Otsi

#TLU OTT - otse tootjalt Tallinna Ülikooli lauale

Kevadel ilmus murettekitav uudis, mille kohaselt imporditud puu- ja köögiviljades võib olla kordades lubatust rohkem taimekaitsevahendite jääke. (Riigikontroll) Lahenduseks on kodumaised ning kontrollitud tooted. Kuid tänapäeva inimest juhib mugavus! Samas võib ka mugavus olla keskkonnasõbralik ning kodumaine. Uuringud näitavad, et inimesed ostaksid hea meelega kaupu ja tooteid otse tootjatelt, kui see on mugav ja kiire. Meie eesmärgiks on selline lahendus välja töötada ning Tallinna Ülikoolis käima lükata!

Tahame pöörata tähelepanu jätkusuutlikule toidule. Tekitada laiemat diskussiooni ülikoolis toidu ja selle jätkusuutlikuse ümber.

Tootjatele on see võimalus leida otsekontakt oma klientidega - testida ja edasi arendada oma tooteid. Üle 800 töötaja ning 7500 tudengit moodustavad arvestatava kliendipagasi.

Pakendivabadus - zero waste elustiil on kogumas populaarsust kogu maailmas. Otse Tootjalt Tarbijale (OTT) võimaldab osta tooteid oma nõudesse või taaskasutada pakendeid korduvalt, vältides niiviisi ülepakendamist ja ühekordsete ning plastpakendite kasutamist.

Praegu selline süsteem puudub ja TLÜ-s toimub vaid eraalgatuslik õhinapõhine süsteemitu aktiivsus. Regulaarselt on vaid korra aastas toimuv Jõululaat, kus enamasti müüakse nänni - väga vähe sisukaid ja vajalikke ning mahedaid asju.

OTT lahendusega saab:

propageerida mahedat tootmist, mis on hea nii sinule kui planeedile; soodustada pisitegijate toetamist korporatsioonide asemel; võimalusel kaasata ka erinevad tehnoloogiafirmad, kes võimaldaks nt jahutusega postikappide testimist.

Projekti eesmärk

Eesmärgiks on välja töötada, arendada, testida ja reklaamida süsteem(e), mis võimaldab kasutusele võtta Otse Tootjalt Tarbjale (OTT) kontseptsiooni TLÜs.

Eesmärkide teostamiseks vajalikud tegevused:

otsida kontakti tootjatega, uurida klientide vajadusi, kaardistada võimalusi ülikoolis, süsteemi juurutamine ja jätkusuutlikkuse tagamine. Võrrelda vähemalt kahte erinevat lahendust: ettetellimine tootjatelt või näost-näkku turg.

Erialade lõimimine

Jätkusuutlikkus, Reklaam ja imagoloogia, turundus, kommunikatsioon, info ja kommunikatsioonitehnoloogiad, tarbimispsühholoogia, jne

Teaduspõhisus ja uudsus

Tõenduspõhine - uurida juba nii maailmas kui Eestis olemasolevate süsteemide tugevaid ja nõrku külgi ning nende analüüsi põhjal luua parim võimalik mudel. Võrrelda vähemalt kahte paralleelset võimalikku lahendust. Kaardistada klientide ja tootjate vajadused, ootused ja võimalused ning viia need omavahel kokku ja disainida vastavalt neile uudne lahendus.

Oodatav tulemus

Tõhus, lihtne ja toimiv süsteem, mis võimaldab TLÜ töötajatel (ja tudengitel) hõlpsasti osta kohalike talunike, põllumeeste ja käsitööliste kodumaist ja värsket toodangut ülikoolist lahkumata.

Nõuded projektile

Meeskonnatöö tulemusel ELU tegevuskava koostamine

Koostada meeskonnatööna ELU vahekokkuvõte etteantud vormil (semestri vahenädalaks)

Osaleda semestri vahenädalal toimuval tagasiside sessioonil

Kirjutada individuaalne refleksioon meeskonnaliikme rolli täitmisest ja teiste liikmete panusest projekti tegevusse (esitada individuaalselt juhendajale)

Koostada meeskonnatööna ELU projekti portfoolio, mis sisaldab projekti aruannet, tegevuskava, meediakajastust ja hinnangut projektile

Osaleda meeskonnaga ELU projektide esitluspäeval ja esitada meeskonnatööna valminud tegevuse tulemusi

Iseseisvate tööde sooritamine eeldab aktiivset osalemist kokkulepitud projekti kohtumistel ja meeskonnaliikmena võetud kohustuste täitmist

Esimene kohtumine

12.09 kell 16.00

Keel

Eesti

Projekti kestus

  • Sügissemester
  • 2019/2020

Kohtumiste ajad

Lepitakse kokku esimesel kohtumisel kuid eelistatud on ELU aeg neljapäeviti kell 16.00 alates

Lisainfo

Kui rühm on täitunud aga sinu soov liituda on siiras, siis kirjuta juhendajatele - kõrgelt motiveeritutele leiame kohti

Juhendaja(d)

  • Jaanus Terasmaa (jaanus.terasmaa@tlu.ee)
  • Triinu Jesmin (jesmin@tlu.ee)

Märksõnad

  • jätkusuutlikkus
  • mahetoodang
  • kodumaine
  • mugavus

Projektiga liitumine

Projektiga liitumine on lõppenud

Projekti meeskond

Anna-Brit / Saksa keel ja kultuur Liisa / Euroopa nüüdiskeeled ja kultuurid Andra / Rekreatsioonikorraldus Carl Voldemar / Bioloogia (kőrvalerialaga) Reiko / Rekreatsioonikorraldus Rebeka / Rekreatsioonikorraldus Siret / Keskkonnakorraldus Alvin / Haldus- ja ärikorraldus Rainis / Haldus- ja ärikorraldus Kaire / Kultuuriteadus Helen / Rekreatsioonikorraldus Karl / Psühholoogia Martin / Psühholoogia Madis / Romaani keeled ja kultuurid Alari / Infotehnoloogia juhtimine Gerli / Käsitöö ja kodundus

Better LIFE!

Would you like to deepen your understanding of project work and team cooperation while improving the educational practices at Tallinn University? Join this LIFE project and help to make LIFE great for everyone :)

Project-based learning (PBL) can be a rewarding but challenging endeavor. On the one hand, it allows students to develop teamwork skills, improve their time and project management abilities, and apply their knowledge to tackle real-life problems in a safe environment (Krajcik and Blumenfeld, 2006). On the other hand, teamwork is also prone to conflicts, miscommunication, and unclear role division, while the pressure of delivering a tangible outcome can put stress on the learners and yield suboptimal results (Harmer et al., 2014).

LIFE projects at Tallinn University have demonstrated both the benefits and challenges of project-based learning (Sillaots and Fiadotau, 2018). Some of the challenges pertain to the implementation and structure of the projects themselves, and as such, could be resolved or mitigated by modifying the course design (ibid.). At the same time, more information is needed to fully grasp the positive effects of LIFE projects on learners and understand how these projects can effectively interact with the existing university curricula.

This project aims to collect data from previous and current LIFE participants in order to deepen our understanding of the projects’ learning effects and generate suggestions on how to improve the implementation of LIFE projects in the future.

Projekti eesmärk

  • To collect extensive feedback from previous LIFE project participants and supervisors regarding their experiences
  • To study existing research on project-based learning practices and compare its findings to the reality of LIFE project implementation at Tallinn University
  • To formulate a set of guidelines that could help improve students’ and supervisors’ LIFE experiences, increase the projects’ productivity, and facilitate outreach beyond the university

Erialade lõimimine

The project can bring together students from various backgrounds:

  • Educational scientists could study the theoretical underpinnings and existing practices of project-based learning
  • Psychologists could focus on the mental processes involved in PBL
  • Communication management specialists could focus on improving cooperation and interactions in the team
  • Anthropologists could study the cross-cultural aspects of PBL and conduct participant observation among current LIFE teams
  • Computer scientists could explore the role of digital technology in facilitating PBL
  • Game designers could seek ways to make PBL more engaging by gamifying it
  • Etc.

In short, anyone, regardless of the background, can contribute to this project!

Teaduspõhisus ja uudsus

The research base for the project will be based on the (extensive) existing literature on project-based learning in general and in university contexts in particular, of which the studies mentioned above are a small sample.

The methods for data collection will depend on the participants' backgrounds and can include, among others, focus group interviews, participant observation, stimulated recall, and case studies.

Ultimately, the project aims to constitute action research (Brydon-Miller et al., 2003) whose results can improve the interdisciplinary educational practices of Tallinn University as an institution. As such, the innovation of this approach lies in its application of PBL to improving existing practices in PBL.

Oodatav tulemus

  • Structured data collected from the respondents
  • Written and visualized analysis of the data
  • Set of guidelines on improving PBL practices in the framework of LIFE projects
  • (Ideally) A conference presentation on the project's findings

Nõuded projektile

Creating LIFE project plan with the team members

Deciding on the role division and data collection methodologies

Collecting and analyzing the data

Filling out LIFE mid-term report with the team members (by intermediate week)

Participating in the feedback session during intermediate week

Putting together a set of guidelines for improving LIFE projects, or a set of recommendations for future supervisors and/or project members

Writing a self-reflective report about one’s role as a team member and about others’ responsibilities in project work (present individually to supervisor)

Put together LIFE project portfolio which should include the project report, action plan, media coverage and project evaluation

Participating as a team in the presentation day of LIFE projects and presenting the results of the activities carried out within the team

In order to complete the independent work, students are required to participate actively in the meetings arranged within the project and to fulfil the commitments made to the team

Esimene kohtumine

Thu 12.09 at 14:15, A-303

Keel

English

Projekti kestus

  • Sügissemester
  • 2019/2020

Kohtumiste ajad

Thursdays at 14:15 in A-303

Juhendaja(d)

  • Mikhail Fiadotau (fiadotau@tlu.ee)

Kaasjuhendaja(d)

  • Pirje Jürgens

Märksõnad

  • project-based learning
  • action research
  • LIFE projects
  • education

Projektiga liitumine

Projektiga liitumine on lõppenud

Projekti meeskond

Maksim / Ristmeedia filmis ja televisioonis Cathy / Psühholoogia Jane / Psühholoogia Aleksanteri Wilhelm Hannunpoika / Ristmeedia filmis ja televisioonis Erki / Psühholoogia Hellika / Psühholoogia Dmitri Evelin / Kirjalik tőlge Robert / Informaatika Helena Martinez De / Interdistsiplinaarsed humanitaarteadused - Artes Liberales Yi?it O?ul / Audiovisuaalne meedia Joosep / Psühholoogia Latifat Abolore / Haridusinnovatsiooni juhtimine Mari-Liis / Ajalugu Mark / Ristmeedia filmis ja televisioonis Keso / Ristmeedia filmis ja televisioonis Ndubuisi James / Rahvusvahelised suhted Cecilia Betancourt / Digitaalsed őpimängud Ines / Referent-toimetaja Rezo / Digitaalsed őpimängud Suhaib Rehman / Digitaalsed őpimängud Arina / Aasia uuringud Ula? Can / Audiovisuaalne meedia

Current Events Podcast autumn 2019

The creation and dissemination of a podcast – focussed on current issues that are important to current and prospective members of the TLU community. Over the course the semester, the team will create 3 episodes on topics chosen by themselves, relying on the expertise present within TLU.

Projekti eesmärk

Students will prepare, poduce, and promote 3 episodes of the podcast. In so doing, they will acquire a varied and modern set of skills, as desribed below.

Moreover, the project will add to the University's presence - online and in the zeitgeist of the times. It will give students and lecturers a platform for reaching into broader society, and will offer a compelling marketing presence for TLU on popular platforms such as Spotify and itunes.

Erialade lõimimine

The students will be divided into 3 groups, each requiring different sets of skills. They will be:

Preparation - responsible for choosing the topic, researching the issues, preparing a script, arranging expert guest. 

Production - responsible for recording, production, and editing of the episode. 

Promotion - exectuing a multi-level and multi-platform marketing campaign. Assigning targets for reach and measuring outcomes. 

Each group (made up of students from various fields) will perform each of the above roles over the course of the 3 episodes, thus acquiring the skills from each. 

Teaduspõhisus ja uudsus

There is a movement in academia now to get outside the 'ivory tower'. Major Universities in the US, the UK, and Canada have now created podcasts as a means of popularizing and making accessible the expertise they hold within. This project will provide a platform for TLU students to engage with TLU experts on topics relevant to them, and then disseminate these conversations to the world.

Oodatav tulemus

The students will prepare, produce, and promote 3 episodes of the podcast. In so doing, each student will gain skills in professional writing, interview preparation and execution, research, recording technology, and marketing.

The University will benefit from increased and youth-relevant branding on popular online platforms.

Nõuded projektile

Creating LIFE project plan with the team members

Filling out LIFE mid-term report with the team members (by intermediate week)

Participating in the feedback session during intermediate week

Writing a self-reflective report about one’s role as a team member and about others’ responsibilities in project work (present individually to supervisor)

Put together LIFE project portfolio which should include the project report, action plan, media coverage and project evaluation

Participating as a team in the presentation day of LIFE projects and presenting the results of the activities carried out within the team

In order to complete the independent work, students are required to participate actively in the meetings arranged within the project and to fulfil the commitments made to the team

Keel

English

Projekti kestus

  • Sügissemester
  • 2019/2020

Kohtumiste ajad

Lepitakse kokku esimesel kohtumisel

Juhendaja(d)

  • Terry Mcdonald (terry@tlu.ee)

Kaasjuhendaja(d)

  • avo ulvik

Märksõnad

  • Same

Projektiga liitumine

Projektiga liitumine on lõppenud

Projekti meeskond

Merlin / Bioloogia (kőrvalerialaga) Janno / Psühholoogia Mikk / Integreeritud kunst muusika ja multimeedia Hauke Claus / Poliitika ja valitsemine Tuuliina Josefiina / Őigusteadus Evelina / Audiovisuaalne meedia Uku / Kultuuriteadus Katrin / Vene filoloogia Raya / Kirjandus- visuaalkultuuri ja filmiteooria Jana / Euroopa nüüdiskeeled ja kultuurid Margherita / Kirjandus- visuaalkultuuri ja filmiteooria Hanna / Psühholoogia Kairo / Informaatika Sten / Informaatika Roland / Informaatika Erik / Rahvusvahelised suhted Jelizaveta / Reklaam ja suhtekorraldus Rainer / Reklaam ja suhtekorraldus Kaidi-Liis / Informaatika Sofia / Reklaam ja suhtekorraldus Naz Özgen / Kirjandus- visuaalkultuuri ja filmiteooria Sylvi Sofia / Poliitika ja valitsemine Lidia Helmi-Sirkku / Interdistsiplinaarsed sotsiaalteadused - Artes Liberales Aneth / Psühholoogia

Eesti televaldkonna biograafiline leksikon. Pilootprojekt I (TVBL)

"Eesti televaldkonna biograafiline leksikon. Pilootprojekt I" (TVBL) idee on algatada teleajaloolise teatmeteose koostamine. Televaldkond moodustab olulise osa Eesti kultuuriruumist, ent seni puudub teatmeteos selles valdkonnas tegutsenud ja tegutsevate olulisemate ja tuntumate isikute kohta.

Loomulikult on ühe üliõpilasprojektiga võimalik sellest aeganõudvast ja ulatuslikust tööst teha vaid väga väike osa. Ent pilootprojektina teele asuda saaks - koondada senised teleinimeste biograafilised kirjed erinevatest entsüklopeediatest ja leksikonidest, täpsustada valdkonnale sobivat biograafiliste kirjete koostamise metoodikat, välja töötada teleinimeste intervjueerimise ankeedid ja teha valitud biografeeritavatega isikuloolised intervjuud, koostada esimene pakett (olenevalt osalevate üliõpilaste arvust 50-75 nime) biograafilisi kirjeid, leida andmestikule sobiv elektrooniline publitseerimisväljund, tutvustada projekti tulemusi valdkonnale.

