Otsi

4E - Eesti ettevõtete eelistatud elupaik

Paljud inimesed Eesti linnades ja külades ei ole ka kursis kõigi võimalustega (mikro- ja väikeettevõtete poolt pakutavad tooteid ja teenused), mis nende kohalikul tasandil pakutakse ja puudub mehhanism, mis aitaks neil valida enda jaoks parim/sobivaim. Ka turistidel, kes reisivad Eesti siseselt erinevates paigus, ei ole alati võimalik saada head ja täpset infot äride kohta, kes võivad pakkuda huvipakkuvaid teenuseid/tooteid valitud asukohas ning kuidas teha enda jaoks see õige valik. Tarbijatel puudub üldiselt võimalus jätta erinevates valdkondades tegutsevate ettevõtete kohta tagasiside kuskile ühtesesse veebikeskkonda selliselt, et see aitaks hiljem ka seda ettevõtet turunduslikult ja ka teisi inimesi valiku tegemisel. On mitmed erinevaid konkreetsele valdkonnale fokusseerinud veebikeskkonda (toitlustuses, turismis ja majutusasutused), kus osa ettevõtteid on leitavad koos tagasisidega, kuid tavaliselt need keskenduvadki vaid ühele konkreetsele valdkonnale, mis tähendab, et tarbija peab mõnest teisest valdkonnast (näiteks autondus, ilu, meelelahutus, treeningud, tervis jne) info otsimiseks vahetama veebikeskkonda (kui see on üldse võimalik). Kui toitlustuse ja puhkuse/majutuse valdkondades on info ettevõtete kohta kergemini leitav ja otsuse tegemine lihtsam, siis mitmes teises valdkonnas on sellise info kättesaamine pigem kehv või võimatu (näiteks: Millist autoremondi ettevõtet valida Rakveres või Jõhvis? Millised head juuksurid on Võrus või Valgas? Millist õmblejat või mängutuba valida Kuressaares või Haapsalus?). Erinevatest valdkondades pärit ettevõtete info koondamine ühtsesse veebikeskkonda koos tagasiside võimalusega aitaks kohalikul tasandil ettevõtetel oma toodete ja teenustega rohkem silma paista ning pakub tarbijale (olgu see siis samast piirkonnast pärit inimene või turist) paremaid võimalusi sobivama otsuse tegemiseks.

Projekti eesmärk

Peamine eesmärk on luua Eesti-keskne veebikeskkond, kus inimesed saavad leida ja lisada kommentaare/arvustusi kohalikul tasandile tegutsevate mikro- ja väikeettevõtete ning nende pakutavate toodete/teenuste kohta.

Mikro- ja väikeettevõtetele antud tagasiside loob neile suurepärase võimaluse saada klientidelt referentse ning aitab suurendada oma äri usaldusväärsust, olenemata selle suurusest ja asukohast. Ka Eesti väiksemates külades ja linnades asuvatel mikro- ja väikeäridel, kelle digitaalne kohalolu internetis on minimaalne või olematu, tekib võimalus olla suur. Teiselt poolt annab see (potentsiaalsele) kliendile hea ülevaate igas Eesti paigas tegutseva ettevõtte kohta, tema pakutavate teenuste/toodete ja kvaliteedi kohta.

See projekt aitab luua tugevamaid sidemeid väikeettevõtluse ja kogukondade vahel kohalikul tasandil. Eesti mikro- ja väikeettevõtted saavad olla paremas kontaktis tarbijaga ning tarbija saab aidata ettevõttel oma tooteid ja teenuseid paremini tutvustada ka teistele. Lisaks saavad kõik veebikeskkonna külastajad väärtuslikku infot äride kohta erinevates Eestimaa paikades, et teha paremaid ostuotsuseid või kui nad neid paiku külastavad, et valida enda jaoks see õige – Kuhu minna? Kellelt osta? Mida teha?

Erialade lõimimine

Kuna projektis on kokkupuutepunkte paljude erinevate valdkondadega alates psühholoogiast kuni ärijuhtimise ja disainini, siis osalema on oodatud mitmetel erinevatel aladel õppivad tudengid: majandus, ärijuhtimine, turundus, reklaam, disain, psühholoogia, kommunikatsioon/suhtekorraldus, meedia, IT.

Teaduspõhisus ja uudsus

Arvustuste/tagasiside olulisust ja nende mõju ostuotsustusprotsessides on maailmas uurinud mitmed ettevõtted ning kõik tulemused räägivad, et arvustustel on oluline mõju sellele, kuidas tarbijad oma otsuseid teevad. Eestis ei ole seda teemat väga palju uuritud ja ning puudub ka ühtne üle-eestilne keskkond, mis hõlmab kõik Eestis tegutsevaid ettevõtteid paljudest erinevatest valdkondadest.

Oodatav tulemus

Projekti lõpuks on loodud strateegia, mudel/disain või loogika, mis aitab luua Eesti-keskset veebikeskkonda, kus inimesed saavad leida ja lisada arvustusi kohalikul tasandil tegutsevate mikro- ja väikeettevõtete ning nende pakutavate toodete ja teenuste kohta. Väga oodatud on ideed, mis on seotud veebikeskkonna loogika ja ülesehitusega, turundusstrateegia ja -sõnumitega ning arvustuste lisamise lihtsuse või nendest ülevaate saamiseks valdkonniti, piirkonniti või mõnel muul atraktiivsel moel. Ideede presenteerimiseks on väga oodatud prototüübid, mudelid, joonistused jne.

Nõuded projektile

Meeskonnatöö tulemusel ELU tegevuskava koostamine

Koostada meeskonnatööna ELU vahekokkuvõte etteantud vormil (semestri vahenädalaks)

Osaleda semestri vahenädalal toimuval tagasiside sessioonil

Kirjutada individuaalne refleksioon meeskonnaliikme rolli täitmisest ja teiste liikmete panusest projekti tegevusse (esitada individuaalselt juhendajale)

Koostada meeskonnatööna ELU projekti portfoolio, mis sisaldab projekti aruannet, tegevuskava, meediakajastust ja hinnangut projektile

Osaleda meeskonnaga ELU projektide esitluspäeval ja esitada meeskonnatööna valminud tegevuse tulemusi

Iseseisvate tööde sooritamine eeldab aktiivset osalemist kokkulepitud projekti kohtumistel ja meeskonnaliikmena võetud kohustuste täitmist

Esimene kohtumine

11.veebruar kell 16:00 ELU-alal

Keel

Eesti

Projekti kestus

  • Kevadsemester
  • 2019/2020

Kohtumiste ajad

Kell 16-18 ELU alal 11. 02; 25.02; 10.03; 24.03; 7.04; 21.04; 5.05; 19.05

Juhendaja(d)

  • Andres Jõesaar (andres.joesaar@tlu.ee)

Kaasjuhendaja(d)

  • Mario Lõhmus (FCR Media)

Märksõnad

  • ettevõtlus
  • kogukond
  • kohalik ettevõtlus

Projektiga liitumine

Projektiga liitumine on lõppenud

Projekti meeskond

Ann Triinu / Sotsiaaltöö Sander / Organisatsioonikäitumine Monika / Organisatsioonikäitumine Randel / Psühholoogia Egert / Psühholoogia Liza-Brigita / Poliitika ja valitsemine Katrin / Noorsootöö Maarja-Grisel / Noorsootöö Nele-Brit / Organisatsioonikäitumine Martin / Kehakultuur Sille / Eripedagoogika Klaus Erik / Filosoofia Reet / Őigusteadus Christofer / Eripedagoogika Tiina / Inimese ja arvuti interaktsioon Kristin / Őigusteadus Kairi / Infotehnoloogia juhtimine Mihhail / Haldus- ja ärikorraldus Kristin / Őigusteadus

21. sajandi surmakultuur ja matusekombed reaal- ja virtuaalkeskkonnas

Projekti eesmärgiks on uurida uusi suundumusi surmakultuuris ja matusekommetes 21. sajandil nii reaal- kui virtuaalkeskonnas. Kuivõrd mõjutab ökoloogiline/keskkonnateadlik liikumine surmakultuuri 21. sajandi Eestis.

Sissejuhatavalt lugeda soovijatel läbi M. Kõivupuu Surmakultuuri suundumustest tänpäeval: https://usuteadus.ee/wp-content/uploads/2010%20(60)/Koivupuu.pdf

Kavas on kaardistada tuhastumastusega seotud kombestik; uurida erinevaid virtuaalkeskkonna mälestamiskombeid, mis levivad peamiselt nooremate põlvkondade seas.

Ka võtame teemaks kalmistu ja ökoloogia - kas sünteetika sobib kalmistule (lilled, vedelema jäänud küünlatopsid) ehk kuidas muuta kalmistukultuur võimalikult keskkonnasõbralikuks. Uurime, kui palju prügi tekib Tallinnas suurematel kalmistutel, kuhu see rändab ja mis sellest saab. Pakume välja omapoolseid lahendusi, ettepanekuid.

Projekti eesmärk

Kaardistada tendentsid, kas ja kuivõrd mõjutavad üleilmsed suundumused Eesti surmakultuuris toimuvat. Selleks viiakse läbi intervjuud matuseteenust pakkuvate ettevõtete töötajatega, prügimajandust uurime kalmistute haldajatega ning juhuvalimi põhjal vestleme erinevate vanusegruppidega surma ja matuse teemadel: kuidas inimesed soovivad maetud saada, millised on surma ja matustega seotud hoiakud ja arusaamad jne.

Erialade lõimimine

Usund, kombestik, surmakultuur,  ökoloogia

Teaduspõhisus ja uudsus

Hetkel selle teemaga Eestis ei tegeleta, lisandub ökoloogiline/keskkonnahoidlik mõõde.

Oodatav tulemus

Teadusartikkel. Populaarteaduslik artikkel. Poster/postrid. Teavitus- ja eeskujumaterjalid.

