on osa suuremast Soolise Palgalõhe Vähendamise projektist. Projekti partneriteks on TLÜ, TTÜ, TÜ ja Statistikaamet. Projekti eesmärk on analüüsida palgalõhe põhjuseid ning pakkuda välja lahendusi soolise palgalõhe vähendamiseks. Muuhulgas on plaanis luua digitaalseid vaheneid kogutud andmete esitamiseks ja palgalõhe riski vähendamiseks.

Projekti eesmärk

Projekti eesmärk on luua digitaalne tõsimäng, mis aitaks selgitada palgalõhe olemust ning mõjutaks selle mängu mängijaid palgalõhet mitte suurendama või palgalõhe lõksu mitte sattuma.

Projektis osalejad võivad pakkuda oma ideid sellise mängu arendamiseks, kuid üks võimalik idee on järgmine:

Mängija on kassi rollis, kelle eesmärk on peremehe (NPC) meeleolu tõsta. Seda sama teeb ka arvuti poolt juhitav koer. Kass ja koer täidavad sama rolli (mida iganes kass teeb, seda teeb ka koer). Kui inimese meeleolu on tõusnud teatud tasemele, saavad loomad süüa, aga koer saab alati poole rohkem süüa kui kass.

Erialade lõimimine

Digitaalse tõsimängu arendamine eeldab oskusi nagu: kontseptuaalne disain, graafiline disain, animatsioon, helitöötlus, programmeerimine, projektijuhtimine jne. Meeskonnaga on oodatud liituma kõik, kellel on mõni nendest oskustest olemas või kes sooviksid need oskused projekti käigus omandada.

Projekti täideviimise käigus erinevate erialade eksperdid ja üliõpilased suhtlevad omavahel ning vahendavad oma teadmisi.

Teaduspõhisus ja uudsus

Käesolev ELU projekt saab sisendi suuremast Soolise Palgalõhe Vähendamise projektist. Teiste tööpakettide tulemitega tutvumine on eelduseks asjakohase sisuga mängu loomisele.

Täiendav uudne aspekt seisneb tudengite kaasamises Eesti ülikoolide vahelisse projekti.

Oodatav tulemus

ELU projekti oodatav tulemus on töötav ja levitatav digitaalne mäng.

Nõuded projektile

Individuaalne arenguplaan – mis on sinu eesmärk selle projektiga söeses?

Minimaalne projekt plaan – eesmärk, WBS, ajagraafik, ressursside tööjaotus

Meeskonnatöö tulemusel ELU tegevuskava koostamine

Koostada meeskonnatööna ELU vahekokkuvõte etteantud vormil (semestri vahenädalaks)

Osaleda semestri vahenädalal toimuval tagasiside sessioonil

Kirjutada individuaalne refleksioon meeskonnaliikme rolli täitmisest ja teiste liikmete panusest projekti tegevusse (esitada individuaalselt juhendajale)

Koostada meeskonnatööna ELU projekti portfoolio, mis sisaldab projekti aruannet, tegevuskava, meediakajastust ja hinnangut projektile

Osaleda meeskonnaga ELU projektide esitluspäeval ja esitada meeskonnatööna valminud tegevuse tulemusi

Iseseisvate tööde sooritamine eeldab aktiivset osalemist kokkulepitud projekti kohtumistel ja meeskonnaliikmena võetud kohustuste täitmist

Esimene kohtumine

N 12.09.19 kell 18:15 ruumis A303

Keel

Eesti

Projekti kestus

  • Sügissemester
  • 2019/2020

Kohtumiste ajad

N kell 18:15 ruumis A303 või S422

Juhendaja(d)

  • Martin Sillaots (martins@tlu.ee)

Kaasjuhendaja(d)