Projekti eesmärk

Projekti eesmärk on panna idanema ja kasvama seeme, millest saaks välja kasvada tuhatkond isikukirjet sisaldav Eesti televaldkonna biograafiline leksikon, mis ideaalis sisaldaks nii isikuartikleid kui videole tehtud isikuintervjuusid (või lühikest videokollaazi nendest, kes meie seast juba lahkunud).

Erialade lõimimine

Projektis saavad osaleda üliõpilased paljudelt erialadelt - filmi, televisiooni, nüüdismeediat, meediat, reklami ja suhtekorrraldust, ajakirjandust, kommunikatsiooni,  ajalugu, keeli, kultuuriteadusi ja entnograafiat õppivaid üliõpilasi, nii BA kui MA tasemel, kellel on kultuurihuvi, soov luua jäävaid väärtusi, õppida  faktilise materjali kogumist, intervjueerimist, isikupõhise videointervjuu tegemist. Lisaks kohtumised paljude huvitavate loomeisiksustega.

Teaduspõhisus ja uudsus

"Eesti televaldkonna biograafiline leksikon. Pilootprojekt I" (TVBL) oleks esimene katse selles valdkonnas üldse. Kasutame biograafiliste uuringute metoodikaid, õpime biograafilise intervjuu koostmise põhimõtteid, viime läbi intervjuud ja videosalvestused biografeeritavatega. Avaldame koostatud isikuartiklid ja (õnnestumise korral ja avaldmisloa saamisel) ka videointervjuud veebis.

Oodatav tulemus

Esimese projekti tulemuseks (sõltuvalt osalejate arvust) võiks olla 50- 75 biograafilist artiklit ja nendega kaasnevat isikuloolist videointervjuud praegu elavate ja tuntud teletegelastega, mis publitseeritakse selleks loodud veebikeskkonnas. TVBL piloodiga loodud veebikodu saaks aluseks leksikoni edasiseks täiendamiseks ja arendamiseks. Loodetavasti tekitab see valdkonnainimestele platvormi ja huvi koostööks, mida oleme juba kogenud Eesti filmi andmebaasi koostades.

Nõuded projektile

Meeskonnatöö tulemusel ELU tegevuskava koostamine

Koostada meeskonnatööna ELU vahekokkuvõte etteantud vormil (semestri vahenädalaks)

Osaleda semestri vahenädalal toimuval tagasiside sessioonil

Kirjutada individuaalne refleksioon meeskonnaliikme rolli täitmisest ja teiste liikmete panusest projekti tegevusse (esitada individuaalselt juhendajale)

Koostada meeskonnatööna ELU projekti portfoolio, mis sisaldab projekti aruannet, tegevuskava, meediakajastust ja hinnangut projektile

Osaleda meeskonnaga ELU projektide esitluspäeval ja esitada meeskonnatööna valminud tegevuse tulemusi

Iseseisvate tööde sooritamine eeldab aktiivset osalemist kokkulepitud projekti kohtumistel ja meeskonnaliikmena võetud kohustuste täitmist

Esimene kohtumine

12.09.2019 kell 16.00

Keel

Eesti

Projekti kestus

  • Sügissemester
  • 2019/2020

Kohtumiste ajad

Esimene kohtumine toimub 12.09 kell 16.15 ruumis M-342

Juhendaja(d)

  • Hagi Šein (hagi@tlu.ee)

Märksõnad

  • televisioon
  • biograafilised uuringud
  • ajalugu
  • meedia

Projektiga liitumine

Projektiga liitumine on lõppenud

Projekti meeskond

Inge / Muusika Elina / Infoteadus Annaliise / Nüüdismeedia Merilin / Nüüdismeedia Anett / Infoteadus Moona-Liisa / Nüüdismeedia Kadri / Nüüdismeedia Katariina / Nüüdismeedia Aiky / Sotsiaaltöö Maarika / Keeleteadus ja keeletoimetamine Katrin / Euroopa nüüdiskeeled ja kultuurid Silver / Kehakultuur Tiina / Kultuuriteadus Fred / Ajalugu Maria / Kehakultuur Helina / Infoteadus Lota / Nüüdismeedia Karl / Ajalugu Kristiine / Infoteadus Daniel / Kehakultuur Kerttu / Ajakirjandus Emily / Ajakirjandus Brita-Maria / Ajakirjandus Frantšeska / Rakendusinformaatika Laura-Marie / Infoteadus Hanna-Loora / Pedagoogika Kairi / Romaani keeled ja kultuurid Liina / Nüüdismeedia

ELU Lasnamäel

Avalik linnaruum on viimasel ajal üha sagedamini tõusnud arutelude keskmesse ja muutunud kodanikuaktivismi üheks vallandajaks. Nii hõberemmelgas Haabersti ristmikul kui ka Reidi tee ehituse küsimused suutsid mobiliseerida erinevaid huvigruppe. Ometi on teatud linnaosasid, mille avaliku ruumi kujundamise projektid jõuavad harvemini laiemasse meediasse, kuigi mõjutavad samuti paljude igapäevaelu. Üheks selliseks näiteks on Lasnamäe laiemalt ja kitsamas kontekstis Pae promenaad, mis valmib 2019. aasta septembriks. Veidi varem, 2019 kevadel, tekkis kohalike elanike initsiatiivil sotsiaalmeedias grupp “Pae tänava elanikud”, mille eesmärk oli algatada kampaania purjutavate asotsiaalide eemaldamiseks piirkonnast. Lähtudes viimatimainitud ja teistest arengutest Lasnamäel, uurib käesolev projekt just Lasnamäe avaliku ruumi kujundamist ja kasutamist ning selle üle debateerimist meedias.

Projekti eesmärk

Projekti eesmärk on Lasnamäe avaliku linnaruumi mõtestamine põimides kokku füüsilised, sotsiaalsed ning virtuaalsed mõõtmed.

Projekti peamised uurimisküsimused on:

  • Millised on avaliku ruumi kasutamise eripärad Lasnamäel?
  • Kuidas ja kes loovad avalikku ruumi, kellele on seal viibimine lubatud ja kellele keelatud, kuidas kehtestatakse piire?
  • Kuidas ja millises meedias toimuvad need läbirääkimised ja kes ning millise nurga alt kajastab neid laiemas meedias?
  • Kes ja millisel ajal kasutavad avalikku linnaruumi Lasnamäel?
  • Kas noortel on vaba aja veetmise kohti või tunnevad nad end kõrvalejäetuna?
  • Milline on ruumikasutuse kajastus sotsiaalmeedias ning kuidas see kattub ruumikasutusega füüsilises keskkonnas?
  • Kas integratsioon on ruumiline?

Projektis püstitatud küsimustele otsitakse vastust erinevate meetoditega:

  • Sotsiaalmeedia erinevate gruppide monitoorimine ja analüüs;
  • Sotsiaalmeediasse postitatud fotode analüüs (asukohtade ja tegevuste kaardistamine);
  • Osalusvaatlus (kohtade ja tegevuste kaardistamine, keskendudes peamiselt loodavale Pae promenaadile);
  • Kaasaskõndimise intervjuud (kus käiakse, miks, mis seal meeldib/ei meeldi; milliseid piire tajutakse; mis probleeme alade kasutamisel välja tuuakse; mis muudaks kasutamise atraktiivsemaks);
  • Meediaanalüüs üldise tonaalsuse tabamiseks.

Projekti jooksul õpivad tudengid:

  • Mõtestama füüsilise, sotsiaalse ja virtuaalse ruumi seoseid;
  • Analüüsima digitaalset meediumi ja seostama seda füüsilise ruumiga;
  • Erinevaid andmekogumis- ja analüüsimeetodeid;
  • Geolokaliseeritud pildimaterjali töötlema.

Erialade lõimimine

Projekt on oma olemuselt interdistsiplinaarne, lõimides nii erinevaid erialasid kui uurimismeetodeid. Nii on olulised näiteks filoloogide erialased teadmised – vene keele oskus, ent ka keele uurimise meetodid, muuhulgas diskursuse analüüs, mida saaks kasutada nii sotsiaal- kui tavameedia käsitlemisel. Projektis sisaldub ka digitehnoloogiliste analüüsimeetodite lahenduste väljatöötamine (nt pildistatud kohtade kaardistamine, kvantitatiivsed otsingud meediast jne). Et projekt näeb ette nii süvaintervjuude kui ka osalusvaatluse läbiviimise, võimaldab see omandada ja kasutada sotsioloogilisi uurimis- ja analüüsimeetodeid, hierarhiate ja võimusuhete nägemise oskust ning nende strukturaalset analüüsi, aga ka integratsiooni ja rahvusküsimuste lahkamist. Kuna uurimisobjektiks on linnaruum, sobib selles projektis osaleda linnakorralduse tudengitel, kes arendavad juba omandatud kompetentse kui ka saavad uusi. Oodatud on kõikide erialade õppurid, keda huvitab teoreetilise kirjanduse läbitöötamine, andmete kogumine ja analüüs.

Teaduspõhisus ja uudsus

Projekti uudsus seisneb eelkõige linnaruumi kompleksses nägemises, selle sidumises seniste teadusuuringutega ja tutvumises teaduskirjandusega. Projekt ühildab nii füüsilise kui virtuaalse ruumi ning uurib nendevahelisi seoseid, õpetab geolokaliseeritud pildimaterjali analüüsima ning erinevaid meetodeid ning andmeid analüüsis sünteesima. See õpetab nägema linnaruumi kui sotsiaalse suhtluse lava ja virtuaalset ruumi kui füüsilise ruumi peegeldust.

Oodatav tulemus

  • Paranenud linnaruumi vaatlusoskus;
  • Edenenud teaduskirjanduse kasutamine;
  • Uute andmekogumis- ja analüüsimeetodite valdamine või täiendamine;
  • Tähelepanekud ja soovitused avaliku ruumi kasutamise kohta Lasnamäe linnaosavalitsusele;
  • Tudengite poolt kirjutatud artikkel Sirpi linnaruumi kasutusviiside kohta, mis on erinevate meetoditega kaardistatud;
  • Võimaliku bakalaureuse- või magistritöö lähtealus;
  • Võimaliku teadusartikli jaoks materjali kogumine.

Nõuded projektile

Meeskonnatöö tulemusel ELU tegevuskava koostamine

Koostada meeskonnatööna ELU vahekokkuvõte etteantud vormil (semestri vahenädalaks)

Osaleda semestri vahenädalal toimuval tagasiside sessioonil

Kirjutada individuaalne refleksioon meeskonnaliikme rolli täitmisest ja teiste liikmete panusest projekti tegevusse (esitada individuaalselt juhendajale)

Koostada meeskonnatööna ELU projekti portfoolio, mis sisaldab projekti aruannet, tegevuskava, meediakajastust ja hinnangut projektile

Osaleda meeskonnaga ELU projektide esitluspäeval ja esitada meeskonnatööna valminud tegevuse tulemusi

Iseseisvate tööde sooritamine eeldab aktiivset osalemist kokkulepitud projekti kohtumistel ja meeskonnaliikmena võetud kohustuste täitmist

Esimene kohtumine

Teisipäeval, 10. septembril kell 16:15 Mare III korruse aatriumi ELUtoa Infera (kott-toolidega) osas

Keel

Eesti

Projekti kestus

  • Sügissemester
  • 2019/2020

Kohtumiste ajad

Lepitakse kokku esimesel kohtumisel. Ettepanek üle nädala teisipäevad, kas kell 14-16, 16-18, 18-20

Juhendaja(d)

  • Anu Printsmann (anu.printsmann@tlu.ee)
  • Raili Nugin (nugin@tlu.ee)

Märksõnad

  • Avalik ruum
  • Lasnamäe
  • sotsiaalmeedia

Projektiga liitumine

Projektiga liitumine on lõppenud

Projekti meeskond

Laura Katariina / Infotehnoloogia juhtimine Marika / Rekreatsioonikorraldus Kairi / Andragoogika Jarek / Psühholoogia Vlada / Reklaam ja suhtekorraldus Kristjan / Sotsioloogia Rasmus / Psühholoogia Eleonora Lisette / Infoteadus Koit Romet / Audiovisuaalne meedia Saamuel / Ajakirjandus Alice / Sotsiaaltöö Rutt / Sotsiaaltöö Elsi / Antropoloogia Karin / Sotsioloogia Laura / Sotsioloogia Helena / Sotsioloogia Lev / Aasia uuringud Diana / Aasia uuringud Marten / Integreeritud loodusteadused Oksana / Őigusteadus Olga / Eripedagoog-nőustaja Aleksandr / Riigiteadused Marie Loreen / Sotsioloogia Julia / Sotsioloogia

ELUnõusolek

ELUnõusolek projekti tegevused lõimuvad Eesti personaalmeditsiiini arenduse (vt lähemaltSotsiaalministeerium) ja sellega seoses kaEesti GeenivaramujaTervise Arengu Instituuditegevustega.

Geeniandmete kasutamiseks tervishoiuteenuste osutamisel on vajalik küsida inimeselt informeeritud nõusolek Eesti Terviseinfosüsteemi Patsiendiportaali keskkonnas. Selleks loodav rakendus peab:

  • inimesele andma piisavalt informatsiooni geenitestidega kaasnevate ohtude ja kasude kohta, et langetada otsus kas lubada või keelata oma geeniandmete kasutamine tervishoiuteenuste osutamisel;
  • informeeritud nõusoleku tagamiseks koondama ülevaatliku ja tasakaalustatud informatsiooni geenitestide olemuse, otstarbe ning võimalike tagajärgede kohta;
  • informeerimiseks esitatav suur infohulk olema esitatud kasutajasõbralikult, et tagada inimese maksimaalne informeeritus langetatavast otsusest.

„ELUnõusolek“ on projekt, mille käigus osalejad kaardistavad nõusoleku andmise süsteemide nutirakenduste kasutajaliideste parimaid praktikaid ning sünteesivad sellelt oma soovituse.

Kui Sind huvitabrahvatervis, nutirakendused, eetika või õigusnormid uuringute kontekstis, siis on ELUnõusolek parim valik ELU õppeaines.

Tule ja saa osa Eesti personaalmeditsiini süsteemi arenduse suurprojektist!

Õpid teadmisi rakendustest, uuringu- sh meditsiini uuringute eetikast ja patsiendi informeeritud nõusoleku küsimise praktikatest (vajalik ka sinu enda uurimistöö põhinevaks lõputööks).

Projekti eesmärk

Kaardistada nõusoleku andmise süsteemide nutirakenduste kasutajaliideste parimaid praktikaid Eestis ja maailmas ning sünteesida sellelt ettepanek Eesti personaalmeditsiini projekti Tervise Arengu Instituudi töögrupile.

Erialade lõimimine

Püstitatud ülesandel on puude käitumisteaduste, tervisekommunikatsiooni, rahvatervise, teenuse- ja tootedisaini, eetika, juura ja geeniteaduse valdkonda.

Teaduspõhisus ja uudsus

„ELUnõusolek“ projekti käigus kogutud materjalid ja ideed on potentsiaalne sisend erinevatele teadusartiklitele, nt:

  • informeeritud nõusoleku disainiprotsessi väljakutsed ja võimalused;
  • patsiendikeskse personaalmeditsiini loomise Eesti kogemus;
  • geeniandmete-põhise tervisekommunikatsiooni strateegia loomine ja hindamine.

Nii on Sul võimalus saada kõrgetasemelise teadusartikli kaasautoriks!

Oodatav tulemus

Kirjalikult vormistatud ülevaade informeeritud nõusoleku andmise parimatest praktikatest ja seda toetavate nutirakenduste kasutajaliidestest.

Parimate praktikate ülevaate esitlemine partneritele novembris ja lõpptulemuse (kasutajaliidese kavand) esitlemine jaanuaris.

Sünteesitud kasutajaliidese kavand on vormistatud võimalikult tõetruuna, et see oleks tulevikus kasutatav kasutajamugavuse testides.