Nõuded projektile

Meeskonnatöö tulemusel ELU tegevuskava koostamine

Koostada meeskonnatööna ELU vahekokkuvõte etteantud vormil (semestri vahenädalaks)

Osaleda semestri vahenädalal toimuval tagasiside sessioonil

Kirjutada individuaalne refleksioon meeskonnaliikme rolli täitmisest ja teiste liikmete panusest projekti tegevusse (esitada individuaalselt juhendajale)

Koostada meeskonnatööna ELU projekti portfoolio, mis sisaldab projekti aruannet, tegevuskava, meediakajastust ja hinnangut projektile

Osaleda meeskonnaga ELU projektide esitluspäeval ja esitada meeskonnatööna valminud tegevuse tulemusi

Iseseisvate tööde sooritamine eeldab aktiivset osalemist kokkulepitud projekti kohtumistel ja meeskonnaliikmena võetud kohustuste täitmist

Esimene kohtumine

17. 02. 2020 M-351 kell 14.00

Keel

Eesti

Projekti kestus

  • Kevadsemester
  • 2019/2020

Kohtumiste ajad

M- 351 kell 14.00 ca´2 x kuus 02; 16. ja 30. märts; 06. ja 20. aprill; 4. ja 18. mai

Lisainfo

Puudub

Juhendaja(d)

  • Marju Kõivupuu (kpuu@tlu.ee)

Märksõnad

  • surmakultuu
  • matusekombed

Projektiga liitumine

Projektiga liitumine on lõppenud

Projekti meeskond

Kadri / Keskkonnakorraldus Kris-Loreen / Psühholoogia Kaily / Noorsootöö Kelly / Referent-toimetaja Külli / Alushariduse pedagoog Mia / Euroopa nüüdiskeeled ja kultuurid Kristel / Sotsiaaltöö Klarika / Sotsiaalpedagoogika ja lastekaitse Jaana / Sotsiaalpedagoogika ja lastekaitse Birgit / Sotsiaalpedagoogika ja lastekaitse Anneli / Andragoogika Piia / Sotsioloogia Merlin / Infoteadus

Ainelise ja vaimse kultuuripärandi säilitamine ja kasutamine Vinni valla näitel

Tegemist on TLU ja Vinni Vallavalitsuse vahelise jätkuprojektiga. 2019. a läbi viidud ELU projekt "Muuseumide lõimimine kogukonna- ja turismikeskustena" kaardistas Vinni valla muuseumimaastiku olukorra, pakkus võimalikud strateegilised valikud ja põhistsenaariumid valla muuseumide edasiseks arendamiseks. Projektis tehti ettepanekud nii Vinni Vallamuuseumi õiguslikuks korraldamiseks kui pakuti välja ka turunduskontseptsioon.

Vinni vallas tegutseb mitu väikemuuseumi: Viru-Jaagupi Muuseum, Roela põllutööriistade muuseum, Roela Käbikuivati, Põlula koolimuuseum (2 majas), Kadila koolimuuseum, Vinni-Pajusti Gümnaasiumi koolimuuseum, Tudu käsitöötare-muuseum, mis on koondatud ühtse juhtimise alla.

Muuseumid on valla kultuuripärand, mida tuleks süstematiseerida, täiendavalt uurida ja pakkuda välja lahendusi pärandi säilitamiseks ja kasutamiseks.

Viru-Jaagupi muuseumi klassitoas on olemas nõukogudeaegse sisustusega koolipingid, tahvel. Teistest muuseumidest leiab vastavaid õpikuid, vihikud, õppevahendeid, tunnistusi jm. Kas see võiks olla sisustatud kodulootoana, kus on võimalus viia läbi ajalootunde? Muuseumis asuvad koolirõivad. Tekstiilikogu loob võimaluse vaadelda originaalkostüüme ning neid joonistada. Koolirõivaste põhjal saab arutleda majandusliku olukorra, kohustusliku koolivromi plusside ja miinuste üle.

Viru-Jaagupi on endine kihelkonnakeskus, kus asuvad ka viie kihelkonna rahvariided. Olemasolevad riided tuleks korrastada ja pakkuda välja eksponeerimise lahendusi, nt valmistada nukud, millele riided selga kujundada. Arutelda rahvariiete kujunemise ja nende kandmise üle tänapäeval.

Viru-Jaagupi kihelkonnaga on seotud mitmed kultuuritegelased, kelle tegevus tuleks kaardistada ja jäädvustada, nt Kristjan ja Paul Raud, Ferdinand von Wrangell, Eesti nukuteatrikunsti suurkuju Ferdinad Veike, Eesti filmilavastaja ja -operaator Arvo Iho.

Ajaloosündmustega seotud paigad tuleks kaardistada, kirjeldada, koondada andmed eri allikatest, koostada interaktiivne ajaloosündmuste kaart. Kalevipojaga seotud pärimused on paiguti pärandkultuuri objektina tähistatud, kuid vajaksid jäädvustamist.

Muuseumikogude hulgas on tähelepanuväärsed koduloolised DVD talutöödest, pärandkultuuripildid, loodus ja maavaldused: Kunda jõe äärsed Rägavere valla maa-alal, mille kasutamisvõimalused tuleks välja töötada.

Projekti eesmärk

Töötada välja lahendusi muuseumide vara eksponeerimiseks ja erinevatele sihtrühmadele suunatud võimalikke tegevusi, sh muuseumipedagoogika, mida saaks muuseumides läbi viia ja külastajatele pakkuda.

Erialade lõimimine

Ootame erinevate erialade üliõpilasi: kommunikatsioon ja turundus, psühholoogia, antropoloogia, ajalugu, kultuuriteadus, andragoogika, haldus-ja ärikorraldus, video ja meedia, erinevad pedagoogilised erialad, andragoogika, riigiteadus, õigusteadus, jne

Teaduspõhisus ja uudsus

- Tutvumine olemasolevate uuringute ja dokumentidega muuseumi töö ja tegevuse hindamise kohta;

- Tutvumine muuseumitöö põhimõtetega;

- Olemasolevate eksponaatide kaardistamine ja süstematiseerimine, vajandusel täiendav uurimine;

- Uudsete ja rakendavate lahenduste loomine ja/või väljatöötamine.

Oodatav tulemus

- muuseumieksponaatide üldine kaardistus;

- lahenduste väljatöötamine muuseumieksponaatide kasutamise või eksoneerimise kohta, näidislahendused;

- kokkuvõttev raport uurimistöö tulemuste ja ettepanekutega.

Nõuded projektile

Meeskonnatöö tulemusel ELU tegevuskava koostamine

Koostada meeskonnatööna ELU vahekokkuvõte etteantud vormil (semestri vahenädalaks)

Osaleda semestri vahenädalal toimuval tagasiside sessioonil

Kirjutada individuaalne refleksioon meeskonnaliikme rolli täitmisest ja teiste liikmete panusest projekti tegevusse (esitada individuaalselt juhendajale)

Koostada meeskonnatööna ELU projekti portfoolio, mis sisaldab projekti aruannet, tegevuskava, meediakajastust ja hinnangut projektile

Osaleda meeskonnaga ELU projektide esitluspäeval ja esitada meeskonnatööna valminud tegevuse tulemusi

Iseseisvate tööde sooritamine eeldab aktiivset osalemist kokkulepitud projekti kohtumistel ja meeskonnaliikmena võetud kohustuste täitmist

Esimene kohtumine

13. veebruar 2020 kell 10.00 - 12.00 ELU alal Mare maja III korrusel

Keel

Eesti

Projekti kestus

  • Kevadsemester
  • 2019/2020

Kohtumiste ajad

21.02; 6.03 (Vinni valla muuseumide külastus. Väljasõit 8.30); 13.03; 13.04; 17.04; 8.05 kohtumiste kellaaeg 16-18

Juhendaja(d)

  • Mare Oja (mareoja@tlu.ee)
  • Aare Kruuser (ak59@tlu.ee)
  • Sulev Lääne (sul13@tlu.ee)

Kaasjuhendaja(d)

  • Hilje Pakkanen (Vinni valla kultuurinõunik)

Märksõnad

  • eksponaat
  • muuseum
  • ajaloolised isikud
  • ajaloosündmused
  • kultuuriväärtused

Projektiga liitumine

Projektiga liitumine on lõppenud

Projekti meeskond

Kadri / Eripedagoog-nőustaja Merle / Eripedagoog-nőustaja Krista / Ajalugu Johanna / Pedagoogika Hans Mati / Ajalugu Kristin / Kunstiteraapiad Triin / Riigiteadused Hanna-Liisa / Eripedagoog-nőustaja Anne-Ly / Sotsiaaltöö Valeria / Eripedagoog-nőustaja Rene / Psühholoogia Jaanika / Kutsepedagoogika Jana / Haldus- ja ärikorraldus Marina / Haldus- ja ärikorraldus Maaris / Haldus- ja ärikorraldus Anneli

BetterSelf III: Designing Wearables for Health

How do people learn about their physical movement? Sports and certain physical activity that are structured properly reflect the human need for very specific instantiations of those values central to our well-being.

In this project students from different disciplines will form the research and design teams to design their low-fidelity prototypes of wearable devices used for healthcare purposes. The work will be supported by design and technology experts, computational equipment and sensors will be used on the base of DTI Robotics lab.

Projekti eesmärk

During the project, students will use a user-centered design methodology for research and design of scientifically proved prototypes of wearable devices for healthcare and well-being. The goal of the project is to put together knowledge from different domains into a united framework that will be used to improve body motion learning techniques and, in turn, the user’s well-being.

Erialade lõimimine

The goal of the project is to put together knowledge from the domains of kinesiology, health and safety, personal informatics, behavior psychology, human-computer interaction design,  and learning sciences into a united framework that will be used to improve body motion learning techniques and, in turn, user’s well-being.

Students will have a good chance to apply your skills and learn new ones by working with Arduino, Raspberry and Bitalino controllers, different body sensors and actuators.

We are in high demand for students from the health sciences, physiology, psychology, education, games studies, and design.  

However, that doesn't limit the participation of students from other disciplines. Our practice shows that students from natural sciences, communication, and political science can really well contribute to the teamwork by bringing expertise from their domains. For that type of the students, we have experts that will help you with the design and ICT related knowledge.