  • Marge Unt
  • Priit Tammets
  • Pirgit Sillaots

Märksõnad

  • Palgalõhe
  • Mäng
  • Võrdsus
  • Sugu

Projektiga liitumine

Projektiga liitumine on lõppenud

Projekti meeskond

Ken-Maik / Filosoofia Cristel / Riigiteadused Tanel / Riigiteadused Keiri / Euroopa nüüdiskeeled ja kultuurid Emili / Kultuuriteadus Gretelin / Riigiteadused Getter / Filosoofia Kevin / Informaatika Marek / Informaatika Elinor / Informaatika Tõnu / Sotsiaaltöö Daisy / Informaatika Märten Joosep / Informaatika Marie / Romaani keeled ja kultuurid Kurmo Andres / Informaatika Pirgit / Haridustehnoloogia Elias Muñoz / Informaatika Maris / Antropoloogia Helga Johanna / Antropoloogia Aat / Riigiteadused Rene Indrek / Riigiteadused Andero / Filosoofia Kristofer Nicolas / Audiovisuaalne meedia

Põgenemistoa „Põgene VINGu(mise) käest!“ prototüüpimine ja väljatöötamine

Tallinna Ülikooli ja Hiiumaa Noorsootöö Keskuse koostöös valminud esmase põgenemistoa „Põgene VINGu(mise) käest!“ prototüübi loomine, põgenemistoa läbiviimine noortele, tagasiside kogumine, meetodi parendamine ning rakendamine.

Sisaldab muuhulgas järgmist:

- Füüsilise keskkonna kirjeldamine

- Läbiviija pädevuste kirjeldamine

- Ülesannete tehniliste nõuete ja vahendite kirjeldamine

- Prototüübi testimine, tagasiside kogumine, parendamine

Hiiumaa noorsootöötajad algatasid põgenemistoa metoodikal meetodi välja töötamise nähes, et noortel on keeruline väljendada, mida nad tahavad. Oluliselt lihtsam on väljendada seda, mis on halvasti (vinguda). Sellest tulenevalt eelneb põgenemistuppa sisenemisele tegevus, mille kaudu leitakse teema, mis on noorele oluline. Põgenemistoa ülesanded on üles ehitatud nii, et noored tegelikkuses arendavad oma ideed. Protsessi lõpuks on noorel valmis projektiidee, nad saavad vastused oma küsimustele seoses ideega nt kellega koos nad seda teevad, miks, millal jne. Oluline osa on põgenemistoa järgne reflektsioon ja õpikogemuse mõtestamine.

Meetodi väljatöötamisel järgitakse disainiprotsessi etappe. ELU projekti raames keskendutakse eelkõige prototüüpimisele, testimisele ja parendamisele. Seda reaalses noorsootöökeskkonnas, sh eelkõige noortekeskuses, aga ka mõne noorteorganisatsiooni sündmusel.

Eelistatult võiks osalejatel olla valmisolek ühel päeval viia tegevus läbi Hiiumaal, täpsustub projekti käigus koostöös osalejatega.

Projekti eesmärk

„Põgene VINGu(mise) käest!“ meetodi väljatöötamise üldine eesmärk on laiendada noorsootöös osalemise võimalusi ja suurendada noorte kaasatust noorsootöösse piirkondlikul tasandil.

ELU projekti eesmärk on välja töötada noorsootöös uudne meetod „Põgene VINGu(mise) käest!“, mille abil kaasatakse noori ja genereeritakse ideid innovaatiliselt – põgenemistoa formaadis.

Erialade lõimimine

Aine raames lõimitakse

a)     noorsootöö seaduses sätestatud noorsootöö korraldamise põhimõtted, sh lähtumine noortest ja nende huvidest, noorte osalus,

b)    üld-didaktika põhimõtetega pedagoogika valdkonnast,

c)     mitteformaalse õppe olemusega andragoogika valdkonnast,

d)    sündmuse korraldamise teadmistega rekreatsiooni valdkonnast ning

e)     grupi arengu ja grupiliikmete rollide arvestamisega sotsiaalpedagoogika valdkonnast,

et luua noortele tingimused isiksuse mitmekülgseks arenguks.