Nõuded projektile

Koostada meeskonnatööna ELU vahekokkuvõte etteantud vormil (semestri vahenädalaks)

Osaleda semestri vahenädalal toimuval tagasiside sessioonil

Kirjutada individuaalne refleksioon meeskonnaliikme rolli täitmisest ja teiste liikmete panusest projekti tegevusse (esitada individuaalselt juhendajale)

Koostada meeskonnatööna ELU projekti portfoolio, mis sisaldab projekti aruannet, tegevuskava, meediakajastust ja hinnangut projektile

Osaleda meeskonnaga ELU projektide esitluspäeval ja esitada meeskonnatööna valminud tegevuse tulemusi

Iseseisvate tööde sooritamine eeldab aktiivset osalemist kokkulepitud projekti kohtumistel ja meeskonnaliikmena võetud kohustuste täitmist

Esimene kohtumine

12. september 2019 kell 13.00 ruum (täpsustamisel)

Keel

Eesti

Projekti kestus

  • Sügissemester
  • 2019/2020

Kohtumiste ajad

Lepitakse kokku esimesel kohtumisel

Juhendaja(d)

  • Esta Kaal (estak@tlu.ee)

Märksõnad

  • rahvatervis
  • nutirakendused
  • eetikaõigusnormid
  • informeeritud nõusolek
  • personaalmeditsiin
  • geenitest

Projektiga liitumine

Projektiga liitumine on lõppenud

Projekti meeskond

Kristi / Őigusteadus Fredy / Őigusteadus Ingrid / Kultuuriteooria ja filosoofia Margit / Tervisejuht Tiia / Infotehnoloogia juhtimine Küllike / Sotsiaaltöö Egert / Őigusteadus Eigo / Kehakultuur Denis / Kehakultuur Janno / Kehakultuur Severi / Kehakultuur Targo / Kehakultuur Ranno / Antropoloogia Oksana / Kommunikatsioon Jekaterina / Kehakultuur Ines / Kommunikatsioon Egert / Kehakultuur Signe / Infotehnoloogia juhtimine Katrin Mari Liis / Őigusteadus

ELUsad pigmendid

Projekti fookuseks on pigmente tootvad mikroobid ja nende kasutamine tekstiilide värvimisel.

Alates 19. sajandi keskpaigast on tekstiilide värvimisel naturaalsete pigmentide asemel kasutatud sünteetilisi värvaineid. Kiirmoe ja tehislike värvide odavnemise tulemusena värvitakse 90% kangastest tänaseks sünteetilisel teel.

Kanga värvimine on jätkusuutliku tekstiilitööstuse üks suurimaid väljakutseid. Väljakujunenud keemiline värvimise protsess on kahjulik keskkonnale, loomadele ning inimestele (sh nii värvijatele kui hiljem riiete kandjatele) ning kahjuks ei ole ole see müüt, et järgmise hooaja trendivärvi saab ennustadaHiina jõgede värvuse järgi.

Tekstiilide värvimine üldiselt ning eriti tööstuslikult, vajab ka hulgaliselt energiat, kemikaale ning vett. Alternatiivina sünteetilistele pigmentidele pakuvadbakteripigmendid(looduslikud värvained, mida eraldatakse bakteritest), nende parema biolagunduvuse, väikese veetarbimise ja suurema ühilduvuse tõttu keskkonnaga paljutõotavaid võimalusi erinevate rakenduste jaoks.

Bakteritega tekstiilide värvimine on suuremat kõlapinda leidnud tänu disaineritele, kes biodisaini praktika kaudu alternatiivseid meetodeid oma töös kasutavad. Viimase kümne aasta jooksul on bakteripigmendid kui jätkusuutliku ning suure esteetilise potentsiaaliga alternatiiv kajastunud näiteksNatsai Audrey Chiezatöödes, kes ühest esimestest disaineritest koostöös teadlastega uute lahenduste nimel tööle hakkas.

Projekti eesmärk

Projekt “ELUsad pigmendid” kutsub tudengeid erinevatest distsipliinidest (bioloogia, keemia, kunst, disain, käsitöö) avastama võimalusi, mida bakteritega kujundamine võimaldab. Eesmärgiks on koostööna loovate lahenduste leidmine.

Projekti jooksul tutvutakse protsessi kirjeldavate protokollidega, seejärel analüüsitakse neid leides kõige optimaalseim võimalus saavutamaks praktilised tulemused mustrite ja disainide loomiseks.

Vastavalt katsete tulemustele on oodatud ka spekulatiivsed ettepanekud selliste meetodite rakendamiseks ringmajanduse kontekstis.

Erialade lõimimine

Tegu on interdistsiplinaarse projektiga mille raames tuuakse kokku loodusteaduste ning loovate kunstide tudengid.

Ootame osalema EKA disainiosakonna tudengeid, TLÜ kunstiga seotud erialade, erinevate loodusteaduste erialade tudengid ning huvilisi mujalt. 

Teaduspõhisus ja uudsus

Kiire sissejuhatav lugemine

Artiklid:

Ferreira, ES., Hulme, AN., McNab, H. (2004). The natural constituents of historical textile dyes. Chem Soc Rev, vol 30, pp 329-36.

Rao, M., Min Xiao, M.,Li., W-J Li. (2017). Fungal and Bacterial Pigments: Secondary Metabolites with Wide Applications. Front Microbiol, vol 8.

Tuli, H., S., Chaudhary, P., Beniwal, V., Sharma, A. (2015). Microbial pigments as natural color sources: current trends and future perspectives. J Food Sci Technology, vol 52, pp 4669–4678.

Vaidyanathan, J. Bhathena-Langdana, Z., Adivarekar, RV., Nerurkar, M. (2012). Production, partial characterization, and use of a red biochrome produced by Serratia sakuensis subsp. nov strain KRED for dyeing natural fibers. Appl Biochem Biotechnol, vol 166, pp 321-35.

Krishna, J., Basheer, S., Peena, Ps., Muthusamy, M. (2008). Marine bacteria as source of pigment for application as dye in textile industry. Conference: International Conference on Biodiversity Conservation and Management.

Kulandaisamy, C., Zainul, V., Zakariab, A., Ahmad, W. (2013). Bacterial pigments and their applications. Process Biochemistry, volume 48, pp 1065-1079.

Aktuaalseid näiteid ja disainereid:

Kukka: https://www.kukka.nl/en/portfolio/living-colour/Vienna Textile Lab: https://www.viennatextilelab.at/faq/Pili Pio: https://www.pili.bio/Living Colour: https://livingcolour.eu/

Oodatav tulemus

Oodatavad tulemused võiks olla ootamatud ja uudsed materjaliseerunud kombinatsioonid mikroobidega värvimisest tekstiilil, nii mustrite, toonide kui protsessi käsitluses.

Projekt kulmineerub artikli ja näitusega.

Nõuded projektile

Meeskonnatöö tulemusel ELU tegevuskava koostamine

Koostada meeskonnatööna ELU vahekokkuvõte etteantud vormil (semestri vahenädalaks)

Osaleda semestri vahenädalal toimuval tagasiside sessioonil

Kirjutada individuaalne refleksioon meeskonnaliikme rolli täitmisest ja teiste liikmete panusest projekti tegevusse (esitada individuaalselt juhendajale)

Koostada meeskonnatööna ELU projekti portfoolio, mis sisaldab projekti aruannet, tegevuskava, meediakajastust ja hinnangut projektile

Osaleda meeskonnaga ELU projektide esitluspäeval ja esitada meeskonnatööna valminud tegevuse tulemusi

Iseseisvate tööde sooritamine eeldab aktiivset osalemist kokkulepitud projekti kohtumistel ja meeskonnaliikmena võetud kohustuste täitmist

Keel

Eesti

Projekti kestus

  • Sügis+kevad
  • 2019/2020

Kohtumiste ajad

Lepitakse kokku esimesel kohtumisel

Lisainfo

marie.vinter@artun.ee

Juhendaja(d)

  • Kairi Koort (kairita@tlu.ee)
  • Marie Vinter (marie.vinter@artun.ee)

Kaasjuhendaja(d)

  • Rando Tuvikene (konsultant)

Märksõnad

  • biodisain
  • mikroobid
  • pigmendid
  • jätkusuutlikkus

Projektiga liitumine

Projektiga liitumine on lõppenud

Projekti meeskond

Ketlin Merle / Kirjalik tőlge Piret / Integreeritud kunst muusika ja multimeedia Käthlin / Käsitöötehnoloogiad ja disain Kristel Tiina / Molekulaarne biokeemia ja ökoloogia Polina / Molekulaarne biokeemia ja ökoloogia Andres / Molekulaarne biokeemia ja ökoloogia Carine / Molekulaarne biokeemia ja ökoloogia Piia / Molekulaarne biokeemia ja ökoloogia

Foor/Signal

Foor on inglise- ja eestikeelne projekt, mis ühendab Suurbritannia Northumbria Ülikooli ja TLÜ tudengid ühiseks projektirühmaks, mis tegeleb vaesuse temaatikaga.

Vaesus mõjutab igat inimest erineval viisil, olenevalt sellest, kas ta elab oma kodu, on hoolekandeasutuses või kodutu. Platvorm Foor on nii mõõdikute süsteem kui ka metodoloogia, mis võimaldab inimestel endil hinnata oma vaesuse taset ning luua oma strateegiad sellest olukorrast väljumiseks. Neid probleeme on võimalik lahendada koos sotsiaaltöötajaga ning tulemus annab väärtuslikku infot kohalikele omavalitsustele oma teenuste parandamiseks. Foor muudab vaesuse "nähtamatud" ilmingud nähtavaks lihtsate, arusaadavate indikaatoritega ning seega lihtsate sekkumiste kaudu.

Foori näol on tegemist veebipõhise metodoloogiaga, mille kasutajad teevad läbi piltidel põhineva uuringu enda olukorrast ning seega saavad visuaalse ülevaate oma olukorrast ning kaardistuse tulemusena näha ülevaatlikult oma vaesuse detailset olukorda. Foori kasutajad saavad valida enda olukorraga kõige enam haakuvamad pildid, mis on vastavalt märgistatud punase, kollase ja rohelise fooritulega. Äppi geolokatsiooni võimalus genereerib anonüümsed kokkuvõtlikud andmed omavalitsuste ja kogukondade lõikes. See omakorda võimaldab omavalitsusjuhtidel ja riigi esindajatel teha tõenduspõhisemaid ja paremini suunatud otsuseid ning suunata ressursse paremini vaesuse vähendamiseks.

ELU projekti tiimi ülesandeks on uurida ja analüüsida Eesti poliitilist, sotsiaal-majanduslikku ja juriidilist keskkonda, et kujundada veebiplatvorm Eesti jaoks sobivaks. Oluline on kujundada ja analüüsida visuaalset pildikeelt ning selgitavat eestikeelset mõõdikute kirjeldust. Tiimi ülesandeks on testida tööriista päriselu keskkonnas ning teha võrdlev uuring koos UK tudengitega testimisest.

Kogu projekti tiimilt oodatakse osavõttu kahest Võrumaal toimuvast 48 tunnistest ideede arendustalgutest 4-6. aprillil ning 26-28.septembril 2019.

************

The ELU project team will work in Estonian and in English as the UK students will be part-time involved in the team work.

Poverty affects every person differently, whether they are living in a family home, in care, or are homeless. That's why Signal was created as both a metric and a methodology to enable households to assess their own level of poverty and to carry out personalised strategies to overcome their specific deprivations. These problems can be solved together with the help of a social worker and provide valuable information for local municipalities for improvement of service provision. Signal makes the "invisible" manifestations of poverty visible in the shape of simple, understandable indicators and hence through simple interventions. Using a web-based methodology or app, individuals and households take a visual survey to produce a poverty map that allows them to see the details of their own poverty on a dashboard.

Participants select images, categorised as red, yellow or green, that resemble their reality for each poverty indicator. Through its geo-tagging capabilities, the app can then generate poverty maps using anonymised data for entire communities. This will then allow local and/or national stakeholders to make targeted efforts and to better channel resources in a joint effort to eliminate poverty.

The ELU team will research Estonian legal, political and socio-economic context to understand how to redesign the platform to make it fit-for-purpose for Estonian use and in particular ensure that the language and images are appropriate. They will also make a pilot test of the tool in real-life environment and a comparative research of the testing with the UK partners in the project.

Demo English version of the platform can be accessed here:

https://platform.povertystoplight.org/login.html

user name: UK_demo_org

Password: demo

The project will be done in partnership with Northumbria University, Mutli-disciplinary innovation MA programme students. Students are encouraged to collaborate in virtual teams and participate in 2 48hour service development sessions or hackathons in Võru, Estonia on 4-6 April and 26-28 September 2019.

Projekti eesmärk

Projekti Foor eesmärgina on loodud Eesti versioon vaesuse kaardistamise ja vähendamise tööriistast, mis sobitub Eesti juriidilisse, poliitilisse ja sotsiaal-majanduslikku konteksti. Selle tööriista loomise alaeesmärgid on:

Uurida Eesti juriidilist, poliitilist ja sotsiaal-majanduslikku olukorda vaesuse kaardistamiseks, kirjeldamiseks ja vähendamiseks Eestis ning selle põhjal kujundada ümber Inglismaa vastab tööriist Signal.Disainida Eesti veebipõhine vaesuse analüüsimise tööriist kõikide Eestile sobilike visuaalsete kujundite ja tekstidega, et välja selgitada vaesuse olemust tööriista kasutajate puhul.Disainida geolokatsiooni põhine infoedastus vastavalt igale mõõdikule.Muuta kompleksne vaesuse probleem väiksemateks mõistetavamateks ning juhitavateks osadeks ning visualiseerida vaesust lihtsamal viisil.Kaasata kasutajaid tööriista testimisse ning viia läbi päriselu testimised.Planeerida järgmised sammud peale kaardistamist, et oleks võimalik ka vaesust vähendada ja mitte ainult mõõta.Töötata välja juhtnöörid sotsiaaltöötajatele, kuidas tööriista kasutada ja aidata kasutajatel oma vaesusest väljumise strateegiaid kujundada.Saada rahvusvahelisi kogemusi koostööst Suurbritannia tudengitega koos arendusüritustel.Osaleda kahel 48-tunnisel arendusmaratonil Võrumaal, kus arendada tööriista koos erinevate sektorite osapooltega ja saada neilt väärtuslikku tagasisidet.

The aim of the project Signal is a developed Estonian version of Signal which meets the legal, political and cultural environment in Estonia to:

Research Estonian legal, political and socio-economic context to understand how to redesign the Signal platform for Estonian purposes.Design a tool with suitable images and text for Estonian context to identify and keep track of those living in poverty.Close community-needs gaps by using geo-referenced information for each indicator.Break down the overwhelming concept of poverty into manageable fragments and visualise people's poverty in a simplified way.Engage users to turn them into actors, not objects, of development and poverty elimination and test the tool in real-life.Plan the next steps of how to create individual strategies to help people overcome poverty, not just measure it.Develop guidelines for social workers on how to help develop own Life Map to overcome poverty.Gain international multi-disciplinary experience via collaborating in joint development sessions or hackathon events with UK students.Participate in hackathons or 48-hour development sessions with various stakeholders from different sectors to gain valuable feedback.

Erialade lõimimine

Vaesus on väga laiaulatuslik ja erinevaid valdkondi puudutav teema ja seega ootame osalejaid erinevatest valdkondadest.

Eriti on oodatud tudengid, kes õpivad sotsiaaltööd, semantikat, õigust, psühholoogiat, kommunikatsioonijuhtimist, turundust, sotsiaalteadusi, riigiteadusi, kultuuriteadusi ja kunsti.

Kuna oluliseks osaks on ka sobivate visuaalsete kuvandite loomine, siis kunstitudengid on väga oodatud.

 

Poverty and associated factors is such a universal theme and we welcome participants from any study area. It will certainly be of interest in those studying Semantics, Social Work, Law, Psychology, Communication Management, Marketing, Social Studies, Politics and Governance, Studies of Cultures, Arts. Students will work collaboratively and take an existing platform which has been tested in other territories and develop it for the Estonian market. Therefore all elements of the model should be assessed, evaluated re-designed accordingly.

An important aspect is the design of the images and therefore students with artistic and creative talent are particularly encouraged to join.