Teaduspõhisus ja uudsus

Many and considerable reasons have brought physical activity in the front line of societal needs. However, contrary to youth and sports where there is available support in the form of guidance, in physical training the majority of the adult population cannot be provided with sufficient help both in numbers and in the flexibility of the demand. Therefore there is growing untapped demand among adults regarding the effective promotion of correct and safe exercises. It is not enough to show what to do without correcting the mistakes and supervising the right ways of doing the workouts. While the majority of the adult population is in the need of physical activity and it is estimated that roughly between 10 to 70% population in EU countries participate in regular exercising, erroneous exercise activities are also one of the main causes of debilitating traumas and distress.

Oodatav tulemus

The project outcome should be - depending on a level of preparation of the students - a working low fidelity or electronic prototypes as the results of the design teams work.

Nõuded projektile

Creating LIFE project plan with the team members

Filling out LIFE mid-term report with the team members (by intermediate week)

Participating in the feedback session during intermediate week

Writing a self-reflective report about one’s role as a team member and about others’ responsibilities in project work (present individually to supervisor)

Put together LIFE project portfolio which should include the project report, action plan, media coverage and project evaluation

Participating as a team in the presentation day of LIFE projects and presenting the results of the activities carried out within the team

In order to complete the independent work, students are required to participate actively in the meetings arranged within the project and to fulfil the commitments made to the team

Esimene kohtumine

The date will be sent to the students as the course group will be formed

Keel

English

Projekti kestus

  • Kevadsemester
  • 2019/2020

Kohtumiste ajad

We will meet every second Thursday, 18.00. The first meeting will be organized on 20.02.2020

Juhendaja(d)

  • Vladimir Tomberg (vtomberg@tlu.ee)

Kaasjuhendaja(d)

  • Tanel Toova

Märksõnad

  • Design
  • Wearables
  • Healthcare

Projektiga liitumine

Projektiga liitumine on lõppenud

Projekti meeskond

Aleksandr / Infoteadus Mark / Infoteadus Elena-Daniela / Inimese ja arvuti interaktsioon Anton / Őigusteadus Taissia / Vene filoloogia Natalija / Őigusteadus Adeola Olabisi / Rahvusvahelised suhted Kumail Haider / Inimese ja arvuti interaktsioon Syed Aqeel / Inimese ja arvuti interaktsioon Abdul / Inimese ja arvuti interaktsioon Vahuri / Infotehnoloogia juhtimine Muhammad / Inimese ja arvuti interaktsioon Muhammad Gazanfar Ali / Inimese ja arvuti interaktsioon Nomair / Inimese ja arvuti interaktsioon Hammad Ali / Inimese ja arvuti interaktsioon Hamza / Digitaalsed őpimängud Syeda / Digitaalsed őpimängud Karin / Infotehnoloogia juhtimine

Deutsch macht Schule

Du interessierst dich für deutsche Sprache und Kultur? Du sprichst Deutsch? Du bist Erasmus-StudentIn aus einem deutschsprachigen Land? Möchtest Du vielleicht mit estnischen SchülerInnen arbeiten und ihnen Deutschland und deutsche Kultur durch spannende Aktivitäten näher bringen? Falls ja - komm doch zu unserer Projektgruppe! Dort werden estnische und deutschsprachige StundentInnen in Teamarbeit neue Lern- und Lehrmaterialien schaffen und mit diesen in estnischen Schulen Deutschland vorstellen.

Im Laufe des Projekts bilden Erasmus-StudentInnen und estnische StudentInnen kleinere Teams und erarbeiten zusammen einen Stundenentwurf, der Deutschland und deutsche Kultur vorstellt bzw. behandelt. In der Zusammenarbeit mit Partnerschulen wird diese Stunde auch durchgeführt.

Sind huvitab saksa keel ja kultuur? Sa oskad saksa keelt? Sa oled Erasmus-üliõpilane saksa keelt kõnelevalt maalt? Soovid Sa võibolla Saksamaad Eesti õpilastele läbi põnevate tegevuste tutvustada? Kui jah - siis liitu meie projektiga! Eesti ja saksa keelt kõnelevate Erasmus- tudengite koostöös sünnivad uudsed õppematerjalid, millega proovime ka Eesti koolides Saksamaad ja tema kultuuri õpilastele lähemale tuua.

Projekti käigus moodustavad Erasmus-tudengid ja Eesti tudengid väiksemad meeskonnad ja töötavad välja ühe konkreetse koolitunni kava, mis käsitleb Saksamaad ja tema keelt ja kultuuri. Koostöös partnerkoolidega viiakse tund ka läbi.

Projekti eesmärk

Die internationale Kooperation der Studierenden fördern.

(Interaktive) Lehr- und Lernmittel über Deutschland und deutsche Kultur.

Förderung der Kontakte zwischen Studierenden und SchülerInnen.

Die Germanistik der Uni Tallinn vorstellen und fördern.

Tudengite rahvusvaheline koostöö edendamine.

(Interaktiivsed) Õppematerjalid Saksamaa ja Saksa kultuuri kohta.

Üliõpilaste ja kooliõpilaste vaheliste kontaktide edendamine.

TLÜ germanistika eriala populariseerimine.

Erialade lõimimine

Wir erwarten StudentInnen aller Fächer, bevorzugt sind StudentInnen mit Deutschkenntnissen. Interesse für das Schulleben und den Deutschunterricht sind von Vorteil.

Oodatud on üliõpilased kõikidelt erialadelt, eelistatult saksa keele oskusega; oluline on huvi koolielu ja õpetamise vastu.

Teaduspõhisus ja uudsus

Kulturwissenschaftliche und erziehungswissenschafliche Annäherung; die Zusammenarbeit zwischen Schulen und dem Fach Deutsch/Germanistik auf einer neuen und innovativen Weise.

Kultuuriteaduslik ja haridusteaduslik lähenemine; koostöö koolide ja saksa keele/ germanistika eriala vahel uutel alustel.

Oodatav tulemus

Lehr- und Lernmaterialien und ihre praktische Anwendung.

Ergebnisse werden in Form eines Plakats, einer PP-Präsentation oder eines Videos vorgestellt.

Õppematerjalid ja nende praktiline rakendamine.

Esitlus plakati, PP-esitluse või video kujul.

Nõuded projektile

Meeskonnatöö tulemusel ELU tegevuskava koostamine

Koostada meeskonnatööna ELU vahekokkuvõte etteantud vormil (semestri vahenädalaks)

Osaleda semestri vahenädalal toimuval tagasiside sessioonil

Kirjutada individuaalne refleksioon meeskonnaliikme rolli täitmisest ja teiste liikmete panusest projekti tegevusse (esitada individuaalselt juhendajale)

Koostada meeskonnatööna ELU projekti portfoolio, mis sisaldab projekti aruannet, tegevuskava, meediakajastust ja hinnangut projektile

Osaleda meeskonnaga ELU projektide esitluspäeval ja esitada meeskonnatööna valminud tegevuse tulemusi

Iseseisvate tööde sooritamine eeldab aktiivset osalemist kokkulepitud projekti kohtumistel ja meeskonnaliikmena võetud kohustuste täitmist

Esimene kohtumine

12. veebruar kell 18, ruum S-415.

Keel

English

Projekti kestus

  • Kevadsemester
  • 2019/2020

Kohtumiste ajad

19. veebruar kell 18, edaspidised ajad lepitakse kokku 1. korral

Lisainfo

Projekt toimub eesti ja saksa keeles. Inglise keelt kasutatakse vajadusel suhtluskeelena.

Juhendaja(d)

  • Aigi Heero (aheero@tlu.ee)
  • Andine Friederike Frick (frick@tlu.ee)

Kaasjuhendaja(d)

  • Catlyn Kirna

Märksõnad

  • Deutsch
  • Landeskunde
  • saksa keel
  • didaktika
  • õppematerjalid

Projektiga liitumine

Projektiga liitumine on lõppenud

Projekti meeskond

Beatrisa / Eripedagoog-nőustaja Karli / Euroopa nüüdiskeeled ja kultuurid Kimberley Maarja / Kasvatusteadused Maria / Euroopa nüüdiskeeled ja kultuurid Elis / Eripedagoog-nőustaja Sophie / Euroopa nüüdiskeeled ja kultuurid Eilika / Noorsootöö korraldus Andrei / Euroopa nüüdiskeeled ja kultuurid Veronika / Euroopa nüüdiskeeled ja kultuurid Marcel Lea / Euroopa nüüdiskeeled ja kultuurid Anne Lucia Caroline Karlotta

Diskrimineerimise ennetus lihtsas keeles = DELK

Diskrimineerimist saab kõige efektiivsemalt ära hoida siis, kui inimesed teavad oma õigusi ning teavad, millal nad kolleegide, õpetajate või juhtidena võivad diskrimineerimist põhjustada. Teema on tugevalt seotud ka ühiskonna polariseerumisega. DELK projekti eesmärgiks on tõsta õigusteadlikkust lihtsas keeles ja sealjuures veel ka vähendada polariseerumist. Lihtne keel eeldab ka lühikest ja selget formaati. Kõige atraktiivsem lihtsa keele väljund on liikuv pilt – lahata teemasid kas lühivideotena, animatsioonidena või muul loomingulisel moel – peaasi, et materjal on interneti teel levitatav ning lihtsas keeles, st ligipääsetav neile inimestele, kellel on kas vanuse, kerge intellektipuude vmt põhjusel keeruline jälgida terminitihedat ning võõrkeelsete sõnadega pikitud juriidilist teksti. Väljundite hulk ja täpsemad teemapüstitused sõltuvad tudengite hulgast, nende erialastest huvidest ja võimekusest, ent õnnestunud tulemuseteks läheb meil vaja kõige erinevamaid oskusi ja seoste loomise võimekust. Kehakultuurlast või koreograafi on vaja nii sportlaste kehalise puutumatuse tutvustamiseks kui ka Eesti oludesse sobivate näidete väljamõtlemiseks, mis oleks mõistetavad näiteks varateismelistele treenijatele. Kõrval saab jurist paika panna täpse paragrahvi, pedagoog valida sobiva lähenemisnurga ja jälgida keerukusastet, infoteadus pakkuda statistilist illustratsiooni ning noorsootöötaja, reklaamiasjatundja ning filosoof toimetavad iga sõna ja pildiga näiteks pooleteiseminutilise video jaoks. Oluline on, et tudengil on üldiselt huvi põhiõiguste kaitse ning lihtsas keeles selgitamise oskuse omandamise vastu. Väljunditena valmiv läheb kasutusse Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku uuendatud kodulehele (avatakse veebruaris 2020) ning iga väljundi juures on märge, et see konkreetne väljund on valminud Tallinna Ülikooli ELU projekti raames. Volinik.ee kodulehte külastab ca 60.000 inimest kuus. Sellisel moel tekib nii Tallinna Ülikoolile kui ka ELU projektile kui rakenduslikule lähenemisele sisuliselt lisareklaam, võimalik on lisada ka link iga väljundi juurde. Lisaks esitatakse väljundid Eesti Keele Instituudi Selge keele konkursile.