Teaduspõhisus ja uudsus

Eestis on tegemist innovaatilise mudeliga, Euroopas on kõrghariduse kasutatud mõistet educational escape room, mille kohta on avaldatud teadusartikleid.

Oodatav tulemus

ELU projekti tulemusena on välja töötatud erinevates keskkondades kasutatav meetod „Põgene VINGu(mise) käest!“ mitmele vanuseastmele oma ideedele lahenduste leidmiseks ning tegevusplaanide koostamiseks. Prototüübi loomise, testimise ja mudeli parendamise kogemus ning meetodi kasutamise juhis on kirjeldatud juhendis.

Nõuded projektile

Meeskonnatöö tulemusel ELU tegevuskava koostamine

Koostada meeskonnatööna ELU vahekokkuvõte etteantud vormil (semestri vahenädalaks)

Osaleda semestri vahenädalal toimuval tagasiside sessioonil

Kirjutada individuaalne refleksioon meeskonnaliikme rolli täitmisest ja teiste liikmete panusest projekti tegevusse (esitada individuaalselt juhendajale)

Koostada meeskonnatööna ELU projekti portfoolio, mis sisaldab projekti aruannet, tegevuskava, meediakajastust ja hinnangut projektile

Osaleda meeskonnaga ELU projektide esitluspäeval ja esitada meeskonnatööna valminud tegevuse tulemusi

Iseseisvate tööde sooritamine eeldab aktiivset osalemist kokkulepitud projekti kohtumistel ja meeskonnaliikmena võetud kohustuste täitmist

Esimene kohtumine

26.09.2019 kell 10:15-11:45 ruumis S-116

Keel

Eesti

Projekti kestus

  • Sügissemester
  • 2019/2020

Kohtumiste ajad

22.10.2019 kell 14:15-17:45 ruumis T-307; 26.11.2019 kell 14:15-17:45 ruumis T-209; 1 päev Hiiumaal osalejatega kokkulepitaval ajal

Juhendaja(d)

  • Lianne Teder (lianne@tlu.ee)

Kaasjuhendaja(d)

  • Kristel Pisa, Hiiumaa Noorsootöö Keskuse noorsootöö koordinaator

Märksõnad

  • noorsootöö
  • põgenemistuba

Projektiga liitumine

Projektiga liitumine on lõppenud

Projekti meeskond

Pamela / Sotsiaaltöö Marleen / Hariduse juhtimine Liis / Sotsiaaltöö Kreete / Sotsiaaltöö Inge / Sotsiaaltöö Vladislav / Psühholoogia Kristel / Sotsiaalpedagoogika Marii Helena / Informaatika Gristi / Noorsootöö Grit / Rekreatsioonikorraldus Annabell / Rekreatsioonikorraldus Sander / Rekreatsioonikorraldus Valeria / Noorsootöö Merle / Noorsootöö korraldus Kirte Katrin / Rekreatsioonikorraldus Johannes / Rekreatsioonikorraldus Sirle / Kehakultuur Indrek / Infoteadus Ly-Marleen / Psühholoogia Elisabeth / Noorsootöö korraldus Diandra / Psühholoogia Armin / Kehakultuur Berit / Eesti filoloogia Anna Stina / Reklaam ja imagoloogia Siim / Infoteadus

Social Impact of Enterprises

The Social Entrepreneurship MA program (SEMA) of Tallinn University and SEB Bank started a strategic co-operation in order to increase the social impact of entrepreneurial activities in Estonia.

There is a vibrant startup and entrepreneurial ecosystem in Estonia while less attention is paid to social and environmental dimensions. The strongest, most successful initiatives are in the Fin-Tech, sales, or transportation sector and we hardly can find successful startups addressing social, health or environmental issues.

Increasing inequalities, unfavourable demographic changes, deminishing communities, rapid climate change and global warming are the most emerging issues of our time and still we develop photo sharing platforms, video games, dating apps or a next solution for money transfer.

Time to deal with real problems.