 

Teaduspõhisus ja uudsus

Projekti Foor esialgne metodoloogia pärineb Paraguaist, mis on kohandatud Suurbritannia jaoks. Sotsiaal-majanduslikud ja kultuurilised kontekstid varieeruvad väga palju olenevalt riigist, kus seda kasutatakse. Seetõttu ei ole võimalik tõlkida olemasolevat tööriista eesti keelde, vaid selle kohandamisega peab kaasnema ka laiaulatslik ülevaade ja arusaam Eesti kohalikust juriidilisest, keelelisest, semantilisest, poliitilisest jm. kontekstist.

Signal has been developed from an existing methodology originating from Paraguay. The socio-economic and cultural contexts for signal vary enormously in every jurisdiction. This is why Signal requires design which meets the local legal, language, cultural and financial requirements wherever it is used.

Oodatav tulemus

Uurimus Eesti juriidilist, poliitilist ja sotsiaal-majanduslikust olukorrast vaesuse kaardistamiseks, kirjeldamiseks ja vähendamiseks Eestis ning arusaam juriidilistest takistustest ja lahendustest.Tööriista Foor portotüüp.Hinnastamise strateegia potentsiaalsete klientide jaoks.Kasutajate kaasamise strateegia ja läbiviidud piloot-testiminejuhtnöörid ja koolitusplaan sotsiaaltöötajatele, kes tööriista kasutama hakkavad

Research Estonian legal, political and socio-economic context to for redesigning the Signal platform for Estonian purposes, understanding of the legal constraints and solutionsPrototype of the Signal platform for EstoniaPricing strategy for commissionersUser engagement strategy and a pilot test carried outGuidelines and a training plan for Social Workers using the tool

Nõuded projektile

  • Meeskonnatöö tulemusel valminud ELU kursuseprogramm. 
  • Koostada meeskonnatööna ELU vahekokkuvõte etteantud vormil (semestri vahenädalaks). 
  • Osaleda semestri vahenädalal toimuval tagasiside sessioonil. 
  • Kirjutada eneserefleksioon meeskonnaliikme rolli täitmisest ja teiste liikmete panusest projekti tegevusse (esitada individuaalselt juhendajale). 
  • Koostada meeskonnatööna poster ELU projekti protsessist, tulemustest ja järeldustest. 
  • Osaleda meeskonnaga ELU projektide esitluspäeval ja esitada meeskonnatööna valminud loomingulise tegevuse tulemusi.

Esimene kohtumine

12.02.2019

Keel

English

Projekti kestus

  • Kevad+sügis
  • 2018/2019

Kohtumiste ajad

Lepitakse kokku esimesel kohtumisel

Lisainfo

Kogu projekti tiimilt oodatakse osavõttu kahest Võrumaal toimuvast 48 tunnistest ideede arendustalgutest 4-6. aprillil ning 26-28.septembril 2019. Töö Eestis on eestikeelne ja ühised Skype ja veebikohtumised Suurbritannia tudengitega on ingliskeelsed ning häkaton on ingliskeelne. Students should participate in 2 48hour service development  sessions or hackathons in Võru, Estonia on 4-6 April and 26-28 September 2019. The work in Estonia will be in Estonian but cooperation with the UK students via Skype and online tools is English. Hackathons are in English.

Juhendaja(d)

  • Katri-Liis Reimann (kllepik@tlu.ee)

Kaasjuhendaja(d)

  • David Parks

Märksõnad

  • public policy
  • public services
  • poverty indicators
  • impact
  • visualization

Projektiga liitumine

Projektiga liitumine on lõppenud

Projekti meeskond

Ketevani / Sotsiaalne ettevőtlus Sigrit / Organisatsioonikäitumine Laur / Sotsiaaltöö Anna / Haldus- ja ärikorraldus Alesia / Sotsioloogia

G.A.STEM

G.A.STEM (https://gastem.pixel-online.org) is an abbreviation of Games, Art, Science, Technology, Engineering and Math. This is an EU project whose purpose is to promote STEM education through art and game design. The main idea is to introduce the scientific concepts behind the different pieces of art and discus how to implement them in a game design. G.A.STEM has 8 partners from Italy, Belgium, Finland and Estonia. The work is divided into 3 work packages: WP1 analysing the existing situation in STEM education and collecting examples of art and designing STEM exercises connected to the art; WP2 developing online course for STEM teachers in order to help them integrate games, art and STEM education; WP3 Piloting the online course.

Projekti eesmärk

The goal of the ELU project is to design and if possible also to develop minigames that will be used as examples in the G.A.STEM online course.

The course will be based on guidelines on how to introduce art and game design related to a specific STEM concept. The minigames are examples of the potential outcome.

Starting ideas for the minigames are designed by G.A.STEM project partners. For example:

  1. Snow crystal geometry
  2. Harmonic Series
  3. Giudizio Universale
  4. The Naumachie
  5. The Plane Mirror
  6. Ant-Man and Science
  7. Mondrian Art
  8. Estonian Ornament
  9. Architecture and Art
  10. Pythagoras

ELU project participants are welcome to suggest their own ideas for combining art and STEM with game design.

More information:https://drive.google.com/drive/u/1/folders/1U3pPBfnqbvF-QHlIvmAzpbvIO-zJ8oXo

Erialade lõimimine

For making digital games different skills are needed such as: conceptual design, art design, animation, sound design, programming, project management etc. In this case STEM experts or teachers are extra needed. You are welcome to join if you have some of those skills or if you are ready to develop some of them during the project.

Experts and students from different fields have to collaborate in order to make this project executable.

Teaduspõhisus ja uudsus

Minigame developers have to study the input created by other project partners before they can start making the game. This time the scientific correction of the solution end reference to the art artefact is critical. But also the engagement of the game and aesthetic pleasure are important. Participants will study and test different aspects of the game design.

Novel aspect is involving university students in EU wide project

Oodatav tulemus

4 minigames

Nõuded projektile

Self-development plan – what are your goals in this ELU project? What you would like to learn and develop?

Minimal project plan – scope, WBS, time and resource plan

Creating LIFE project plan with the team members

Filling out LIFE mid-term report with the team members (by intermediate week)

Participating in the feedback session during intermediate week

Writing a self-reflective report about one’s role as a team member and about others’ responsibilities in project work (present individually to supervisor)

Put together LIFE project portfolio which should include the project report, action plan, media coverage and project evaluation

Participating as a team in the presentation day of LIFE projects and presenting the results of the activities carried out within the team

In order to complete the independent work, students are required to participate actively in the meetings arranged within the project and to fulfil the commitments made to the team

Esimene kohtumine

Th 12.09.19 at 16:15 in A-303

Keel

English

Projekti kestus

  • Sügissemester
  • 2019/2020

Kohtumiste ajad

Th at 16:15 - 17:45

Juhendaja(d)

  • Martin Sillaots (martins@tlu.ee)
  • Mikhail Fiadotau (fiadotau@tlu.ee)

Märksõnad

  • STEM
  • Art
  • Game
  • Game Design
  • Education

Projektiga liitumine

Projektiga liitumine on lõppenud

Projekti meeskond

Angel / Rakendusinformaatika Teet / Informaatika Kaie / Rakendusinformaatika Cem / Digitaalsed őpimängud Marlen / Aasia uuringud Sviatoslav-Yaroslav / Digitaalsed őpimängud Kertu / Informaatika Taiki-Viia / Informaatika David Robert / Digitaalsed őpimängud Elena / Digitaalsed őpimängud Artem / Digitaalsed őpimängud Oksana / Haridusinnovatsiooni juhtimine Yuki / Eesti uuringud Ralph / Digitaalsed őpimängud filipp Baris Can Egor Sopita Diana Elozino Argho Esen Gleb Anastasija Geil Jasmin le Sofia

Game of Law

This ELU project is dedicated for the Law Studies in Helsinki (https://www.tlu.ee/en/yti/law-studies-helsinki).

Students are invited to provide ideas for making table or card games about the law. Best ideas will be selected by voting and teams around the best ideas will be formed. Then game concept, rules, table or card layout will be designed. Gameplay will be tested through several pilots. First prototypes will be printed and project ends with a game fest – a public event where all games will be introduced and played.

Projekti eesmärk

The goal of the project is to make educational and entertaining table or card games about specific topic in law.

Erialade lõimimine

Game design requires several skills such: conceptual design, graphical design, analytical study, project management, etc. You are welcome to join if you have some of those skills or if you are ready to develop some of them during the project.

Experts and students from different fields have to collaborate in order to make this project executable.

Teaduspõhisus ja uudsus

Concepts and theories of the law should be studied and systemised before the game concept or rules can be made. Testing the gameplay and the correctness of the game content requires scientific study methods.

Innovative aspect of this project is – there is not much law related table and card games in the world. And those that exist will be tested and analysed.

Oodatav tulemus

Printed fully playable version of one game.

Nõuded projektile

Self-development plan – what are your goals in this ELU project? What you would like to learn and develop?

Minimal project plan – scope, WBS, time and resource plan

Creating LIFE project plan with the team members

Filling out LIFE mid-term report with the team members (by intermediate week)

Participating in the feedback session during intermediate week

Writing a self-reflective report about one’s role as a team member and about others’ responsibilities in project work (present individually to supervisor)

Put together LIFE project portfolio which should include the project report, action plan, media coverage and project evaluation

Participating as a team in the presentation day of LIFE projects and presenting the results of the activities carried out within the team

In order to complete the independent work, students are required to participate actively in the meetings arranged within the project and to fulfil the commitments made to the team

Esimene kohtumine

We 11.09.19 at 16:00 (there can be changes depending on the overall timetable)

Keel

English

Projekti kestus

  • Sügissemester
  • 2019/2020

Kohtumiste ajad

We at 16:00 (there can be changes depending on the overall timetable)

Juhendaja(d)

  • Martin Sillaots (martins@tlu.ee)

Märksõnad

  • Law
  • Game

Projektiga liitumine

Projektiga liitumine on lõppenud

Projekti meeskond

Haavatavate inimgruppide toetamine täiskasvanuõppe abil

Sooviksid toetada haavatavate sotsiaalsete rühmade toimetulekut? Tahaksid kogukonnale midagi vastu anda? Anthony Giddensi struktuuriteooria järgi on kõik inimesed ühiskonna aktiivsed liikmed ja igaühel roll teda ümbritseva elukeskkonna kujundamisel. Nii on meile kõigile antud võime ümber korraldada sotsiaalseid struktuure ning astuda samme soovitud ühiskondlikke muutuste esile kutsumise suunas.

Käesoleva projekti fookuses on haavatavad grupid (nt tööturult kõrvalejääjad, pikaajalised töötud, erivajadusega inimesed, allpool vaesuspiiri elavad inimesed), kuhu kuuluvatel inimestel on ebasoodsamad elu- ja töötingimused. Vaesuses või sotsiaalses tõrjutuses elavate inimeste jaoks on olulisel kohal toimetulekut toetavad tugistruktuurid, mida pakuvad erinevad avalikud ja mittetulunduslikud organisatsioonid. 2016. aasta andmetel elas Eestis suhtelises vaesuses üle 20% elanikkonnast ning absoluutses vaesuses üle 5% ehk rohkem kui 50 000 inimest. Suuremas vaesuses elavad pikaajalised töötud, üksielavad vanemaealised, üksikvanemad ja lasterikkad pered.

Projekt annab tudengitele võimaluse panustada rohujuuretasandil ühiskondlikku väärtuse loomisesse, koostades täiskasvanuõpet toetavaid materjale, mis aitaks parandada mõne haavatava grupi elujärge, toimetulekut tööturul vms. Materjale testitakse valitud sihtrühma seas läbiviidaval õppepäeval või kogukondlikul üritusel. Projekti käigus loodavad materjalid, koolituskavad jt vahendid muudetakse digitaalselt kättesaadavaks sihtrühmaga regulaarselt tegelevatele spetsialistidele. Projekti üheks koostööpartneriks on Sotsiaalhoole Ühing (www.sots.ee), kuid tudengite initsiatiivil on võimalik liita projektiga ka teisi sotsiaalset tuge pakkuvaid organisatsioone.

Projekti eesmärk

Projekti eesmärgiks on märgata ning kaardistada haavatavate sotsiaalsete rühmade vajadusi, mille lahendamisele oleks võimalik kaasa aidata kogukondliku täiskasvanuõppega.

Lähtuvalt kaardistatud vajadustest seab projekt eesmärgiks koostada õppevahend (nt koolituskava, tegevusjuhend, veebipõhine õppekeskkond, plakat, voldik, mäng vms), mis aitaks kaasa sihtrühma teadmiste ja oskuste parendamisele näiteks tervise- ja liikluskäitumise, käeliste tegevuste või veebiturvalisuse valdkonnas. Projekti raames viiakse läbi ka koostatud õppevahendi testimine sihtrühma seas, tehes koostööd Läänemaal tegutseva Sotsiaalhoole Ühinguga.

Õppevahendi täpse temaatilise fookuse ja avaldamisvormi leidmisel teevad tudengid koostööd sidusrühmadega (sihtrühm, spetsialistid, sotsiaalset tuge pakkuvad organisatsioonid) ning tuginevad vastava valdkonna teaduspõhistel uuringutel ja erialasel kirjandusel. Projekt võimaldab rakendada õpingute käigus omandatut kogukonna hüvanguks ning panustada haavatavate sotsiaalsete rühmade toimetuleku toetamisse.

Erialade lõimimine

Projekti fookusest tulenevalt on projekti teretulnud kõik tudengid, kellel on huvi kogukondliku täiskasvanuõppe, haavatavate sotsiaalsete rühmade toetamise või õppevahendite loomise vastu. Kuna projekti kohtumised leiavad aset Haapsalu Kolledžis, on eriti oodatud tudengid tervisejuhi, liiklusohutuse, rakendusinformaatika ning käsitöötehnoloogiate ja -disaini õppekavadelt. 

Teaduspõhisus ja uudsus

Valitud sotsiaalse rühma vajaduse kaardistamisel lähtutakse teadusuuringutest ning vajadusel rakendatakse ka teaduspõhiseid uurimismeetodeid lisaandmete kogumiseks (nt intervjuud sidusrühmade esindajate ja spetsialistidega). Projekti käigus luuakse uued õppevahendid, mille koostamisel ning õppepäeva raames testimisel lähtutakse täiskasvanuõppe põhitõdedest ning vastavast erialasest kirjandusest. Vahendite disainimisel järgitakse disainmõtlemise põhiprintsiipe.

Oodatav tulemus

Projekti käigus luuakse tudengite poolt valitud haavatava grupi vajadusi toetav õppevahend või -materjal, mille koostamisel on kaasatud vastavaid sidusrühmi ning lähtutud valdkonna teaduspõhistest uuringutest. Valminud õppevahendite sobivuse testimiseks on korraldatud õppepäev või kogukondlik üritus sihtrühma esindajatega.

Projekti käigus loodavad materjalid muudetakse kättesaadavaks spetsialistidele ning sotsiaalset tuge pakkuvatele organisatsioonidele. Tudengid õpivad projekti käigus sotsiaalse vajaduse märkamist ja kaardistamist; õppevahendite ja -materjalide loomist vastavalt disainmõtlemise ja täiskasvanuõppe põhiprintsiipidele; iseseisvalt töötoa või õppepäeva kavandamist ning läbiviimist; koostööd avalike ja mittetulunduslike organisatsioonidega; avalikku esinemist; meeskonnatööd.