Projekti eesmärk

Tudengid omandavad ise oskuse ära tunda ja ennetada diskrimineerimist erinevates oma tulevase tööga seonduvates olukordades. Tudengid saavad baasväljaõppe lihtsas ja selges keeles väljendumise osas valdkondadeüleselt. Lahendada tuleb ka loomingulisi ülesandeid, mis tegelikus elus enamike erialade praktilises töös ongi vajalikud – meeldejääv ja mõistetav, kuulajaid – vaatajaid austav ja innustav selgitus ja selleni jõudmise tehnoloogiate tundmine kulub marjaks ära nii politoloogil kui pedagoogil, nii sotsiaaltöötajal kui ka ärijuhil. Ligipääsetavuse nõuet peavad täitma oma tulevases tööd peaaegu kõik spetsialistid ning ligipääsetavuse hulka kuulub ka lihtsas keeles materjali pakkumine põhiväljundile lisaks. Lisaks on teadlikkusest võrdse kohtlemise vallas praktilist kasu tööelus mistahes eriala lõpetajale.

Erialade lõimimine

Diskrimineerimisest ELUliselt rääkides saab kasutada erinevaid valdkondlikke kogemusi, samuti on erinevaid oskusi ja kultuuride tajumisi vaja väljunditeni jõudmiseks. Teemat mahub lahedasti lahendama 3 tudengirühma, igas 6-8 tudengit. Eriti oodatud on ajakirjanduse, ajaloo, alushariduse pedagoogika, andragoogika, antropoloogia, audiovisuaalse meedia, avatud ühiskonna tehnoloogiate, digitaalsete õpimängude, dokumentaalfilmi, eesti keele ja kirjanduse, Eesti uuringute, ekraanimeedia ja innovatsiooni, eripedagoogika, filmikunsti, filosoofia, haldus- ja ärikorralduse, hariduse ja hariduse innovatsiooni juhtimise, haridustehnoloogia, heaolu ja tervisekäitumise, inimese ja arvuti interaktsiooni, inimõiguste, informaatika, infoteaduse, integreeritud kunsti, muusika ja multimeedia, interdistsiplinaarsete humanitaar- ja sotsiaalteaduste, kasvatusteaduste, keeletoimetamise, kehakultuuri, klassiõpetaja, kommunikatsioonijuhtimise, koreograafia, kultuuriteaduse, kutsepedagoogika, liiklusohutuse, linnakorralduse, matemaatika, noorsootöö, nüüdismeedia, organisatsioonikäitumise, õigusteaduse, pedagoogika, poliitika ja valitsemise, politoloogia, psühholoogia, rahvusvaheliste suhete, referent-toimetaja, reklaami ja suhtekorralduse, riigiteaduste, ristmeedia, sotsiaalpedagoogika, sotsiaaltöö ja sotsioloogia tudengid.

Teaduspõhisus ja uudsus

Uudsus seisneb lihtsa keele õppimises ja kasutamises keeruliste juriidiliste, juhtimist puudutavate, pedagoogiliste ja/või sotsiaalsete nähtuste kirjeldamisel ja lahenduste pakkumisel. Teaduspõhisus tuleneb Euroopa Põhiõiguste Ameti poolt ahe aasta jooksul koos teadlastega läbi viidud analüüsidest põhiõiguste kommunikatsiooni neuroteadustel põhineval korraldamisel, mille lühitulemused on kokkuvõetult siin: https://fra.europa.eu/en/publication/2018/10-keys-effectively-communicating-human-rights

Oodatav tulemus

Tulemuseks on väljundid - lühivideod, animatsioonid vmt, mis aitavad lihtsas keeles diskrimineerimist ennetada. Tudengite jaoks on tulemusteks rida uusi teadmisi. Üheskoos käiakse läbi üldised taustateadmised nii diskrimineerimise kui ka ligipääsetavuse (lihtne keel) kohta. Lisaks tutvume puuetega inimeste konventsiooniga, harjutame lühidust keerulise teema väljendamisel ning loomingulisust enda soovitud sõnumi edastamisel.

Nõuded projektile

Meeskonnatöö tulemusel ELU tegevuskava koostamine

Koostada meeskonnatööna ELU vahekokkuvõte etteantud vormil (semestri vahenädalaks)

Osaleda semestri vahenädalal toimuval tagasiside sessioonil

Kirjutada individuaalne refleksioon meeskonnaliikme rolli täitmisest ja teiste liikmete panusest projekti tegevusse (esitada individuaalselt juhendajale)

Koostada meeskonnatööna ELU projekti portfoolio, mis sisaldab projekti aruannet, tegevuskava, meediakajastust ja hinnangut projektile

Osaleda meeskonnaga ELU projektide esitluspäeval ja esitada meeskonnatööna valminud tegevuse tulemusi

Iseseisvate tööde sooritamine eeldab aktiivset osalemist kokkulepitud projekti kohtumistel ja meeskonnaliikmena võetud kohustuste täitmist

Esimene kohtumine

13.02 kell 15.15 - 19.00

Keel

Eesti

Projekti kestus

  • Kevadsemester
  • 2019/2020

Kohtumiste ajad

13.02 kell 15.15 - 19.00; 25.03 (vahehindamine); 02.04 kell 16.15 - 19.00

Lisainfo

Planeeritud lõpetamine on 30.04.2020. Kaks kohtumise aega on osalemiseks kohustuslikud (13.02, 25.03) ja kolmanda aja (02.04) kohustuslikkus sõltub senitehtud töö ulatusest ja vahehindamise tagasisidemest. Lisaks on planeeritud üks aeg töörühmadele video ja kommunikatsiooni alaseks nõustamiseks vastavalt kokkuleppele.

Juhendaja(d)

  • Liisa-Ly Pakosta (liisapakosta@me.com)

Kaasjuhendaja(d)

  • Indrek Ibrus
  • Ermo Säks

Märksõnad

  • Õiguskaitse
  • Ligipääsetavus
  • Lihtne keel

Projektiga liitumine

Projektiga liitumine on lõppenud

Projekti meeskond

Kelli / Őigusteadus Anna / Őigusteadus Kattre / Őigusteadus Triin / Őigusteadus Triin / Riigiteadused Darja / Hariduse juhtimine Alexandra / Ajakirjandus Sigrit / Sotsiaalpedagoogika ja lastekaitse Riina / Sotsiaaltöö Reelika / Hariduse juhtimine Terli / Sotsiaalpedagoogika ja lastekaitse Emma-Marie / Eripedagoogika Katrin / Kasvatusteadused Helen / Sotsiaalpedagoogika ja lastekaitse Hannes / Alushariduse pedagoog Margret / Eripedagoog-nőustaja Jana / Sotsiaaltöö Helina / Andragoogika Älis / Eripedagoogika Kris / Organisatsioonikäitumine Kristel / Andragoogika Maarja / Hariduse juhtimine Gärol / Eripedagoog-nőustaja Maria / Eripedagoog-nőustaja Elena / Politoloogia Kati / Őigusteadus Margus / Őigusteadus

Eesti televaldkonna biograafiline leksikon. Projekti II osa

"Eesti televaldkonna biograafiline leksikon. Projekti II osa" idee on jätkata teleajaloolise teatmeteose koostamist, millega alustasime eelmises projektis 2019. a sügissemestril. Tagasiside oli positiivne ja projekt inspireeris kõiki osalenud 28 üliõpilast. Projektis saab paindlikult teha nii individuaalset kui grupitööd ja kohtuda huvitavate kultuuriinimestega. Ajame asju ühises veebikeskkonnas, mis tagab kõigile paindliku ligipääsu ja ülevaate projekti kulgemisest semestri jooksul.

Televaldkond moodustab olulise osa Eesti kultuuriruumist, ent seni pole teatmeteost selles valdkonnas tegutsenud ja tegutsevate olulisemate ja tuntumate isikute kohta.

Projekti esimeses etapis koostasime nimekirja 200 isikust, kes on olnud olulised 21. sajandi esimestel kümnenditel telemaastiku kujundamisel Eestis. Neist veidi enam kui saja kohta kogusime biograafilist andmematerjali, koostasime lühikesed biograafilised kirjed ja tegime (video)intervjuud. Projekti II etapiga tahame viia selle töö lõpuni.

Töö esimene etapp tõestas, et üliõpilasprojektiga on võimalik koguda usaldusväärset ja publitseeritavat materjali, koondada senised teleinimeste biograafilised andmed erinevatest teatmeteostest ja ajakirjandusest, täpsustada valdkonnale sobivat biograafiliste kirjete koostamise metoodikat, välja töötada teleinimeste intervjueerimise ankeedid, kontakteeruda biografeeritavatega andmete täpsustamiseks, teha valitud inimestega isikuloolised ja digiaja televaldkonda laiemalt puudutavad intervjuud ning koostada kvaliteetsed biograafilised kirjed.

Meie eesmärk on viia see töö lõpule. Tahame publitseerida töö tulemused 2020. ilmuvas teleajaloo väljaandes, ning anda koostatud biograafilised kirjed hiljem edasi Vikipeedia toimetusele, kes saab sellega olulise täienduse oma meediapersoonide isikukirjetele, mis on praegu enam kui lünklik ja aegunud. Samuti tahame töö lõppedes tutvustada projekti tulemusi valdkonnale.