Projekti eesmärk

The aim of our ELU course is to do the first steps to develop a support environment for social, health and environmental projects as social enterprises or impact companies in co-operation with SEB Bank.

1. At Tallinn University with an interdisciplinary group of students using the Theory of Change we explore the latest tendencies of social innovation, social engineering, the role of assisted technologies and ICT based solutions in order to apply them in a new support system for impact oriented initiatives.

2. With the support of SEB bank and the Social Entrepreneurship MA program (SEMA) of Tallinn University we organize an international Social Impact event as a first stage on a long journey to incorporate social and environmental dimensions to the existing startup Ecosystem of Estonia. The event will be held in Tallinn at the Innovation Lab of SEB Bank.

Erialade lõimimine

Based on the Theory of Change (ToC) in the first phase of the ELU project we identify those paradigms and approaches that can serve us in building supportive environment for impact oriented entrepreneurial activities.

 

  • We invite students from the social protection and psychology field with knowledge about vulnerable groups of the society and the wefare/health system.
  • We expect students studying sociology who are capable to conduct small scale researches are able to analyse data and have an insight in theories of social constructivism and symbolic interactionism.
  • We need students from media, art and creative studies to be able to deliver and communicate messages using cross-media methods.
  • We want to work with IT students who are ready to create ICT tools for the new support environment. 
  • We need students studying social entrepreneurship or business management in order to embrace business methods addressing societal and environmental issues.

 

Teaduspõhisus ja uudsus

As a theoretical framework to our course we will use the Theory of Change. Theory of Change (ToC) is a specific type of methodology for planning, participation, and evaluation that is used to promote social change.

We are focusing especially on the fruitful encounter of the innovation driven startup ecosystem and the value based social and health care sector and environmental protection.

Our approach aims to utilize the effective problem solving capability of the startup sector with the strong value proposition of social and environmental movements.

Building a support network for social and environmental projects relying on contemporary business solutions is an innovative approach to problem penetration.

Oodatav tulemus

  1. A theoretical and methodological overview on social innovation in an entrepreneurial environment in form of an article.
  2. The first SEB-SEMA event is organized in Tallinn promoting social innovation with entrepreneurial methods.

Nõuded projektile

Creating LIFE project plan with the team members

Filling out LIFE mid-term report with the team members (by intermediate week)

Participating in the feedback session during intermediate week

Writing a self-reflective report about one’s role as a team member and about others’ responsibilities in project work (present individually to supervisor)

Put together LIFE project portfolio which should include the project report, action plan, media coverage and project evaluation

Participating as a team in the presentation day of LIFE projects and presenting the results of the activities carried out within the team

In order to complete the independent work, students are required to participate actively in the meetings arranged within the project and to fulfil the commitments made to the team

Esimene kohtumine

15th of September 2019

Keel

English

Projekti kestus

  • Sügissemester
  • 2019/2020

Kohtumiste ajad

Lepitakse kokku esimesel kohtumisel

Juhendaja(d)

  • Zsolt Bugarszki (zsolt@tlu.ee)

Kaasjuhendaja(d)

  • Katri-Liis Reimann

Märksõnad

  • social innovation
  • social impact
  • social entrepreneurship

Projektiga liitumine

Projektiga liitumine on lõppenud

Projekti meeskond

Ivo / Riigiteadused Elin / Organisatsioonikäitumine Senapathige Kulamini Dilanka / Sotsiaalne ettevőtlus Suwanda Arachchige Don Udara Sampath Kumara Suwanda / Sotsiaalne ettevőtlus Triin / Haldus- ja ärikorraldus Aleksander / Ajakirjandus Katre / Nüüdismeedia Risto / Haldus- ja ärikorraldus Selman / Eesti uuringud Mihkel / Infotehnoloogia juhtimine Kaire / Sotsiaalpedagoogika ja lastekaitse Annika / Sotsiaalpedagoogika ja lastekaitse Hedi Yonglin / Eesti uuringud Ebru / Eesti uuringud