Nõuded projektile

Meeskonnatöö tulemusel ELU tegevuskava koostamine

Koostada meeskonnatööna ELU vahekokkuvõte etteantud vormil (semestri vahenädalaks)

Osaleda semestri vahenädalal toimuval tagasiside sessioonil

Kirjutada individuaalne refleksioon meeskonnaliikme rolli täitmisest ja teiste liikmete panusest projekti tegevusse (esitada individuaalselt juhendajale)

Koostada meeskonnatööna ELU projekti portfoolio, mis sisaldab projekti aruannet, tegevuskava, meediakajastust ja hinnangut projektile

Osaleda meeskonnaga ELU projektide esitluspäeval ja esitada meeskonnatööna valminud tegevuse tulemusi

Iseseisvate tööde sooritamine eeldab aktiivset osalemist kokkulepitud projekti kohtumistel ja meeskonnaliikmena võetud kohustuste täitmist

Esimene kohtumine

19. september 2019 Haapsalu Kolledžis

Keel

Eesti

Projekti kestus

  • Sügissemester
  • 2019/2020

Kohtumiste ajad

Jälgida Haapsalu Kolledži tunniplaani veebilehel start.hk.tlu.ee

Lisainfo

Kohtumised leiavad aset TLÜ Haapsalu Kolledžis vastavalt tunniplaanile (start.hk.tlu.ee)

Juhendaja(d)

  • Laura Hein (lhein@tlu.ee)

Märksõnad

  • täiskasvanuõpe
  • riskirühmad
  • sotsiaalne tõrjutus
  • õppevahendid
  • õppematerjal
  • õppepäev
  • tervisekäitumine
  • liiklusohutus
  • veebiturvalisus
  • digipädevused

Projektiga liitumine

Projektiga liitumine on lõppenud

Projekti meeskond

Karin / Käsitöötehnoloogiad ja disain Elina / Rakendusinformaatika Jaana / Käsitöötehnoloogiad ja disain Kadi / Tervisejuht Kersti / Tervisejuht Aare / Tervisejuht Renata / Rakendusinformaatika Martin / Rakendusinformaatika Katrin / Käsitöötehnoloogiad ja disain Margus / Liiklusohutus Annika Emilie / Käsitöötehnoloogiad ja disain Kati Hannele / Sotsiaalpedagoogika ja lastekaitse Margot / Käsitöötehnoloogiad ja disain Andrus / Liiklusohutus Neeme Konstantin / Liiklusohutus

Hambapesu harivaks ja huvitavaks!

Suukool on üleriigiline projekt, mis tegeleb laste ja noorte hambahaiguste ennetusega. Suukooli eesmärgiks on tõsta teadlikkust suutervisest, et Eestis kasvaksid tervete hammastega lapsed. Suukooli tegevused on väga mitmekülgsed – materjalide väljatöötamine, tootmine, levitamine, loengute läbiviimine, kampaaniate korraldamine, üritustel osalemine ning koostöö erinevate partneritega. Projekti rahastab Eesti Haigekassa ja toimib koostöös Eesti Hambaarstide Liiduga. Suukool on mõeldud nii lastele kui ka kõigile, kes nendega kokku puutuvad: lapsevanematele, vanavanematele, õpetajatele, kasvatajatele, hooldajatele, hambaarstidele jne.

Suukooli ja ELU koostööprojekti eesmärk on uurida Eesti laste hambapesuharjumusi ja kogutud andmete põhjal välja töötada kavand nutirakenduse loomiseks.Nutirakenduse kavandi koostamine vajab loomingulist probleemilahendamist, mille tulemusel saadakse sisend reaalselt valmiva nutirakenduse jaoks.

Eestis kasutatakse väga palju erinevate hambaharja- ja hambapasta brandidega seotud hambapesu toetavaid lahendusi.Ükski nendest ei ole eesti keeles ning ei paku lapse arengu toetamiseks materjale.Eesti lapsed väärivad just nende jaoks valminud nutirakendust, mis aitab muuta hambapesu huvitavaks ning saada uusi teadmisi nii suutervisest kui ka meie riigi kohta. Selleks, et tagada võrdne kasutamise võimalus kõikidele riigis elavatele lastele, rakendus peab olema kahes keeles, nii eesti kui ka vene keeles.

Projekti eesmärk

Projekti peamiseks eesmärgiks on välja töötada detailne kavand/idee õpetliku hambapesu nutirakenduse loomiseks, kus vajalikud on nii sihtgrupi uurimine, andmeanalüüs ja disainlahenduste väljatöötamine. Selleks:

  • Esmalt uuritakse kuidas saab juhendada last igapäevasel hambapesul ning õpetada selgeks suutervise põhitõed.
  • Püütakse aru saada, kui paljud lapsed ja lapsevanemad oleks valmis kasutama nutirakendusi ning milline oleks nende kõige tõenäolisem kasutajate vanusegrupp.
  • Leiame võimalusi, et rakendus pakuks lastele huvi ka pikema aja jooksul. Näiteks lisame sinna ka teist kihti - näiteks kasutame Suukooli tegelast “lõbusat hammast”, kes liigub iga päev Eesti kaardil ühest paigast teise ning tutvustab lapsele erinevate objektide (linnad, geograafilised ja ajaloolised objektid) ajalugu ning huvitavaid fakte nende kohta.

Tegemist on ettevõtmisega, mis õnnestumise korral muudab meie riigi laste tervist ning on reaalselt kasutusel pika aega.

Erialade lõimimine

Projekti lahenduste nõudmine vajab erivaldkondade teadmiste ühendamist: terviseedendus, haridus, sotsiaalteadused, infotehnolooga, disain, õpimängud, kommunikatsioon.

Teaduspõhisus ja uudsus

Projekt, mis seisneb varasematel uuringutel, tervise teadlikkuse ja laste hammaste tervisega seotud teaduskirjanduse läbitöötamisel. Lisaks viiakse läbi uuring Eesti laste ja/või lastevanemate seas, et kaardistada Eesti laste hambapesu harjumusi.

Oodatav tulemus

Nutirakenduse kavandi väljatöötamine, mis motiveeriks lapsi hambaid pesema ning tõstaks suuterviseteadlikust ja annaks ka lisateadmisi nt ajaloost, geograafiast jne.

Nõuded projektile

Meeskonnatöö tulemusel ELU tegevuskava koostamine

Koostada meeskonnatööna ELU vahekokkuvõte etteantud vormil (semestri vahenädalaks)

Osaleda semestri vahenädalal toimuval tagasiside sessioonil

Kirjutada individuaalne refleksioon meeskonnaliikme rolli täitmisest ja teiste liikmete panusest projekti tegevusse (esitada individuaalselt juhendajale)

Koostada meeskonnatööna ELU projekti portfoolio, mis sisaldab projekti aruannet, tegevuskava, meediakajastust ja hinnangut projektile

Osaleda meeskonnaga ELU projektide esitluspäeval ja esitada meeskonnatööna valminud tegevuse tulemusi

Iseseisvate tööde sooritamine eeldab aktiivset osalemist kokkulepitud projekti kohtumistel ja meeskonnaliikmena võetud kohustuste täitmist

Esimene kohtumine

19.09 18.00-20.00 ELU ruumis

Keel

Eesti

Projekti kestus

  • Sügissemester
  • 2019/2020

Kohtumiste ajad

Lepitakse kokku esimesel kohtumisel

Juhendaja(d)

  • Saima Kuu (saimakuu@tlu.ee)
  • Anastassia Kuldmaa (kuldmaa2@gmail.com)

Kaasjuhendaja(d)

  • Jaagup Kippar (jaagup.kippar@tlu.ee)
  • Partner: https://www.suukool.ee/et/

Märksõnad

  • suutervis
  • nutirakendus
  • ajalugu
  • pedagoogika
  • koolieelik
  • algklassid

Projektiga liitumine

Projektiga liitumine on lõppenud

Projekti meeskond

Grete / Informaatika Maarja / Organisatsioonikäitumine Julika / Informaatika Eike / Tervisejuht Kristina / Infotehnoloogia juhtimine Aili / Tervisejuht Kirsti / Tervisejuht Elina / Sotsioloogia

Juri Lotmani semiootikavaramu ELU populariseerimine (näitus)

Aastast 2005 on Tallinna Ülikoolis asutatud Juri Lotmani semiootikavaramu, mis on Tallinna Ülikooli üks hindamatum väärtus, kuid siiamaani leidub TLÜ õppejõust ja üliõpilastest inimesi, kes ei ole varamu objektide ja tööga tuttavaks saanud. Paraku on TLÜs ka välisüliõpilased, kes vaatamata J.Lotmani tuntusele teadusmaailmas, ei tea teadlasest ega tema loomingutest midagi.

Semiootikavaramu ülesandeks on Juri Lotmani ja Zara Mintsi arhiivi ja raamatukogu haldamine. Juri Lotman oli semiootik, kirjandusteadlane ja kulturoloog, üks Tartu-Moskva semiootikakoolkonna rajajast, aastatel 1954-1993 Tartu Ülikooli õppejõud ja professor. Tema abikaasa Zara Mints oli Tartu Ülikooli vene kirjanduse professor, kes uuris eriti A.Bloki loomingut ja vene sümbolismi ajalugu.

Semiootikavaramu korraldab Tallinna Ülikooli iga-aastast rahvusvahelist Juri Lotmani konverentsi ja vahendab ka J. Lotmani ja Z. Mintsi teoste autoriõigusi. Varamu eesmärgiks on ka seal leiduvate materjalide tutvustamine ning neid uurivate või publitseerimiseks ette valmistavate teadlaste töö toetamine. Arhiivis leiduvad erinevad huvipakkuvad esemed, nt haruldased raamatud (vanim on avaldatud 1614. a), pildid, Lotmani ja tema sõprade joonistused, maailmas tuntute teadlaste autogrammid jne.

Aasta 2022 on Lotmani aasta ning selleks tähtpäevaks on planeeritud erinevad teadusüritusi, nende ettevalmistusi on juba alustatud. Nt aastaks 2020 ootab avaldamist Lotmani kirjad pereliikmetele. ELU projekti osalejatel on au ja võimalust oma panust teha: haruldaste ja huvitavate objektide alusel valmistada näitust, mis tutvustaks TLÜ perele ja külalistele varamu töösisu ning populariseeriks Lotmani arhiivi nii TLÜ-s kui ka väljaspool. Kuna projektis osalevad üliõpilased erinevatest erialadest ja suundadest, lähenevad nad projekti teostamisele interdistsiplinaarselt ja saavad korraldada üritust nii, et ta pakuks huvi kõigile.

Tartu Ülikool on korraldanud mõned juubeli näitused Tartu Ülikooli Raamatukogu J.Lotmani kogudest (nt 2002.a), Tallinna Ülikooli kogu aga ei ole laiemale publikule kunagi presenteeritud.

Projekti eesmärk

Projekti peamine eesmärk on semiootikavaramu töö populariseerimine läbi näituse, mis on pühendatud Juri Lotmani 100-aastapäevaks. Projekti käigus täidavad üliõpilased järgmiseid ülesandeid:

- tutvuvad ise Lotmani arhiivi kogu ja teadustöö suundadega, tema biograafiaga, loevad mõned teosed vajalikud näituse ettevalmistamiseks

- valivad eksponaatide seast need, mis pakuvad suur huvi ning nende tutvustamine täidab populariseerimiseesmärke, töötavad välja näituse kontseptsiooni

- külastavad TLÜ muuseumi püsinätuse ja uurivad efektiivse näituse korraldamise viise (koostöös K.Oppiga)

- uurivad eksponaatide tausta ja valmistavad (ränd-, interaktiivse või muu) näituse, mille eesmärk on objektide lugude „jutustamine“

- korraldavad näituse presentatsiooni ja reklaami nii eesti, kui ka inglise keeles ülikooli perele. Edaspidi presenteerivad näituse juhendajad, tudengite osavõtt on vabatahtlik: TÜ Lotmani seminaris (veebruar 2020, koostöö TÜ-ga) ja TLÜ Lotmani päevadel (mai 2020)

Erialade lõimimine

Projekti meeskonda on oodatud erinevate erialade üliõpilased, kes tunnevad huvi  Juri Lotmani teoste vastu.  Nende seas võiksid olla nii filoloogid, kui kultuuriteooria teadlased, tööd leidub ka infotehnoloogia tudengitele ja kunstnikele, kuid ei piirdu nende erialadega. Kasuks tuleb vene keele oskus.

Teaduspõhisus ja uudsus

Juri Lotmani tööd on hetkel väga nõutud, teadlased pöörduvad tema teoreetiliste loomingu poole kultuurikontekstide uurimise küsimustes. Nt Itaalias peetakse teda kultuuriteooria rajajaks. Juri Lotmani peamine eesmärk on tsentraalsete ja perifeeria kultuurimoodustiste uurimine ning marginaalsete (teisejärguliste, perifeeria) subkultuuride tundmaõppimine. Need subkultuurid avaldavad soodumust kultuuriprotsesside katalüseerimiseks.

Nimetatud ideed on äärmiselt aktuaalsed tänapäeva multikultuurses ajastus, kuna vajavad interdistsiplinaarset lähenemist. See on ka päevakohane kaasaegses Eesti kontekstis ja seega vajavad need ideed populariseerimist, kuna ei ole piisavalt sügavalt kaasatud praegusesse humanitaar- ja sotsiaaluuringutes, mis vastaks nüüdisteaduse nõuetele.

Juri Lotman ise oli valgustaja ja populariseerija – tema tööd olid suunatud nii spetsialistidele, kui ka laiemale ringile. Nt tema „Vestlused vene kultuuriloost“ hakkasid „intellektuaalseks bestselleriks“.

Selle projekti uudsus seisnebki selles, et arhiivi esemete uurimiseks kaasatakse laiem publik – erinevate erialade üliõpilased, nii et täidetakse Lotmani idee teaduse populariseerimise teemal teisejärguliste objektide uuringu kaudu. Üliõpilastel on võimalus tutvuda arhiivitöö sisuga, mis on mahukas ja ajakulukas, kuid mille tulemuse presenteerimine võib mahtuda ainult mõnesse minutisse.

Näitus presenteeritakse Lotmani seminaril TÜ-s ja Lotmani päevadel TLÜ-s, ta võib olla presenteeritud nt ka „Teadlaste öö“ ja „Muuseumite öö“ raames.

Oodatav tulemus

Projekti oodatavaks tulemuseks on Lotmani aastaks kõrgel tasemel ettevalmistatud näitus, selle presentatsioon. Näitus peaks olema mobiilne (rändnäitus, interaktiivne jms) ja valmis mitmekordseks presenteerimiseks. Selle ettevalmistamiseks teevad üliõpilased uurimistööd nii Juri Lotmani teoste ja valitud objektide kohta, kui ka efektiivse näituse korraldamise, presenteerimise ja reklaamimise kohta.

Nõuded projektile

Meeskonnatöö tulemusel ELU tegevuskava koostamine

Koostada meeskonnatööna ELU vahekokkuvõte etteantud vormil (semestri vahenädalaks)

Osaleda semestri vahenädalal toimuval tagasiside sessioonil

Kirjutada individuaalne refleksioon meeskonnaliikme rolli täitmisest ja teiste liikmete panusest projekti tegevusse (esitada individuaalselt juhendajale)

Koostada meeskonnatööna ELU projekti portfoolio, mis sisaldab projekti aruannet, tegevuskava, meediakajastust ja hinnangut projektile

Osaleda meeskonnaga ELU projektide esitluspäeval ja esitada meeskonnatööna valminud tegevuse tulemusi

Iseseisvate tööde sooritamine eeldab aktiivset osalemist kokkulepitud projekti kohtumistel ja meeskonnaliikmena võetud kohustuste täitmist

Esimene kohtumine

12.09 kl 16 M-320

Keel

Eesti

Projekti kestus

  • Sügissemester
  • 2019/2020

Kohtumiste ajad

Lepitakse kokku esimesel kohtumisel

Juhendaja(d)

  • Natalia Tšuikina (natatsh@tlu.ee)

Kaasjuhendaja(d)

  • Tatjana Kuzovkina

Märksõnad

  • Lotman
  • semiootikavaramu
  • näitus

Projektiga liitumine

Projektiga liitumine on lõppenud

Projekti meeskond

Jekaterina / Vene filoloogia Ksenija / Vene filoloogia Triin / Antropoloogia Mats / Psühholoogia Jekaterina / Vene filoloogia Julia / Vene filoloogia Sander / Ajalugu Maria / Vene filoloogia Irina / Vene keele ja kirjanduse őpetaja Dajana / Kehakultuur Alina / Kehakultuur Daniil / Ajalugu Natalia / Euroopa nüüdiskeeled ja kultuurid Erko / Sotsioloogia Susanna / Kommunikatsioon Palmi / Informaatikaőpetaja Helen / Eesti filoloogia Henri / Ajalugu

Kaasav ELU 2019

Kõikjal maailmas on järjest enam aktuaalne kõiki kaasava keskkonna loomine ja uudsete lahenduste leidmine ning rakendamine. Näiteks nägemispuudega lastele on raamatud kauplustes ja raamatukogudes lihtsalt kogum paberilehti, sest nendeni ei jõua tavaliste raamatute ilusad värvikirevad illustratsioonid, nad ei saa neid ka lugeda, sest puudub nägemine.