Projekti eesmärk

Projekti eesmärk on viia lõpule 2019. a sügissemestril alustatud "Televaldkonna biograafilise leksikoni" koostamine 21. sajandi olulisemate teletegijate kohta ning avaldada kogutud materjal trükis. Samuti kavatseme kogutud andmestiku edasi anda Vikipeediale, mis on sobiv on-line keskkond kogutud kirjete täiendamiseks järgnevate aastate jooksul, sest enamik biografeeritutest jätkab oma töö ja loometegevust.

Projekti laiem eesmärk on anda omapoolne panus Eesti meedia- ja kultuuriloos olulise materjali kogumiseks ja talletamiseks.

Erialade lõimimine

Projektis saavad osaleda üliõpilased sisuliselt kõikidelt erialadelt - filmi, televisiooni, nüüdismeediat, meediat, reklaami ja suhtekorraldust, ajakirjandust, kommunikatsiooni,  ajalugu, keeli, kultuuriteadusi ja etnograafiat, aga ka reaalteadusi õppivad üliõpilased, nii BA kui MA tasemel, kellel on kultuurihuvi, soov luua jäävaid väärtusi. Sügavamad eelteadmised meediast või televisioonist pole nõutavad, paaril loengul saavad kõik tööks vajaliku tausta.  

Projekt pakub koostöövõimalusi teiste üliõpilastega, ühist grupitöö eesmärkide seadmist ja nende poole ühiselt liikumist. Saab vahetada kogemusi töös allikatega, koos intervjuude küsimustike ettevalmistamist ja intervjuude läbiviimist. Lisaks pakub projekt kohtumisi paljude huvitavate loomeisiksustega erinevatelt meediaaladelt ja seega uue kogemuse omandamist.  

 

Teaduspõhisus ja uudsus

Eesti televaldkonna biograafilise leksikoni koostamine on esimene katse selles valdkonnas üldse. Sünnib uus teos ja andmebaas. Kasutame biograafiliste uuringute metoodikaid, kriitilist allikate analüüsi, õpime biograafilise intervjuu koostamise põhimõtteid, viime läbi intervjuud ja videosalvestused biografeeritavatega nende loometeest ja digiaja telemuutustest. Avaldame koostatud isikuartiklid trükis ja veebis.

Videole salvestatud isikuintervjuud jäävad ajalooallikatena BFM videoarhiivi, jooksvalt saab neid kasutada BFM hoones siseekraanidel.

Oodatav tulemus

Projekti I+II osa lõpptulemuseks on Eesti teletegijate biograafiline leksikon, mis sisaldab isikuartikleid ligi 200 tuntuma teletegija kohta 21.sajandil. Leksikon publitseeritakse ja antakse edasiseks kasutamiseks üle Vikipeediale, kus aja edenedes saavad kasutajad jätkata isikuartiklite täiendamist. Videointervjuud, mis on olulised ajaloo- ja kultuuriloo allikad lähevad BFM videoarhiivi. Osa kogutud materjalidest antakse ka Eesti filmi andmebaasi käsutusse, sest tele- ja filmitegijad teevad üha enam tööd mõlemas valdkonnas.

Nõuded projektile

Meeskonnatöö tulemusel ELU tegevuskava koostamine

Koostada meeskonnatööna ELU vahekokkuvõte etteantud vormil (semestri vahenädalaks)

Osaleda semestri vahenädalal toimuval tagasiside sessioonil

Kirjutada individuaalne refleksioon meeskonnaliikme rolli täitmisest ja teiste liikmete panusest projekti tegevusse (esitada individuaalselt juhendajale)

Koostada meeskonnatööna ELU projekti portfoolio, mis sisaldab projekti aruannet, tegevuskava, meediakajastust ja hinnangut projektile

Osaleda meeskonnaga ELU projektide esitluspäeval ja esitada meeskonnatööna valminud tegevuse tulemusi

Iseseisvate tööde sooritamine eeldab aktiivset osalemist kokkulepitud projekti kohtumistel ja meeskonnaliikmena võetud kohustuste täitmist

Esimene kohtumine

Esimene kohtumine toimub 13.02 kell 16.15, BFM V-203.

Keel

Eesti

Projekti kestus

  • Kevadsemester
  • 2019/2020

Kohtumiste ajad

Ilmselt neljapäeviti, kui see kõigile sobib.

Lisainfo

Kui huvilisi peaks olema rohkem, võib projektiga liituda ka enam kui 18 üliõpilast. Võib lisada veel ühe rühma, seega kokku 24. Huvitavat tööd jätkub kõigile.

Juhendaja(d)

  • Hagi Šein (hagi@tlu.ee)

Märksõnad

  • televisioon
  • biograafilised uuringud
  • ajalugu
  • meedia

Projektiga liitumine

Projektiga liitumine on lõppenud

Projekti meeskond

Liis / Ristmeedia filmis ja televisioonis Laura / Eripedagoog-nőustaja Tarmo Erik / Kehakultuur Maarika / Ajalugu Helina / Pedagoogika Anna-Bret / Eripedagoogika Liisa / Eripedagoogika Kristjan / Nüüdismeedia Signe / Sotsiaalpedagoogika ja lastekaitse Kätli / Sotsiaalpedagoogika ja lastekaitse Polina / Aasia uuringud Rael / Kirjalik tőlge Hanna Maria / Eripedagoogika Hedi / Riigiteadused Karina / Sotsiaalpedagoogika Brenda-Bridget / Pedagoogika Caroline / Pedagoogika Marliis / Eripedagoogika Raul / Nüüdismeedia Kaarin Eva / Aasia uuringud Tiina / Aasia uuringud Olga / Aasia uuringud Rauno / Andragoogika Kaspar Oskar / Őigusteadus Kersti / Kommunikatsioon Grethel / Kirjalik tőlge Petra / Nüüdismeedia Klen-Roy / Őigusteadus

Eesti Vabaõhumuuseum: Külastades külastajat

Eesti Vabaõhumuuseum on turundusplaanis ühe olulise sihtrühmana nimetanud “kulgejaid” ehk üksikkülastajaid, kes väisavad muuseumit väljaspool avalikke üritusi, turismigruppe või haridusprogramme. Need on omakorda jaotatud väiksemateks gruppideks vastavalt vanusele, huvidele, väärtustele, perekonnaseisule või elukohale – kokku 12 kategooriat. Samas on 130 000st iga-aastasest muuseumikülastusest “kulgejaid” kõigest 36 000 inimest. Hetkel puuduvad andmed sellest, kas ja mida muuseum suudab oma üksikkülastajate sihtrühmadele pakkuda ning mida võiks olukorra parandamiseks ära teha. Soov on parandada arendustegevuste (külastuskeskkonna uuendamine, teenuste välja töötamine, läbi ekspositsiooni pakutavad lood jne.) mõtestatust ning mõista paremini, kuidas “kulgejad” muuseumi 70ha suurust ja 78 museaalhoonest koosnevat territooriumi kasutavad või kasutada tahaksid selleks, et pakkuda kvaliteetsemat külastuskogemust.

Projekti eesmärk

Viia läbi uuring, mille käigus kaardistatakse üksikkülastajate profiilid ja analüüsitakse kasutaja(te) teekonda(sid).

Uuring avab muuseumi statistika tagamaad: kes on pileti taga, kuidas ta muuseumis liigub, mis teda kõnetab ja mis jääb puudu meeldejäävast ja korduvkülastusele kutsuvast külastuskogemusest.

Lähteülesanne on probleemipõhine ja tulemustele orienteeritud, panustades organisatsiooni arengusse ja aidates muuseumil luua oma külastajatega emotsionaalsem ja individuaalsem side.

Sarnane murekoht ilmneb paljude ettevõtete arendustöös. Seega arendab probleemi läbilahendamine tudengite tehnilisi oskuseid ja annab praktilise kogemuse tulevikus sarnaste sõlmküsimsutega tegelemiseks.

Erialade lõimimine

Oodatud on kõikide erialade tudengid. Eelistatud on kommunikatsioon ja turundus, psühholoogia, antropoloogia, ajalugu, kultuuriteadus, andragoogika, haldus-ja ärikorraldus, video ja meedia, jne

Teaduspõhisus ja uudsus

- Tutvumine olemasolevate uuringute ja dokumentidega muuseumi töö ja tegevuse hindamise kohta;

- Tutvumine muuseumitöö põhimõtetega;

- Uuringu läbiviimine: ettevalmistus, küsitlus, intervjuud, vaatlus, video, vm;

- Uudsete ja rakendavate lahenduste loomine ja/või väljatöötamine.

Oodatav tulemus

Kokkuvõttev analüüs, mis sisaldab:

- Üksikkülastaja kliendiprofiile ja profiilide võrdlust muuseumipoolse sihtgruppide määratlusega;

- kasutajateekonna analüüsi;

- projekti kokkuvõtet: ettepanekud paremaks vastamiseks külastaja ootustele;

- arendusettepanekuid.

Nõuded projektile

Meeskonnatöö tulemusel ELU tegevuskava koostamine

Koostada meeskonnatööna ELU vahekokkuvõte etteantud vormil (semestri vahenädalaks)

Osaleda semestri vahenädalal toimuval tagasiside sessioonil

Kirjutada individuaalne refleksioon meeskonnaliikme rolli täitmisest ja teiste liikmete panusest projekti tegevusse (esitada individuaalselt juhendajale)

Koostada meeskonnatööna ELU projekti portfoolio, mis sisaldab projekti aruannet, tegevuskava, meediakajastust ja hinnangut projektile

Osaleda meeskonnaga ELU projektide esitluspäeval ja esitada meeskonnatööna valminud tegevuse tulemusi

Iseseisvate tööde sooritamine eeldab aktiivset osalemist kokkulepitud projekti kohtumistel ja meeskonnaliikmena võetud kohustuste täitmist

Esimene kohtumine

13. veebruar 2020 kell 16.00 TERRA maja (Narva mnt 25) room 305

Keel

Eesti

Projekti kestus

  • Kevadsemester
  • 2019/2020

Kohtumiste ajad

20.02 kell 16; 5.03 kell 16; 19.03 kell 16; 2.04 kell 16; 16.04 kell 16; 30.04 kell 16; 14.05 kell 16

Lisainfo

Iseseisvate tööde sooritamine eeldab aktiivset osalemist kokkulepitud projektikohtumistel ja meeskonnaliikmena võetud kohustuste täitmist

Juhendaja(d)

  • Mare Oja (mareoja@tlu.ee)

Kaasjuhendaja(d)

  • Liis Serk (Eesti Vabaõhumuuseum)

Märksõnad

  • muuseum
  • külastaja
  • külastajahuvi
  • analüüs
  • arendusettepanekud

Projektiga liitumine

Projektiga liitumine on lõppenud

Projekti meeskond

Kristel / Noorsootöö korraldus Piret / Integreeritud tehnoloogiad ja käsitöö Pille / Riigiteadused Hanna Rebecca / Audiovisuaalne meedia Kaili / Andragoogika Liis Sigrid / Sotsiaaltöö Marion / Eripedagoogika Marit / Eripedagoogika Kaisa / Organisatsioonikäitumine Raili / Eripedagoogika Mari-Liis / Eripedagoogika Aet / Organisatsioonikäitumine Raigo / Politoloogia Minna / Eripedagoogika Elizabeth / Eripedagoogika Aili / Infoteadus Piret / Eripedagoog-nőustaja

ELU beebiga raamatukogus

Esmalt vasta palun kahele küsimusele:

1) Kas lapsevanem, kellel on kodus üks või mitu pisikest last, on koos oma beebi(de)ga raamatukokku oodatud?

2) Kui sa 1. küsimusele vastasid, kas siis oli sul mõttes silme ees ainult raamatukogu lasteosakond?

Arvatavasti vastavad paljud 1. küsimusele “jah, muidugi on”. Seda, kuidas vastatakse 2. küsimusele, on keerulisem ennustada. Siinse projektiga astutakse samm selle suunas, et 2. küsimuse iseenesestmõistetav vastus oleks “ei, muidugi mitte”. Täpsemalt uuritakse projektis, kas ja kuidas pääseb väikelapsega koos raamatukokku tulnud lapsevanem ligi täiskasvanute kirjandusele ning mida võiks teha, et see ligipääs oleks võimalikult lihtne.

Projekti taustaks olevad seisukohad: 1) kaasav ühiskond on prioriteet; 2) hea lugemisoskusega inimeste kasvatamiseks on oluline kaasata lapsed lugemisruumi juba sünnist alates; 3) vaba ligipääs kirjandusele (sh informatsioonile, teadmistele) on üks inimese põhiõigustest.

Kui mõelda lastele raamatukogudes, siis esmalt peab tõdema, et meie (rahva)raamatukogud on väga hästi varustatud lastekirjandusega, sh imikute ja väikelaste pildiraamatutega. Tihti räägitakse lastest raamatukogudes lastele suunatud üritustega seoses, ent on oluline silmas pidada, et lasteüritused on valdavalt suunatud sellises vanuses lastele, kes suudavad mingile iseseisvale tegevusele pikemalt kui viis minutit keskenduda või on isegi juba nii suured, et oskavad ise lugeda. Sellest lähtuvalt kerkib esile kaks probleemi. Esiteks, imikud ja väikelapsed on siin nagu hall ala, kes justkui on kaasatud, aga samas päriselt ei ole ka. Teiseks, esmase veebilehekülgede vaatluse põhjal ei jäänud silma, et toimuks üritusi, mis kaasaks väikeste lastega vanemaid JA oleks sealjuures suunatud pigem täiskasvanutele. Siit võib jääda mulje, et väikelaste vanematele raamatukogude kontekstis sageli ei mõelda.

Laste lugemisharjumuse kujundamisel ei ole tähtis ainult lapse ja (laste)raamatu vahetu kokkupuude, oluline on ka eeskuju: laps peab nägema lapsevanemat lugemas. Et lapsevanem saaks lugeda, on tarvis, et tal oleks huvipakkuvale kirjandusele mugav ligipääs. Siin on oluline roll raamatukogudel. Ehkki raamatukogu külastamine ei ole kindlasti ainus võimalus lugemismaterjali hankida, on see üks väga oluline võimalus. Samas võib paljudele väikelaste vanematele mõte lastega koos raamatukokku minemisest tunduda hirmutav. Üks aspekt on kindlasti füüsiline ligipääsetavus: kas raamatukogus on koht, kuhu jätta lapsevanker, kus talveriietesse mässitud laps lahti pakkida ja kus ootamatult näljaseks muutunud beebile süüa anda ja ehk teda isegi vahepeal mänguasjadega lõbustada. Teiseks on olulised ka ühiskondlikud tõekspidamised. Lapsevanemal võib kergesti tekkida mõtteid stiilis “mida teised raamatukogukülastajad küll minust (ja minu rabelevast/kisavast/puuksutavast beebist) mõelda võivad, me kindlasti segame neid”.

Projektis on oluline seisukoht, et raamatukogudes peaks olema mõeldud nii füüsilisele kui ka n-ö vaimsele ligipääsetavusele, et iga inimene, sh väikese lapse vanem, saaks ennast tunda täiesti vabalt ja mugavalt, kui raamatukokku endale lugemist hankima läheb. Et selle ligipääsu eri aspekte võimalikult täpselt välja selgitada, võetakse projektis vaatluse alla kolm osapoolt: väikelastega vanemad, raamatukogude esindajad ja väikeste lasteta raamatukogukülastajad.

Projekti eesmärk

Projekti eesmärk on välja selgitada eri osapoolte (st raamatukogude esindajad, väikelaste vanemad, väikeste lasteta raamatukogukülastajad) hoiakuid väikelaste kui raamatukogukülastajate osas. Otsitakse vastust küsimusele, kas see tunne, et väikelapsed pole raamatukogudes (täiskasvanute osakonnas) teretulnud, on eksiarvamus või tegelikkus?

Teiseks on projekti eesmärk anda ülevaade väikelaste vanemate ootustest raamatukogudele: millised tingimused peaksid olema täidetud, et lapsevanemad raamatukogu külastamise kõhklusteta ette võtaksid. Projektis analüüsitakse nende tingimuste olemasolu või täitmise võimalikkust ka raamatukogude vaatepunktist.

Erialade lõimimine

Siinse projekti algidee pärineb keeleteadlastelt ning lähtub eelkõige esimese keele omandamise alastest uurimustest. Oluline tõuge tuleb ka emakeeleõpetuse valdkonnast ja laste lugemisoskusega seonduvatest uurimustest. Projekti õnnestumiseks on aga vajalik lõimida teadmisi ja oskusi paljudelt erialadelt, kusjuures siin esitatud erialade loend ei ole kindlasti ammendav.


Haridusteaduste instituudist: alushariduse pedagoogika, eripedagoogika, noorsootöö. Olulised teemad nt arenguteooriad, keele ja kõne areng, lugemis- ja kirjaoskuse areng ja arendamine, logopeedia jt.


Loodus- ja terviseteaduste instituudist: heaolu ja tervisekäitumine, psühholoogia. Olulised teemad nt inimõiguste tagamine ja sotsiaalsete probleemide lahendamine, sotsiaalne sidusus, kõikide ühiskonnagruppide kaasamine, inimkäitumise analüüsimine, arengupsühholoogia ja inimese areng. 


Ühiskonnateaduste instituudist: demograafia, sotsiaalpedagoogika ja lastekaitse, sotsiaaltöö. Olulised teemad nt rahvastiku areng, öö laste ja peredega, haridusprobleemid ja nende ennetamine, sotsiaalne õiglus ja ühtekuuluvus, erinevuste austamine.


Humanitaarteaduste instituudist: antropoloogia, eesti keel ja kirjandus, eesti keele ja kirjanduse õpetaja, kirjandusteadus, kultuuriteadus, lingvistika. Olulised teemad nt esimese keele omandamine, keele õpetamine, lugemisharjumus ja selle kujunemine/kujundamine. 


Digitehnoloogiate instituudist: infoteadus, avatud ühiskonna tehnoloogiad. Olulised teemad nt raamatukogundus ja bibliograafia, infokeskkonnas orienteerumine, informatsiooni otsimine ja levitamine.


BFMist: kommunikatsioonijuhtimine, reklaam ja suhtekorraldus. Olulised teemad nt suhtlus institutsiooni ja eraisiku vahel, eri ühiskonnagruppide ja erineva sotsiaalse kuuluvusega inimeste vaheline kommunikatsioon, strateegilised lahendused eri tausta ja huvidega klientide jaoks

Teaduspõhisus ja uudsus

Teaduslikud seisukohad, mis on projekti lähtekohaks.

1) Lugemist väärtustavas keskkonnas kasvamine soodustab lapse keelelist arengut

Laste keelelise arengu seisukohalt on kokkupuude lugemise ja raamatutega oluline. Lugema õppimise ja õpetamise sotsiokultuurilisest teooriast (Võgotski 2014) lähtuvalt põhineb lugemisoskuse areng kollektiivsel õppimisel ja lapse sotsialiseerumisprotsessidel. Pere lugemisharjumused ja lapse tekstikogemus on otseselt seotud lapse üldise kuluuripagasi kvaliteediga (Hill 1997). Mida varasem ja regulaarsem on lapse kokkupuude erinevate tekstidega, seda lihtsam on tal lugema õppida ning seda paremaks kujuneb tema lugemisoskus (Lerkkanen 2007). Laste aju, sh keele ja kõne areng on kõige kiirem kahel esimesel eluaastal (nt Padrik, Hallap 2008).

2) Õnnelik vanem = õnnelik laps

Lapsevanema vaimne ja emotsionaalne heaolu, sh tema igakülgne sotsiaalne kaasatus, on aluseks lapse õnnelikule kasvukeskkonnale. Lapsevanem peab hoolitsema ka iseenda eest ega tohi jätta oma vajadusi tagaplaanile, sest see tagab lapsele turvalise arengukeskkonna (tarkvanem.ee; vt ka Gordon 2003). Lapse mitmekülgne kaasamine lapsevanema igapäevastesse tegevustesse on lapse ja lapsevanema lähedussuhe aluseks ning ennetab erinevate käitumisprobleemide teket (nt Greenberg jt 1993; vt ka Galboda-Liyanage jt 2003).