Igal lapsel on õigus haridusele, mis arendab välja tema vaimsed ja kehalised eeldused ning kujundab tervikliku isiksuse. Lapse keskkond peab olema lapsele huvitav ja motiveeriv ning väikelaste nägemispuude korral kasutatakse mitmeid taktiilseid vahendeid.

Kaasamine ja kaasatus on ELUs oluline!

Projekti eesmärk

Projekti eesmärgiks on luua erivajadustega/nägemispuudega lastele nutikaid kasutajasõbralikke vahendeid (õppevahendeid, mänge jt), lahendusi või keskkondi; arendada/täiendada uurimismetoodikaid, arvestades erinevate erivajadustega ning ühiskonnas tähelepanu juhtimiseks kaasava keskkonna loomise vajalikkusele koostada, korraldada ja läbi viia mitmekülgne õppevahendite esitlemiste, rändnäituse ja virtuaalnäituse programm, mis hõlmab Eestit, kuid võimaldab virtuaalnäituse kaudu meie tegevusi tutvustada ka väljaspool Eestit.

Kursuse raames tutvustatakse:

  • Millised peaksid need õppevahendid olema ja mida peaks nende koostamisel sihtgrupi vajadusi arvesse võttes silmas pidama?
  • Kuidas luua kasutajakeskset disaini?
  • Kuidas aitab kasutajakogemuse nõutamine õppematerjalide väljatöötamist.
  • Mida kasulikku ja õpetlikku võiksid erivajadusi arvestavad õppematerjalid pakkuda laiemale auditooriumile?

Tulemus:

valminud vahendid jõuavad nii otsese sihtgrupini kui laiema auditooriumini neid tutvustavate üritustena - näiteks lasteaedades, koolides, raamatukogudes (teavet jagatakse ka elektroonilisi kanaleid kasutades) ning ränd- ja virtuaalnäitusena, kellele tutvustatakse erivajadusi arvestavate õppevahendite valmistamise vajalikkuse ideed ja põhimõtteid.

Erialade lõimimine

Projekti läbiviimiseks on vaja mitmeid erinevaid oskuseid, seega erialade osas piiranguid ei ole. Oodatud on kõikide erialade üliõpilased!

Teaduspõhisus ja uudsus

Teaduspõhisus: vahendite loomisel ja kasutajakogemuse hindamisel juhindutakse teadusuuringutest.

Kasutajakogemuse nõutamine, tulemuste analüüs ja reflekteerimine.

Uudsus tuleneb meetodite ja vahendite valimisest - kuidas sõnum valminud õppevahenditest otsese sihtgrupi ja laiema auditooriumi tarbeks pakendada ning kuidas sellega auditooriumini jõuda. Seega vajab projekt konkreetset kommunikatsiooniplaani.

Oodatav tulemus

  • Õpime läbi kasutajakogemuse, kuidas teha sihtgrupi vajadusi arvestavaid õppevahendeid (taktiilseid raamatuid) kasutajakesksest disainist lähtuvalt.
  • Otsime vastuseid küsimusele - Kas õppevahend on erivajadusi arvestav ja sihtgrupile vajalik ja huvipakkuv?
  • Vahendite valmistamisel on kandev osa materjalide uuskasutusel.
  • Viiakse vabariigi tasandil läbi kaasava keskkonna õppevahendeid tutvustavad esitlemised koolides jm.
  • Koostatakse, valmistatakse ette ja korraldatakse vabariigis esitlemiseks valminud õppevahendeid tutvustav rändnäitus.
  • Koostatakse virtuaalnäitus (eesti, inglise ja vene k), et tutvustada laiemalt Eestis loodud õppevahendeid.

Projekt:

  • kaardistab kanalid, mille kaudu jõuab teave taktiilsete õppevahendite kohta nii nägemispuudega inimesteni kui laiema auditooriumini;
  • toob välja nägemispuudega inimeste ootused taktiilsete õppevahendite teemavaldkondadele;
  • toob esile Eesti ühiskonna teadmised ja arvamused nägemispuudega inimeste vajadustest ja senistest kogemustest;
  • koondab olemasolevad head praktikad taktiilsete vahendite loomisest (Tallinnas, Eestis, mujal maailmas);
  • pakub esinemiskogemust õppevahendite tutvustamisel ning võimalust valmistada ette, koostada ning korraldada erinevaid näitusi.

Mida on teil selleks vaja teha:

  1. Defineerida mõisted puue, erivajadused, taktiilsed õppevahendid, kaasamine, kasutajakeskne disain – veebruar.
  2. Kirjeldada valimid (puudega inimesed, üldhariduskoolide õpilased) – veebruar-märts.
  3. Sõlmida kokkulepped Tallinna Heleni Kooliga tagasiside nõutamiseks – veebruar-märts.
  4. Osalemine ELU tagasiside sessioonil - märts.
  5. Teostada rühmatööna puuteraamatud – veebruar – aprill.
  6. Koostada küsimused taktiilsete raamatute tagasiside nõutamiseks – aprill.
  7. Valminud puuteraamatutele tagasiside nõutamine – aprill-mai.
  8. Tulemuste analüüsimine – mai.
  9. Kommunikatsiooniplaani koostamine.
  10. Valminud õppevahendite tutvustamine sihtgrupile ja laiemale auditooriumile (koolid, lasteaiad, raamatukogud, pensionäride ühendused jms) – mai-detsember.
  11. Rahvusvahelise virtuaalnäituse ja rändnäituse ettevalmistamine, koostamine, kujundamine, korraldamine Eestis – aprill-detsember.
  12. Posteri koostamine -detsember 2019.
  13. ELU kaitsmine – detsember 2019/ jaanuar 2020.

Nõuded projektile

  • Meeskonnatöö tulemusel ELU tegevuskava koostamine.
  • Koostada meeskonnatööna ELU vahekokkuvõte etteantud vormil (semestri vahenädalaks).
  • Osaleda semestri vahenädalal toimuval tagasiside sessioonil.
  • Kirjutada individuaalne refleksioon meeskonnaliikme rolli täitmisest ja teiste liikmete panusest projekti tegevusse (esitada individuaalselt juhendajale).
  • Koostada meeskonnatööna ELU projekti portfoolio, mis sisaldab projekti aruannet, tegevuskava, meediakajastust ja hinnangut projektile.
  • Osaleda meeskonnaga ELU projektide esitluspäeval ja esitada meeskonnatööna valminud tegevuse tulemusi.

Esimene kohtumine

14. veebruar 2019 kell 18:00 Räägu 49-303

Keel

Eesti

Projekti kestus

  • Kevad+sügis
  • 2018/2019

Kohtumiste ajad

Lepitakse kokku esimesel kohtumisel

Lisainfo

Rühma kohtumised toimuvad neljapäeviti kell 18:00-20:00 Räägu 49-303. Võimalikud on ka muud kokkulepped. Projekt toimub läbi kahe semestri, arvestus saadakse detsembris 2019.

Juhendaja(d)

  • Tiia Artla (tiiartla@tlu.ee)

Kaasjuhendaja(d)

  • Jana Kadastik

Märksõnad

  • Kaasamine
  • erpedagoogika
  • erivajadused
  • kasutajakogemus
  • kasutajakeskne disain
  • taktiilsed õppevahendid

Projektiga liitumine

Projektiga liitumine on lõppenud

Projekti meeskond

Kerttu / Eripedagoog-nőustaja Helerin / Alushariduse pedagoog Krislyn / Eripedagoog-nőustaja Getter / Alushariduse pedagoog Beatriss / Eripedagoog-nőustaja Urmas / Integreeritud tehnoloogiad ja käsitöö Kristi / Eripedagoog-nőustaja Triinu / Hariduse juhtimine Artur / Sotsiaalpedagoogika ja lastekaitse Keiu / Integreeritud tehnoloogiad ja käsitöö Kaja / Psühholoogia Eveli / Integreeritud tehnoloogiad ja käsitöö Ave / Integreeritud tehnoloogiad ja käsitöö Mari-Liis / Integreeritud tehnoloogiad ja käsitöö Maarja / Kirjalik tőlge Kerli / Hariduse juhtimine

KAE-ELU

2015. aastal võttis ÜRO vastu ülemaailmsed kestliku arengu eesmärgid (KAE) kuni aastani 2030. Uute eesmärkide sõnastamisel lähtuti printsiibist, et kestliku arengu tagamiseks saab igaüks võtta vastutuse. See erineb varasemast lähenemisest, kus ühiskonna kestlikkuse vastutus jäeti riikidele ja suurkorporatsioonidele. Vastutuse võtmine globaalsete protsesside eest nõuab uudset lähenemist probleemide mõistmisel, tunnetamisel ja lahendamisel. Kestliku arengu väljakutsed on oma olemuselt interdistsiplinaarsed, nad nõuavad kompleksset lähenemist ja protsesse juhtivate tegurite mitmekülgset tundmist.

KAE-d on disainitud selliselt, et nende täitmist on võimalik liita ükskõik millisesse meie tegevusse. Projektide juhtimine viisil, mis lähtuks KAE-dest, on praegu üha laiemalt leviv trend kestlikku arengut silmas pidavates organisatsioonides.

KAE-dele pühendunud GAIA hariduse sihtasutus (Gaia Education Foundation) on välja töötanud metoodika kestlikku arengut toetavate projektide disainimiseks. KAE-ELU projektis otsustavad tudengid millisele sihtrühmale mõeldud projekt ellu viiakse, kas Rohelise Tallinna Ülikooli eesmärke silmas pidades või ühiskonda laiemalt. Kasutades Gaia hariduse väljatöötatud metoodikat määratletakse projekti eesmärk ja elluviimise viis.

Projektis osalejatel on võimalus kogeda kuidas disainida ja ellu viia kestliku arengut toetav projekt. Projekti tulemusena viiakse ellu projekti liikmete poolt ühiselt sõnastatud eesmärkidest lähtuv tegevus mille käigus muutub midagi maailmas paremaks.

Projekti eesmärk

Projekti eesmärgiks on ellu viia kestlikku arengut toetav projekt lähtudes GAIA hariduse sihtasutuse ja UNESCO GAP sekretariaadi poolt väljatöötatud KAE kordistajate metoodikat. Projekti täpsem eesmärk sõnastatakse projekti liikmete poolt lähtuvalt kordistajate metoodikast.

Erialade lõimimine

Kestliku arengu eesmärkide lahendamine saab toimuda ainult interdistsiplinaarses võtmes, kuna ühiskonna ees seisvad lahendamist vajavad küsimused on oma olemuselt interdistsiplinaarsed. Seetõttu pole projektil erialadest lähtuvaid eeliseid või piiranguid. 

Teaduspõhisus ja uudsus

GAIA hariduse sihtasutuse poolt väljatöötatud metoodika abil sõnastatud ja läbiviidud projekti metoodikat pole ilmsel Eestis seni kasutatud. Lahendamist vajavad eesmärgid on kõik unikaalsed, antud projekti puhul on samaoluline projekti tulemusega ka selle läbiviimise metoodika rakendamine.

Oodatav tulemus

Projekti tulemusena omandavad projektis osalejad kogemuse, kuidas diasinida ja elluviia kestliku arengu toetuseks mõeldud projekti. Sõnastades seda teistpidi, luuakse projektis osalejatele võimalus kogeda, kuidas ükskõik millise projekti elluviimisel on võimalik silmas pidada ka üleamailmsete kestliku arengu eesmärkide täitmist. Iga meie tegevus ja projekt saab kaasaaidata kestliku arengu eesmärkide täitmisele. Kuidas, seda projekti käigus õpimegi.

Nõuded projektile

Meeskonnatöö tulemusel ELU tegevuskava koostamine

Koostada meeskonnatööna ELU vahekokkuvõte etteantud vormil (semestri vahenädalaks)

Osaleda semestri vahenädalal toimuval tagasiside sessioonil

Kirjutada individuaalne refleksioon meeskonnaliikme rolli täitmisest ja teiste liikmete panusest projekti tegevusse (esitada individuaalselt juhendajale)

Koostada meeskonnatööna ELU projekti portfoolio, mis sisaldab projekti aruannet, tegevuskava, meediakajastust ja hinnangut projektile

Osaleda meeskonnaga ELU projektide esitluspäeval ja esitada meeskonnatööna valminud tegevuse tulemusi

Iseseisvate tööde sooritamine eeldab aktiivset osalemist kokkulepitud projekti kohtumistel ja meeskonnaliikmena võetud kohustuste täitmist

Esimene kohtumine

11.09.2019 kell 17.00 ökoloogia keskus (M523)

Keel

Eesti

Projekti kestus

  • Sügissemester
  • 2019/2020

Kohtumiste ajad

Üle nädala kolmapäeviti kell 17.00 ökoloogia keskuses

Juhendaja(d)

  • Liisa Puusepp (liisa@tlu.ee)
  • Mihkel Kangur (mihkelk@tlu.ee)

Kaasjuhendaja(d)

  • Liisa Puusepp

Märksõnad

  • Kestlik areng
  • Kestliku arengu eesmärgid
  • projekti juhtimine
  • roheline ülikool
  • keskkonnateadlikkus

Projektiga liitumine

Projektiga liitumine on lõppenud

Projekti meeskond

Kristiina / Psühholoogia Mariann / Psühholoogia Johanna / Antropoloogia Signe Juta / Infoteadus Jakob / Aasia uuringud Ruth / Tervisejuht Liina / Infoteadus Marta Leena / Aasia uuringud Violetta / Tervisejuht Ott / Sotsiaaltöö Rauno / Rakendusinformaatika Lea / Filosoofia Eda / Sotsiaaltöö Kert / Aasia uuringud Stiina / Aasia uuringud

Keskkonnaerialade turundus

Õpilaste vähene huvi loodus- ja keskkonnateaduste õppimise vastu on väljakutse mitmel tasandil. Ühest küljest on ülikoolidel huvi leida keskkonnateemadega seotud erialadele motiveeritud sisseastujaid, teisest küljest on ühiskonnal oma pikema jätkusuutlikuse huvides vaja inimesi, kes saaksid aru inimkonna võimest keskkonda mõjutada ning kellel oleks ka tahet midagi muuta. Selle eelduseks on keskkonnateaduste atraktiivsus. Milles seisneb keskkonnateaduste atraktiivsus või ebaatraktiivsus? Kuidas turundada keskkonda ja keskkonnaharidust? Kuidas inspireerida sisseastujaid siduma oma tulevikku selliste erialadega? Millised meetodid toimivad ja millised mitte?

Projekti eesmärk

Projekti eesmärkideks on:

1) Koondada teemakohane teaduskirjandus ja juhtumiuuringud ning Tallinna Ülikoolis tehtud vastavasisulised uuringud;

2) Läbi viia uuringud abiturientide ja esmakursuslaste seas;

3) Testida fookusgruppides erinevate turundusstrateegiate toimimist;

Erialade lõimimine

Projekti ootame üliõpilasi, keda huvitab keskkonnateaduste ja turunduse sümbioos. Eriti hästi sobib projekt bioloogia, keskkonnakorralduse ja integreeritud loodusteaduste, kommunikatsiooni, psühholoogia, meedia, reklaami- ja suhtekorralduse, IT, pedagoogika, noorsootöö erialade tudengitele. Liituma on oodatud ka teised huvilised.

Teaduspõhisus ja uudsus

Projekt lähtub praktilisest vajadusest paremini mõista abituriente ning üliõpilasi, kes juba on keskkonnaerialadele õppima asunud ning nende ajendit. Seega on tegemist pigem rakendusliku projektiga, mille raames rakendatakse teaduslikke uurimismeetodeid. Läbi interdistsiplinaarse projekti on võimalik leida paremaid strateegiaid ja meetodeid edukaks keskkonnaerialade turunduseks.