3) Raamatukogu kui kõigile avatud koht

Raamatukogude eesmärk on olla avatud kõikidele inimestele. Nt “Tallinna Keskraamatukogu põhieesmärgiks on tagada Tallinna elanikele vaba juurdepääs informatsioonile, toetada elukestvat õppimist ja enesetäiendamist. Meie missiooniks on olla avatud igaühele, pakkudes juurdepääsu informatsioonile, teadmistele, oskustele ja kultuurile.” (Tallinna Keskraamatukogu)

Uudsus

Meile teadaolevalt ei ole Eestis siin kirjeldatud probleemistikku varem käsitletud. Toome välja ühe konkreetse ühiskonnagrupi, kelle ligipääsetavus konkreetsele avalikele teenustele ei pruugi olla nii lihtne ja iseenesestmõistetav, nagu oleme seni eeldanud. Samuti tegeletakse projektis laste (varase) lugemisoskuse ja -armastuse arendamisega, lähenedes teemale harjumuspärasest erineva nurga alt.

Kirjandus

Galboda-Liyanage, Kumari Chandani, Stephen Scott, Martin James Prince (2003). Time budgets of the mothers of pre-school children: An analysis of mother-child joint activities. British Journal of Developmental Psychology, 21 (2), 273–283.

Gordon, Thomas (2003). Tark lapsevanem Kuidas luua ja säilitada oma lapsega terviklik suhe. Tartu: Väike Vanker.

Greenberg, Mark T., Matthew L. Speltz, Michelle Deklyen (1993). The role of attachment in the early development of disruptive behaviour problems. Development and Psychopathology, 5, 191–213.

Hill, Susan (1997). Perspectives on early literacy and and home-school connections. Australian Journal of Language and Literacy, 20, 263–279.

Lerkkanen, Marja-Kristiina (2007). Lugema õppimine ja õpetamine alus- ja algõpetuses. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

Padrik, Marika, Merit Hallap (2008). Keel ja kõne: kuulamine ja kõnelemine, lugemine ja kirjutamine. Toim. Eve Kikas. Õppimine ja õpetamine koolieelses eas. Tartu: Tartu Ülikooli kirjastus, 276–302.

Tallinna Keskraamatukogu: https://keskraamatukogu.ee/meist/raamatukogust/ (vaadatud 10.12.2019).

tarkvanem.ee: https://tarkvanem.ee/enda-vajadused/ (vaadatud 05.12.2019).

Võgotski, Lev S. (2014). Mõtlemine ja kõne. Tartu: Ilmamaa.

Oodatav tulemus

Projekti tulemusena saame teada:

1) kas erinevate osapoolte meelest on väikelapsed raamatukogus teretulnud; 2) mida peaks tegema, et toetada väikelastega lapsevanemate raamatukogus käimist; 3) milline on raamatukogude valmisolek väikelastega vanemate vastuvõtmiseks (nt kas on beebisõbralik õhkkond ja ruumilahendused, sh mängunurk, mähkimisvõimalus jmt); 4) kuidas saaks ja võiks raamatukogud reklaamida ja suunata oma teenuseid ja üritusi väikelaste vanemate hulgas nii, et see oleks efektiivne (st tooks inimesed raamatukokku).

Projekt loob võimalused kujundada inimeste käitumispraktikaid seoses raamatukogude külastamisega, rikastada Eesti laste keelelist kasvukeskkonda ja aidata kaasa õnnelikumate peresuhete loomisele ja hoidmisele. Antakse ülevaate sellest, kuidas soodustada (nt nii teavikutega, kampaaniatega, sotsiaalsete üritustega, eeskujudega, ka keskkonna ümberkujundamisega) väikelaste vanemate käimist raamatukogus ning luua väikelaste esimesi positiivseid seoseid raamatukogude ja raamatutega. Projekt tuletab ka meelde üldteada tõsiasja, mis vahel ununema kipub: lugemine on huvitav ja kasulik tegevus kõikidele inimestele, hoolimata nende vanusest.

Praktiline väljund projekti lõpus:

1) avalikkusele suunatud infoseminar(id) projekti kaasatud raamatukogu(de)s, kus tutvustame projekti tulemusi ja anname praktilisi soovitusi nii raamatokogude külastajatele kui raamatukogudele;

2) infovoldik, milles on kirjeldatud (ette)lugemise, kirjanduse, aga ka selleks loodud keskkonna vajalikkust lapse keelelisele arengule.

Nõuded projektile

Meeskonnatöö tulemusel ELU tegevuskava koostamine

Koostada meeskonnatööna ELU vahekokkuvõte etteantud vormil (semestri vahenädalaks)

Osaleda semestri vahenädalal toimuval tagasiside sessioonil

Kirjutada individuaalne refleksioon meeskonnaliikme rolli täitmisest ja teiste liikmete panusest projekti tegevusse (esitada individuaalselt juhendajale)

Koostada meeskonnatööna ELU projekti portfoolio, mis sisaldab projekti aruannet, tegevuskava, meediakajastust ja hinnangut projektile

Osaleda meeskonnaga ELU projektide esitluspäeval ja esitada meeskonnatööna valminud tegevuse tulemusi

Iseseisvate tööde sooritamine eeldab aktiivset osalemist kokkulepitud projekti kohtumistel ja meeskonnaliikmena võetud kohustuste täitmist

Esimene kohtumine

13.02.2020 kl 18–20 (S-233)

Keel

Eesti

Projekti kestus

  • Kevadsemester
  • 2019/2020

Kohtumiste ajad

13.02, 27.02, 19.03, 16.04, 14.05. Kõik kohtumised toimuvad kell 18–20 ruumis S-233.

Juhendaja(d)

  • Helen Hint (hhint@tlu.ee)

Kaasjuhendaja(d)

  • Andra Kütt (andra.kutt@tlu.ee)

Märksõnad

  • esimese keele omandamine
  • keele ja kõne areng
  • väikelapsed
  • raamatukogud
  • lapse ja lapsevanema suhe
  • sotsiaalne kaasatus
  • lugemisharjumus

Projektiga liitumine

Projektiga liitumine on lõppenud

Projekti meeskond

Anne / Alushariduse pedagoog Kristina / Alushariduse pedagoog Kerstin / Kehakultuur Kaisa / Kehakultuur Laura / Őigusteadus Karmen / Eripedagoog-nőustaja Triinu / Eripedagoog-nőustaja Rachel / Eripedagoogika Anna-Liis / Eripedagoogika Anneli / Eripedagoog-nőustaja Olga / Eripedagoog-nőustaja Sigrit / Alushariduse pedagoog Eveli / Alushariduse pedagoog Liis-Marie / Eripedagoogika Rika / Eripedagoogika Helena / Eripedagoog-nőustaja Eliis / Alushariduse pedagoog Jane-Ly / Eripedagoogika Nele / Őigusteadus

ELU Fotomuuseumis: portree teema-aasta

Varasemalt toimunud tudengite ELU projektid koostöös Fotomuuseumiga on olnud edukad ja leidnud tunnustava vastuvõtu. 2020. aastal avaneb uus võimalus ajalugu, haridust, fotograafiat ja multimeediat lõimivate projektide katsetamiseks ja arendamiseks.

Projekti töörühmad tutvuvad Fotomuuseumi kogudes säilitatavate silmapaistva kultuuriväärtusega objektide, fotode ja arhiivimaterjalidega. Uuritakse ajaloopärandi digitaliseerimise, digitaalse kasutamise, erinevatele sihtgruppidele tutvustamise võimalusi ja eripärasid.

Tallinna Linnamuuseumi filiaal Fotomuuseum asub otse Tallinna Raekoja taga. Ekspositsioon algab 19. sajandist pärit fotoharulduste – dagerrotüüpide, ambrotüüpide ja ferrotüüpide väljapanekuga ja vanade kaamerate kollektsiooniga. Fotomuuseumis asub kogu, mis sisaldab umbes 67000 fotot, negatiivi ja digitaalset kujutist. Fotokogus on kollektsioonid Eesti kuulsate fotograafide Johannes ja Peeter Parikase, Nikolai Nyländeri, Johannes Mülberi, Carl Sarapi, Peeter Toominga ja paljude 20.sajandi fotograafide tööde näidetega.

Projekti eesmärk

Osaletakse Fotomuuseumi portree teema-aastaga seotud töötubade, õppematerjalide või pop-up näituste ettevalmistamisel. Ajalooliste ja tänapäevaste portreteerimise tavade, eripärade ja kasutusviiside võrdlemine.

Projekti laiemaks eesmärgiks on pöörata tähelepanu fotograafia ajaloole ja kasutada kaasaegseid väljendusvahendeid, et tutvustada olulist osa visuaalsest kultuurist laiemale auditooriumile.

Erialade lõimimine

Projekti läbiviimiseks saab rakendada väga erinevaid oskuseid ja erialade osas piiranguid ei ole. 

Ajalugu, visuaalkultuur, kunsti ja fotograafia ajalugu;

Visuaalsed ja digitaalse multimeedia väljendusvahendid;

Reklaam, kommunikatsioon ja turundus;

Haridus, muuseumiõpe.

Teaduspõhisus ja uudsus

Projektis osalemine pakub võimalust omandada teadmisi fotograafia ja ajaloo erinevate etappide kohta. Samuti on oluline koguda ja analüüsida teavet, kuidas erinevatel ajalooperioodidel eri valdkondade arengud on üksteist vastastikku mõjutanud.

Projekti uudsus tuleneb võimalusest katsetada ja testida, kuidas tutvustada kultuuriloolise sõnumiga museaale, jutustada meeldejäävaid lugusid, kuidas sõnumit väljendada nii tekstis kui pildis ja sellega sihtgrupini jõuda.

Oodatav tulemus

Fotomuuseumi kogudest valitud museaalidele või nüüdisaegsete fotokunstnike töödele kõnekate ja tähelepanu äratavate tutvustuste koostamine, kasutades loovalt erinevaid kaasaegseid ja tehnoloogilisi võimalusi.

Praktiliseks väljundiks võivad olla näiteks fotoajaloo teemaline (virtuaal)näitus või tutvustav video, portree teema-aastaga seotud töötoad, haridusprogrammid või videod.