Oodatav tulemus

Omada terviklikku ülevaadet, millised on Tallinna Ülikoolis loodusega (keskkonnateadustega) seotud erialade turundamise peamised väljakutsed ja parimad viisid nende väljakutsete ületamiseks.

Nõuded projektile

Meeskonnatöö tulemusel ELU tegevuskava koostamine

Koostada meeskonnatööna ELU vahekokkuvõte etteantud vormil (semestri vahenädalaks)

Osaleda semestri vahenädalal toimuval tagasiside sessioonil

Kirjutada individuaalne refleksioon meeskonnaliikme rolli täitmisest ja teiste liikmete panusest projekti tegevusse (esitada individuaalselt juhendajale)

Koostada meeskonnatööna ELU projekti portfoolio, mis sisaldab projekti aruannet, tegevuskava, meediakajastust ja hinnangut projektile

Osaleda meeskonnaga ELU projektide esitluspäeval ja esitada meeskonnatööna valminud tegevuse tulemusi

Iseseisvate tööde sooritamine eeldab aktiivset osalemist kokkulepitud projekti kohtumistel ja meeskonnaliikmena võetud kohustuste täitmist

Esimene kohtumine

10.09 kl 14.15 (Mare 3. korrus ELUala Supera) )

Keel

Eesti

Projekti kestus

  • Sügissemester
  • 2019/2020

Kohtumiste ajad

Lepitakse kokku esimesel kohtumisel

Juhendaja(d)

  • Kairi Koort (kairita@tlu.ee)
  • Piret Vacht (vacht@tlu.ee)

Kaasjuhendaja(d)

  • Bianka Plüschke-Altof
  • Signe Pikk
  • Sulev Oll

Märksõnad

  • keskkond
  • turundus
  • kõrgharidus
  • õpilased
  • üliõpilased
  • loodus
  • bioloogia
  • keskkonnakorraldus
  • integreeritud loodusteadused
  • strateegia
  • keskkonnakommunikatsioon
  • keskkonnakäitumine
  • keskkonnaturundus
  • loodusturundus

Projektiga liitumine

Projektiga liitumine on lõppenud

Projekti meeskond

Triin / Eripedagoogika Liisi-Ann / Bioloogia (kőrvalerialaga) Liisabet / Keskkonnakorraldus Vivian / Haldus- ja ärikorraldus Sille / Keskkonnakorraldus Maris / Integreeritud loodusteadused Anni / Molekulaarne biokeemia ja ökoloogia Egert / Informaatika Helena / Bioloogia (kőrvalerialaga) Anett / Psühholoogia Eeva-Maria / Keskkonnakorraldus Merilin / Ajakirjandus Kristi / Organisatsioonikäitumine Asko / Psühholoogia Laure Lee / Reklaam ja suhtekorraldus

Kodanikuteaduse projekt “Müratase Tallinna tänavatel”

Kodanikuteadus hõlmab endas tegevusi, kus tavakodanikud on kaasatud teaduslikku uurimisse koostöös teadlastega. Sellise uurimise käigus võib näiteks koguda andmeid kodukohas oleva probleemi kohta, et teaduslikult probleemi tõestada ning leida sellele lahendus. Projekti käigus kogutud andmed tehakse avalikult kõigile kättesaadavaks ning neid saab kasutada näiteks kohaliku omavalitsuse tasandil otsuste tegemiseks.

Andmekogumise usaldusväärsuse tõstmisel ja kogutud andmete jagamiseks on kodanikuteaduse projektides oluline roll tehnoloogial. Keskkonna kohta andmete kogumiseks saab kasutada erinevaid sensoreid, mis on olemas paljudes koolides ja mida saaks kodanikuteaduse projektides ära kasutada. Üheks selliseks sensorite komplektiks on näiteks Globisens (https://www.globisens.net/), mis on soetatud Klass+ projekti raames mitmesse Tallinna kooli.

Käesolevas ELU projektis luuakse kodanikuteaduse projekti, mille raames mõõdetakse mürataset Tallinna tänavatel. Müra all mõeldakse antud projektis heli, mis häirib inimest või kahjustab tema tervist ja heaolu. Häiriva müra allikateks võivad olla näiteks auto-, raudtee- ja lennuliiklus, veesõidukite liiklus, tööstus-, teenindus- ja kaubandusettevõtted, spordiväljakud ja meelelahutuspaigad, ehitustööd, elamute ja üldkasutusega hoonete tehnoseadmed, naabrite tekitatud müra jne. Mürataseme kriitiliseks piiriks elurajoonis loetakse päevasel ajal 55 dB ja öösel 50 dB. Tihti võib müratase linnades olla aga sellest kõrgem.

Kodanikuteaduse projekt viiakse ellu kaasates teadlasi, kooliõpilasi ja tavakodanikke, kes osalevad kõigis projekti etappides: 1) Probleemi püsititamine, 2) Müra kohta andmete kogumise planeerimine, 3) Müra kohta andmete kogumine ja andmete jagamine, 4) Andmete analüüsimine ja järelduste tegemine, 5) Arutelu algatamine probleemile lahenduste leidmiseks.

ELU projekt kestab terve õppeaasta ning selle aja jooksul kohtutakse korra kuus.

Projekti eesmärk

ELU projekti eesmärgiks on algatada ja viia läbi linna mürataseme probleemiga seotud kodanikuteaduse projekt, kuhu on kaasatud teadlased, kooliõpilased ja tavakodanikud.

Erialade lõimimine

ELU projektis lõimitakse loodusteaduse valdkonda (linna keskkonnaga seotud probleemi uurimine), sotsiaalvaldkonda (kodanike ja õpilaste kaasamine) ja tehnoloogiat (tehnoloogia kasutamine projekti läbiviimiseks ja andmete kogumiseks). Osaleda saavad kõikide erialade üliõpilased.

Teaduspõhisus ja uudsus

Kodanikuteaduse projektis kogutakse andmeid, et teaduslikult tõestada probleemi olemasolu linnas. Antud juhul on selleks müra probleem Tallinna tänavatel. Maailmas on viidud läbi mitmeid kodanikuteaduse projekte, kus tavainimesed on enamasti kaasatud vaid andmekogumise etappi, kuid käesolevas ELU projektis kaasatakse tavainimesi ja õpilasi kõigisse kodanikuteaduse projekti etappidesse. Projekti uudsus seisneb ka selles, et Eestis on kodanikuteaduse projekte läbi viidud vaid mõned üksikud ja käesolev projekt aitab kaasa kodanikuteaduse levimisele Eestis.

Oodatav tulemus

ELU projekti tulemusena on loodud ja läbi viidud kodanikuteaduse projekt seoses müra probleemiga linnas, kuhu on kaasatud teadlasi, koolide õpilasi ja tavakodanikke. Kodanikuteaduse projekti tulemusena on kogutud andmed müra taseme kohta Tallinna tänavatel ning need andmed on vabalt kõigile kättesaadavad. Kogutud andmete põhjal arutletakse selle üle, mida linnas muuta võiks, et probleemi lahendada.Kodanikuteaduse projekti algatamise ja läbiviimise käigus teevad üliõpilased koostööd nii omavahel kui ka teadlaste, koolide ja tavaliste linnaelanikega. Projekti käigus lõimitakse erinevaid valdkondi ning analüüsitakse projekti õnnestumist.

Nõuded projektile

Meeskonnatöö tulemusel ELU tegevuskava koostamine

Koostada meeskonnatööna ELU vahekokkuvõte etteantud vormil (semestri vahenädalaks)

Osaleda semestri vahenädalal toimuval tagasiside sessioonil

Esimene kohtumine

11. september kell 16:15 M-328

Keel

Eesti

Projekti kestus

  • Sügis+kevad
  • 2019/2020

Kohtumiste ajad

Lepitakse kokku esimesel kohtumisel

Lisainfo

Mõned näited kodanikuteaduse projektidest Eestis: Linnuvaatlus http://vana.elurikkus.ut.ee/observations.php?lang=est&mk=&kingdom=3&pclass=21630&qresult=yes&time_sc=week&sort1=3&sort2=DESC Linna õhukvaliteet https://www.uantwerpen.be/en/projects/strawbairies/other-languages/eesti-keel/

Juhendaja(d)

  • Külli Kori (kyllikor@tlu.ee)

Kaasjuhendaja(d)

  • Anu Printsmann

Märksõnad

  • kodanikuteadus
  • avatud teadus
  • kodanike kaasamine
  • keskkonnaprobleemid linnas

Projektiga liitumine

Projektiga liitumine on lõppenud

Projekti meeskond

Liset / Eesti filoloogia Annika / Eesti filoloogia Petrik / Informaatika Annika / Haridustehnoloogia Dennis Richard / Informaatika André / Informaatika Filipp / Kehakultuur Merit-Heliko / Eesti filoloogia Markus / Informaatika Andrei / Kehakultuur Saba / Kehakultuur Villu / Keskkonnakorraldus

Kompromiss on konflikti parim lahendus 2019 sügissemester

Tsiviliseeritud ühiskonda iseloomustab mh läbirääkimiskunst. Ka Eestis on hakatud tähelepanu pöörama nö pehmetele meetoditele konfliktide lahendamise kontekstis: nt toimivad taastava õiguse põhimõtetele tuginev lepitusteenus alaealistele; perelepitusteenus; olemas on perelepitaja kutsestandard; tegutseb Eesti lepitajate ühing.

Paraku tegelikus elus ilmnevad paradoksid: mida rohkem on meetmeid konfliktide rahumeelseks lahendamiseks, seda sagedamini väljub olukord kontrolli alt (mitmetes vormides ja ühiskonna erinevatel tasanditel). Tekib küsimus, kas lepitusmenetlus ei õigusta end, või on sotsiaalne sidusus ühiskonnas lihtsalt lagunemas.

Näiteid leidub ka kohtupraktikast. Nt laste hooldusküsimuste üle vaidluste tekkimisel võivad kohtumenetlused kujuneda pikaks ning poolte jaoks kulukaks. Seega nt vanematevaheline kompromiss vaidluste tekkimisel on eelkõige lapse huvides. Kuidas soodustada vanemate lepitamist ja parima lahenduse leidmist lapse huvidest lähtuvalt?

Tsiviilkohtumenetluses peab kohus tegema kõik endast oleneva, et saavutada pooltevaheline kompromiss. Praktikas on Eesti kohtutes tulemused kompromissi sõlmimisel tsiviilasjades tagasihoidlikud. Mida võiks ja saaks teha kompromisside soodustamiseks? Milles nähakse probleemi lahenduse raskuspunke ja milliseid lahendusi nähakse?

Projekti eesmärk

Projekti eesmärgiks on analüüsida lepitus(teenust)e olemust ja kasutegurit erinevates valdkondades ja VALDKONDADE-ÜLESELT, osutamaks meetodi trumpidele ja/või probleemidele (NB: arusaamatuste lahendamisele eelneb nende teadvustamine); arendada üliõpilastes kompromissipädevust, pakkumaks välja parimaid lahendusi. Ideaalis tehakse projekti käigus koostööd justiitsministeriumiga, tagamaks väljundile realistlikku, ning praktikas kasutatavat rolli.

Interdistsiplinaarsus eeldab koordineeritust – erinevate erialade üliõpilased peavad saama võimaluse panustada oma valdkonnast johtuvalt. Seega on iga alaprojekti juhil suur vastutus, tagamaks meeskonnatööd. Kuna tegemist on samanimelise projekti teistkordse väljapakkumisega, saavad huvilised tutvuda 2019.a. kevadel valminud väljunditega, ning soovi korral sealt mõnda spetsiifilist aspekti edasi arendada.

Erialade lõimimine

Erialade lõimimine: projekti fookuses on lepitus kui kompromisside kunst. Mida varem konfliktialgeid teadvustatakse ja lahendusi otsima hakatakse, seda suurema tõenäosusega välditakse olukorra väljumist kontrolli alt. Interdistsiplinaarsus ilmneb (eeskätt) õigusteaduse, sotsiaaltöö ning lastekaitse ühisosana. Kuna seadusandlus reguleerib kõiki eluvaldkondi, lõimuvad käsitletavad teemad eeskätt õigusteadusega. Lepituse vajadus viitab varasemale konfliktile, edukas lepitud kiirendab lahendusi, säästes ressursse. Interdistsiplinaarsuse tagavad erinevate erialade üliõpilased, kes kaasavad projekti oma valdkonna kompetentse.

Käesoleva ELU-projekti konkreetseks sihtrühmaks on tulevased juristid, sotsiaaltöötajad ja sotsiaalpedagoogid. Väga oodatud on ka nt IT-, meedia-, haridusteaduste- ja politoloogiatudengid. Kompromissivalmidus on universaalne mõiste, mida vajatakse nii tööl, kodus kui puhkehetkel – seega seab alaprojektide sisule piirid vaid fantaasia.

Teaduspõhisus ja uudsus

Meetodina on lepitust kasutatud ammustest aegadest (vt kasvõi vanasõnad); teadusliku meetodina hakati seda juurutama 20. sajandi lõpus, ja eriti hoogsalt käesoleval sajandil. Eestis tegutseb lepitajate ühing; haridusvaldkonnas on lepitust meetodina juurutanud väliseestlane Anatoli Pikas; sotsiaalpedagoogikas on lepitus igapäevane koolisisene meede.

Nagu öeldud: 2019. kevadel käivitus esimest korda samanimeline ELU-projekt, mille väljundiks oli mh ettepanekute ja võimalike lahenduste pakkumine, kuidas tekkinud vaidlustes leida kiirem, odavam ning mõistlikum viis konfliktide lahendamiseks.

Abikaasade ühisvara jagamiseks kohtueelse lepitusteenuse arendamise mudelite väljatöötamise tulemused saadeti Justiitsministeeriumile.

Teiseks alateemaks oli alaealiste õigusrikkujatele taastava õiguse raames rakendavate mittekaristuslike mõjutusvahendite parandamine. Uurimuse tulemusena saadeti ettepanekud Justiits-, Sise-, Sotsiaal- ning Haridus- ja Teadusministeeriumile.

Kolmandaks teemaks oli koolides tekkinud konfliktide lahendamiseks abimaterjali väljatöötamine, mis saadeti haridusasutustele.

Senised lähenemised teemale on olnud valdavalt õigusteaduse-põhised, kuna juura-valdkonna ELU-projektivõimalusi rohkem lihtsalt polnud. Samas projektides osalesid erinevatest suundadest üliõpilased, kes tõid projektidesse oma erialased teadmised.

Nüüd ja edaspidi ootame projektiga haakuma senisest enam juura-väliseid huvilisi, süvendamaks interdistsiplinaarsust.

Oodatav tulemus

Üliõpilased analüüsivad lepitusmenetluse võimalikkust ja potentsiaalseid kitsaskohti kompromisside sõlmimisel. Probleem võib johtuda tööpraktikast ja/või olla meedias tõstatatud aktuaalne juhtum. Rühmaliikmed lähtuvad kehtivast seadusandlusest ning analüüsivad erinevate lepitusmeetodite poolt ja vastu argumente. Teoreetiline taust tuleneb iga juhtumi puhul konkreetsest sisust/teemast/valdkonnast. Lepitamine tegusõnana on universaalne – ei pea tingimata olema jurist, et seda meetodit kasutada. Oodatavaks tulemuseks on lepituspraktikate levitamine/juurutamine erinevates eluvaldkondades.

Väljundiks on lepituse kui meetodi rakendusvariantide praktiseerimine; ja/või toimiva mudeli väljatöötamine. Ka mõtteviisi kujundamine: konfliktide lahendamise esimeseks tööriistaks jäägu alati SÕNA. Koostööpartnerid väljapool ülikooli leiab iga alaprojekt ise – ideaalis ei jää projekti tulemus riiulile seisma, vaid aitab Eesti elu edendada nüüd ja edaspidi ikka ka väljaspool ülikooli.

Nõuded projektile

Meeskonnatöö tulemusel ELU tegevuskava koostamine

Koostada meeskonnatööna ELU vahekokkuvõte etteantud vormil (semestri vahenädalaks)

Osaleda semestri vahenädalal toimuval tagasiside sessioonil

Kirjutada individuaalne refleksioon meeskonnaliikme rolli täitmisest ja teiste liikmete panusest projekti tegevusse (esitada individuaalselt juhendajale)

Koostada meeskonnatööna ELU projekti portfoolio, mis sisaldab projekti aruannet, tegevuskava, meediakajastust ja hinnangut projektile

Osaleda meeskonnaga ELU projektide esitluspäeval ja esitada meeskonnatööna valminud tegevuse tulemusi

Iseseisvate tööde sooritamine eeldab aktiivset osalemist kokkulepitud projekti kohtumistel ja meeskonnaliikmena võetud kohustuste täitmist

Esimene kohtumine

19.09.19

Keel

Eesti

Projekti kestus

  • Sügissemester
  • 2019/2020

Kohtumiste ajad

19.09., 3.10., (vahenädal oktoobri lõpus); 7.11., 28.11.

Lisainfo

Rühma maksimaalne suurus on 24 tudengit - peale seda registreerumine sulgub.

Juhendaja(d)

  • Mare Merimaa (mererand@tlu.ee)
  • Mare Leino (eram@tlu.ee)

Märksõnad

  • Lepitus
  • kompromiss
  • empaatia
  • seadusandlus
  • sotsiaalprobleemid
  • läbirääkimisoskus.

Projektiga liitumine

Projektiga liitumine on lõppenud

Projekti meeskond

Moonika / Sotsiaalpedagoogika Reit / Infotehnoloogia juhtimine Jekaterina / Tervisejuht Carmen Victoria / Kultuuriteadus Sandra Silvia / Pedagoogika Liisa-Lii / Kultuuriteadus Triin-Kristin / Aasia uuringud Rainer / Sotsiaaltöö Evelin / Sotsiaaltöö Krislyn / Informaatika Liina / Infotehnoloogia juhtimine Katrin / Kunstiteraapiad Selena / Őigusteadus Eve / Andragoogika Kristi / Andragoogika Jana / Organisatsioonikäitumine Angela / Aasia uuringud Laivi / Kunstiteraapiad Tauri / Riigiteadused Grete / Sotsiaalpedagoogika Maria / Aasia uuringud Merili / Psühholoogia Reniita / Pedagoogika Birgit / Sotsiaalpedagoogika

Koolirõõmu loojad

Projekti raames mõtestame koolirõõmu teemat ja seda mõjutavaid tegureid. Tutvume uuringutega, mis käsitlevad rahulolu haridusega, ning uurime, millised faktorid mõjutavad Eesti koolide õpilaste ja õpetajate rõõmu ning rahulolu haridusega. Loome koolirõõmu suurendavaid praktilisi lahendusi, jagame neid avalikkusega ning viime loodud lahendused koolidesse edaspidiseks kasutamiseks, et mõju ei piirduks ainult projektis osalejatega.

Projekti eesmärk

Koolirõõmu puudumine mõjutab negatiivselt laste vaimset tervist ning soodustab selle kaudu ka nende riskikäitumist, mis omakorda mõjutab nende toimetulekut täiskasvanuna. Samuti mõjutab koolirõõmu puudumine negatiivselt täiskasvanu soovi edaspidi ennast täiendada ja läbi elu õppida. Ometi on elukestev õppimine seatud üheks oluliseks eesmärgiks meie riigis.

Eesti elukestva õppe strateegia seab sihiks erinevaid osapooli puudutavate muutuste esile kutsumise mitmetes olulistes haridusvaldkondades. Strateegia elluviimise tulemusena peaks kasvama nii õppes osalemise määr, õppijate oskuste tase kui ka oskuste vastavus tööturu vajadustele. Üheks võtmenäitajaks muutuste hindamisel on erinevate osapoolte rahulolu elukestva õppe toimimisega.

Meie projekti eesmärgiks on suurendada teadlikkust erinevatest faktoritest, mis mõjutavad nii õpilase, õpetaja kui ka kogu ühiskonna rahulolu hariduse ja õppimisega. Eesmärk on parandada oskusi koolirõõmu mõjutavatele faktoritele tähelepanu pöörata ning suunata õpetajaid ja õppijaid oma tegevusega rahulolu suurendama. Lisaks on eesmärgiks tuua teiste valdkondade inimeste ideid ja panust kooli, et suurendada kogukonna vastutust hariduses toimuva eest ning kaasata kõiki ühiskonna liikmeid haridusse, kuna lõppeesmärgiks on see, et kõik lapsed tahaksid koolis käia ja õpetajad tahaksid koolis õpetada. Projekti eesmärk on ennetada koolirõõmu puudumisest tulenevaid probleeme võimalikult vara ja just seal, kus probleem reaalselt alguse saab.

Erialade lõimimine

Haridus on oma olemuselt interdistsiplinaarne valdkond. Vajadus õppimisest rõõmu tundvate ning oma hariduse, valikute ja tegevusega rahul olevate inimeste järele on erinevatel osapooltel:

  • Koolijuhil, kes vastutab oma töötajate heaolu eest, et nad oskaksid ja jaksaksid toetada oma õpilasi, unustamata sealjuures iseend.
  • Õpetajal, kellel on võtmeroll õpilase hariduse kvaliteedi ja igapäevase rõõmu tagamisel.
  • Tugitöötajal, kes aitab õpilasel raskustest positiivselt välja tulla.
  • Tööandjal, kes vajab ettevõtlikku, algatusvõimelist, vastutustundlikku ja initsiatiivikat töötajat - kõike seda, mida koolirõõmu puudumine pärsib.
  • Kõikidel ühiskonna liikmetel ja kõikide erialade tudengitel, kes soovivad, et Eesti koolidest astuksid ellu noored inimesed, kes on vaimselt terved ning väärtustavad õppimist ja arenemist.

Teaduspõhisus ja uudsus

Koolirõõm on Eesti hariduselu puudutavas debatis tõusnud väga olulisele kohale, kuna tegemist on valdkonnaga, milles Eesti tulemused paistavad silma pigem negatiivsest küljest. Eesti õpilased näitavad häid tulemusi PISA testis, on oma teadmiste poolest maailma tipus, koolirõõm aga on pigem kesine.

Haridusministeeriumi andmetel koostas Tartu Ülikooli rakendusuuringute keskus RAKE 2016. aastal rahuloluküsimustikud kõigile haridusega seotud sihtgruppidele ning 2018. aastal hakati rahuloluküsimustikke rakendama täies mahus. Selle tulemusena saavad koolid edaspidi regulaarset tagasisidet rahulolu kohta. Antud temaatika on üks võtmenäitaja Eesti elukestva õppe strateegia raames ellu kutsutud muutuste hindamisel erinevates olulistes haridusvaldkondades.

Oodatav tulemus

Projekti oodatavaks tulemuseks on tõendus- ja vajaduspõhised ning uuenduslikud lahendused koolirõõmu suurendamiseks, mis lähtuvad Eesti kooli vajadustest. Tulemuseks võib olla kas ühte või mitut rahulolu aspekti parandavat lahendust, näiteks: õpilaste ja õpetajate vahelisi suhteid edendava ühistegevuse plaan või klassijuhataja tunnis tehtav tegevus, mis aitab vähendada kiusamist ja parandada klassikaaslaste omavahelisi suhteid; õpetajate omavahelist koostööd parandavad tegevused; õpilaste huvist lähtuv ja nende autonoomiat toetavate ülesannete/projektide loomine; nõuanded turvalise õpikeskkonna loomiseks; lastevanemate või lihtsalt kogukonnaliikmete juhitud koolirõõmu suurendav projektipäev/tegevus vms.

Projekti lahenduse vorm võib olla postri, voldiku, õppevideo, digitaalse õppematerjali, sotsiaalmeedia projekti vms kujul. Lisaks lahenduse loomisele toimub ka lahenduse katsetamine vähemalt ühe kooli õpilaste/õpetajatega ning tulemuste levitamine laiema üldsusega. Projekti lõpptulemusi tutvustatakse ka koolidele.

Nõuded projektile

Meeskonnatöö tulemusel ELU tegevuskava koostamine

Koostada meeskonnatööna ELU vahekokkuvõte etteantud vormil (semestri vahenädalaks)

Osaleda semestri vahenädalal toimuval tagasiside sessioonil

Kirjutada individuaalne refleksioon meeskonnaliikme rolli täitmisest ja teiste liikmete panusest projekti tegevusse (esitada individuaalselt juhendajale)

Koostada meeskonnatööna ELU projekti portfoolio, mis sisaldab projekti aruannet, tegevuskava, meediakajastust ja hinnangut projektile

Osaleda meeskonnaga ELU projektide esitluspäeval ja esitada meeskonnatööna valminud tegevuse tulemusi

Anda oma panus kokkuvõtva materjali koostamisse.
Kohustus teha koostööd vähemalt ühe kooliga.

Iseseisvate tööde sooritamine eeldab aktiivset osalemist kokkulepitud projekti kohtumistel ja meeskonnaliikmena võetud kohustuste täitmist

Esimene kohtumine

13.09.2019 kl 14.15 - 17.45 ruumis S-116

Keel

Eesti

Projekti kestus

  • Sügissemester
  • 2019/2020

Kohtumiste ajad

Lepitakse kokku esimesel kohtumisel

Lisainfo

Projektiga on oodatud liituma kõik haridushuvilised, sest kõik ühiskonna liikmed mõjutavad oma tegevuse või tegevusetusega koolis toimuvat. Koolide üheks eesmärgiks on muutuda aina avatumaks ning üha enam oodatakse kõikide valdkondade inimeste panust meie haridussüsteemi. Koolis toimuv ei ole ainult lapsevanemate, õpetajate, koolijuhtide ja tugitöötajate teha, vaid mõjutajaks on kogu ühiskond.

Juhendaja(d)

  • Kerli Prass (kerlip@tlu.ee)

Kaasjuhendaja(d)

  • Karoline Säde

Märksõnad

  • koolirõõm
  • rahulolu haridusega
  • elukestev õpe

Projektiga liitumine

Projektiga liitumine on lõppenud

Projekti meeskond

Annemari / Aasia uuringud Elina / Euroopa nüüdiskeeled ja kultuurid Seidi / Pedagoogika Alice / Eesti filoloogia Eleni / Rakendusinformaatika Anastassia / Sotsiaaltöö Ave / Sotsiaaltöö Kati / Sotsiaaltöö Hedvig Hannah / Pedagoogika Kadri / Kirjalik tőlge Hanna Grete / Sotsiaaltöö Sille / Eesti filoloogia Lii / Eesti filoloogia Angela / Sotsiaaltöö Sandra / Psühholoogia Pille / Kunstiteraapiad Gerthrud / Aasia uuringud Marelle / Sotsiaaltöö Anna Maria / Eesti filoloogia Kai / Kunstiteraapiad Alisa / Sotsiaaltöö Jaak / Kehakultuur Jaanika / Haridustehnoloogia

Kuidas aitab mind minu digitaalne õpijälg?

Hariduslike digitaalsete andmete kasutamine on muutunud kiiresti arenevas ühiskonnas üha olulisemaks. Erinevad keskkonnad, mida õppijad õpingute käigus kasutavad, talletavad infot ja andmeid, mis võimaldavad erinevaid protsesse parandada, aga üks suuremaid võimalusi on peegeldada andmed õppijale tagasi, et toetada tema õppimist ning otsuste tegemist.

Tallinna Ülikoolis on kasutusel mitmeid erinevaid keskkondi - ÕIS, ASIO, Moodle, eDidaktikum jne. Millised on need andmed, mida nendes keskkondades talletatakse? Kellele on neil ligipääs? Kas ja kuidas kasutatakse neid andmeid õppijatele tagasiside andmiseks eesmärgiga toetada õppimist? Milliseid andmeid ja tagasisidet vajavad õppijad, et püstitada oma õpieesmärke, olla ennastjuhtivad õppijad?

Projekti käigus kaardistavad üliõpilased õppija andmete rakendamise teoreetilised alused, töötavad välja lahenduse õppija andmete kasutamiseks õppimise toetamiseks ning kujundavad võimalikud visuaalsed lahendused tagasisidestamiseks.

Projekti eesmärk

Projekti eesmärk on töötada välja lahendus õppijate enesejuhitud õppimise toetamiseks läbi hariduslike andmete kasutamise ja õppija tagasisidestamise. Üliõpilaste ootuste ja vajaduste kaardistamine protsessis on üliolulise tähtsusega, mistõttu projekt järgib osalusdisaini põhimõtteid - see annab üliõpilastel kaasa rääkida, kuidas digitaalsed andmed haridussüsteemides võiks neid õppeprotsessis toetada.

Erialade lõimimine

Selleks, et digitaalsed jäljed oleksid õppimise kontekstis tähenduslikud, on antud projekti õnnestumise jaoks oluline siduda erinevaid valdkondi haridusteaduste, haridustehnooogia ja arvutiteadustega. Seega ootame projektiga liituma erinevate erialade üliõpilasi, sest projekti õnnestumiseks on oluline valdkondadeülene panus ja ülikooliülene arusaam, kuidas digitaalsed jäljed võivad toetada õppimist.

Teaduspõhisus ja uudsus

Projekti taustaks on õpianalüütika uurimisvaldkond, mida võib defineerida kui õppijate poolt loodud andmete kasutamist ning mudelite analüüsimist informatsiooni ja sotsiaalsete seoste väljaselgitamiseks, et ennustada ja edendada õppimist (Siemens, 2010). Olulisel kohal projektis on muutuv õpikäsitus ning enesejuhitavus, mis on olulisel kohal ka uues kavandatavas haridusstrateegias.

Oodatav tulemus

Projekti lõpuks on loodud hariduslike andmete rakendamise mudel, mis kajastab üliõpilaste jaoks oluliste andmete rakendamist kolmel tasemel:

  1. teoreetilised lähtekohad andmete rakendamiseks ja õppimise tagasisidestamiseks;
  2. õppijate andmete rakendamise lahenduse disain;
  3. visuaalsed lahendused andmete kogumisel ja õppimise toetamisel.

Nõuded projektile

Meeskonnatöö tulemusel ELU tegevuskava koostamine

Koostada meeskonnatööna ELU vahekokkuvõte etteantud vormil (semestri vahenädalaks)

Osaleda semestri vahenädalal toimuval tagasiside sessioonil

Kirjutada individuaalne refleksioon meeskonnaliikme rolli täitmisest ja teiste liikmete panusest projekti tegevusse (esitada individuaalselt juhendajale)

Koostada meeskonnatööna ELU projekti portfoolio, mis sisaldab projekti aruannet, tegevuskava, meediakajastust ja hinnangut projektile

Osaleda meeskonnaga ELU projektide esitluspäeval ja esitada meeskonnatööna valminud tegevuse tulemusi

Iseseisvate tööde sooritamine eeldab aktiivset osalemist kokkulepitud projekti kohtumistel ja meeskonnaliikmena võetud kohustuste täitmist

Esimene kohtumine

13.septembril kell 15.00-16.30

Keel

Eesti

Projekti kestus

  • Sügissemester
  • 2019/2020

Kohtumiste ajad

Lepitakse kokku esimesel kohtumisel

Juhendaja(d)

  • Kairit Tammets (kairit@tlu.ee)
  • Kaire Kollom (kkaire@tlu.ee)

Märksõnad

  • õppija andmed
  • õpianalüütika
  • tagasiside
  • ennastjuhtiv õppija

Projektiga liitumine

Projektiga liitumine on lõppenud

Projekti meeskond

Martin / Informaatika Eliis / Psühholoogia Eric / Informaatika Kristjan / Informaatika Carolin / Infoteadus Ly / Informaatikaőpetaja Bianka / Kasvatusteadused Maris / Haridustehnoloogia Marju / Haridustehnoloogia Tea / Haridustehnoloogia Karin / Haridustehnoloogia Arne / Haldus- ja ärikorraldus Lauri / Infotehnoloogia juhtimine Katariina / Haridustehnoloogia Kristel / Infoteadus Liina / Haridustehnoloogia Risto / Rakendusinformaatika Anželika / Őigusteadus Andres Sigrid / Sotsiaaltöö