Nõuded projektile

Meeskonnatöö tulemusel ELU tegevuskava koostamine

Koostada meeskonnatööna ELU vahekokkuvõte etteantud vormil (semestri vahenädalaks)

Osaleda semestri vahenädalal toimuval tagasiside sessioonil

Kirjutada individuaalne refleksioon meeskonnaliikme rolli täitmisest ja teiste liikmete panusest projekti tegevusse (esitada individuaalselt juhendajale)

Koostada meeskonnatööna ELU projekti portfoolio, mis sisaldab projekti aruannet, tegevuskava, meediakajastust ja hinnangut projektile

Osaleda meeskonnaga ELU projektide esitluspäeval ja esitada meeskonnatööna valminud tegevuse tulemusi

Iseseisvate tööde sooritamine eeldab aktiivset osalemist kokkulepitud projekti kohtumistel ja meeskonnaliikmena võetud kohustuste täitmist

Esimene kohtumine

13.02.2019 kell 16.15 Fotomuuseumis, Raekoja 4-6

Keel

Eesti

Projekti kestus

  • Kevadsemester
  • 2019/2020

Kohtumiste ajad

Neljapäeviti 16.00-18.30 Fotomuuseumis või TLÜs

Lisainfo

Kui soovid liituda projektiga, aga kohad on juba täis või ei saa liituda, kuna registreerunud on juba mitmeid sama õppekava tudengeid, siis kirjuta aadressil: eve.kiiler@tlu.ee

Juhendaja(d)

  • Eve Kiiler (ekiiler@tlu.ee)

Kaasjuhendaja(d)

  • Anneli Jalava (Fotomuuseum)
  • Annika Haas (Fotomuuseum)
  • Merilis Roosalu (Fotomuuseum)

Märksõnad

  • fotograafia
  • ajalugu
  • kunst
  • reklaam
  • kommunikatsioon
  • video
  • multimeedia
  • muuseum
  • visuaalne kultuur
  • virtuaalnäitus
  • digitaalne meedia

Projektiga liitumine

Projektiga liitumine on lõppenud

Projekti meeskond

Tuuli / Infoteadus Ann / Nüüdismeedia Kristel / Infoteadus Liina / Eripedagoog-nőustaja Kertu / Aasia uuringud Merike / Kutsepedagoogika Grete / Integreeritud kunst muusika ja multimeedia Emily / Integreeritud kunst muusika ja multimeedia Lemme / Hariduse juhtimine Sandra / Aasia uuringud Elsa / Klassiőpetaja Anu / Klassiőpetaja Kärt / Alushariduse pedagoog Egon / Eripedagoogika

ELUKESKKOND

Keskkonnateadlik ja keskkonnasõbralik mõtlemine ning elukeskkonna kaitsmise individuaalsed ja kollektiivsed strateegiad interdistsiplinaarsest vaatepunktist.

Projekti eesmärk

Projekti eesmärgiks on globaalsete keskkonna-alaste väljakutsete valguses (ümber) mõtestada inimese ja looduse suhteid. Otsime konkreetseid ja toimivaid lahendusi, kuidas muuta meie suhtumist loodusesse, kuidas panna meid oma igapäevaelus rohkem mõtlema sellele, milline on meie tegevuste ökoloogiline jalajälg, erinevad mõjud looduskeskkonnale, võimalused oma tarbimist piirata jne. Projekt lähtub ideest, et keskkonnafilosoofilised ja keskkonnateaduslikud ideed ja teadmised peaksid mõjutama ja suunama meie tegusid – ainult nii on võimalik elukeskkonna jätkusuutlikkust tagada.

Erialade lõimimine

See projekt on mõeldud nendele, kes tahavad keskkonnateemadel mitte ainult kaasa mõelda, vaid ka lahendusi leida ja loovalt ning tulemuslikult tegutseda. Projektiga on oodatud liituma üliõpilased sõltumata erialast, eelduseks on soov aktiivselt kaasa mõelda ja tegutseda, selleks et midagi tegelikult ära teha. Konkreetsetes tegevustes, milleni projekti käigus jõutakse, julgustatakse rakendama oma eriala pädevusi ja võimalusi, aga ka mõtlema ja tegutsema oma eriala üleselt.

Teaduspõhisus ja uudsus

Modernne mõtlemine on valdavalt vaadelnud inimese ja (loodus)keskkonna suhteid polariseerivalt. Looduskeskkonda on sajandite vältel väärtustatud vastavalt sellele, kui väärtuslik on see inimese jaoks. Selline suhtumine on viinud globaalse kriisini, mille märksõnadeks on kliima ülemaailmne soojenemine, keskkonna laiaulatuslik reostumine, liikide massiline väljasuremine, loodusressursside ammendumine, planeedi ülerahvastatumine jne. Selle kriisi süvenedes oleme hakanud mõistma, et inimese ja looduse suhet ei saa taandada inimese vajadustele ning loodust ei saa vaadelda ainult inimese vaatepunktist kui inimese vajaduste rahuldamise vahendit. Kuid kuidas sealt edasi liikuda? Ja kuhu? Vajadus looduskeskkonna kaitsmise järele muutub iga päevaga üha teravamaks. Täheldame, et maailma riigid teevad jõupingutusi, et keskkonnaalastele väljakutsetele vastata ja probleemidele lahendusi leida. Samuti täheldame, et eksperdid ja spetsialistid keskkonna alal teevad pingutusi, et keskkonnaalastele väljakutsete reageerida. Kuid need lahendused ei tööta või pole piisavalt efektiivsed, kui me jätame tähelepanuta oma isikliku panuse: mida saame ära teha, et keskkonda hoida ja et loodusressursse säästlikult kasutada? Mida saame ära teha sõltumata erialast, mida õpetame või õpime? Milliseid oma erialal õpitud pädevusi saame rakendada elukeskkonna kaitmiseks? Ning kuidas üleüldse muuta mentaliteete ühiskonnas, mille majandusmudel on üldjoontes üles ehitatud üha suurenevale tarbimisele ja majanduskasvule?

Oodatav tulemus

Konkreetsed tegevused kaardistatakse projekti esimeses faasis, mis on mõeldud tegutsemisstrateegiate väljamõtlemiseks ja konkreetsete tegevuste planeerimiseks. Projekti teine faas on mõeldud planeeritud tegevuste teostamiseks. Tulemusteks on muutused tarbimiskäitumises ja aktiivne teadlikkus vajadusest initsieerida muutusi nii individuaalses kui ka ühiskondlikus plaanis.

Nõuded projektile

Meeskonnatöö tulemusel ELU tegevuskava koostamine

Koostada meeskonnatööna ELU vahekokkuvõte etteantud vormil (semestri vahenädalaks)

Osaleda semestri vahenädalal toimuval tagasiside sessioonil

Kirjutada individuaalne refleksioon meeskonnaliikme rolli täitmisest ja teiste liikmete panusest projekti tegevusse (esitada individuaalselt juhendajale)

Koostada meeskonnatööna ELU projekti portfoolio, mis sisaldab projekti aruannet, tegevuskava, meediakajastust ja hinnangut projektile

Osaleda meeskonnaga ELU projektide esitluspäeval ja esitada meeskonnatööna valminud tegevuse tulemusi

Iseseisvate tööde sooritamine eeldab aktiivset osalemist kokkulepitud projekti kohtumistel ja meeskonnaliikmena võetud kohustuste täitmist

Esimene kohtumine

Neljapäev 13. veebruar kell 18.00 ruumis T-405

Keel

Eesti

Projekti kestus

  • Kevadsemester
  • 2019/2020

Kohtumiste ajad

Iganädalased plenaarkohtumised neljapäeviti kell 18 veebruaris (13.02, 20.02, 27.02), seejärel märtsist kahenädalase sammuga, kusjuures ülejäänud neljapäevased kokkusaamised on reserveeritud rühmatööks.

Lisainfo

Projektis osalemine eeldab valmidust iganädalaselt neljapäeviti kell 18-19.30 kohal olla, aktiivselt kaasa mõelda ja tegutseda.

Juhendaja(d)

  • Margus Vihalem (margusv@tlu.ee)
  • Linda Kaljundi (linda.kaljundi@tlu.ee)

Märksõnad

  • keskkond
  • elukeskkond
  • keskkonnasäästlik mõtlemine
  • ökoloogiline jalajälg
  • keskkonnakaitse

Projektiga liitumine

Projektiga liitumine on lõppenud

Projekti meeskond

Kristina / Alushariduse pedagoog Kärol / Sotsiaalpedagoogika ja lastekaitse Sergei / Riigiteadused Julia / Sotsiaaltöö Risto / Psühholoogia Matis / Psühholoogia Liana / Linnakorraldus Helina / Eripedagoogika Sirle-Angela / Integreeritud loodusteadused Janela / Kirjalik tőlge Janelin / Őigusteadus Aet / Riigiteadused Alina / Eripedagoogika Siim / Eripedagoog-nőustaja Kristel / Pedagoogika Eteri / Linnakorraldus Stiina-Marleen / Eripedagoogika Karoliina / Aasia uuringud Teri-Ann / Eripedagoogika

ELUsad pigmendid

Projekti fookuseks on pigmente tootvad mikroobid ja nende kasutamine tekstiilide värvimisel.

Alates 19. sajandi keskpaigast on tekstiilide värvimisel naturaalsete pigmentide asemel kasutatud sünteetilisi värvaineid. Kiirmoe ja tehislike värvide odavnemise tulemusena värvitakse 90% kangastest tänaseks sünteetilisel teel.

Kanga värvimine on jätkusuutliku tekstiilitööstuse üks suurimaid väljakutseid. Väljakujunenud keemiline värvimise protsess on kahjulik keskkonnale, loomadele ning inimestele (sh nii värvijatele kui hiljem riiete kandjatele) ning kahjuks ei ole ole see müüt, et järgmise hooaja trendivärvi saab ennustadaHiina jõgede värvuse järgi.

Tekstiilide värvimine üldiselt ning eriti tööstuslikult, vajab ka hulgaliselt energiat, kemikaale ning vett. Alternatiivina sünteetilistele pigmentidele pakuvadbakteripigmendid(looduslikud värvained, mida eraldatakse bakteritest), nende parema biolagunduvuse, väikese veetarbimise ja suurema ühilduvuse tõttu keskkonnaga paljutõotavaid võimalusi erinevate rakenduste jaoks.

Bakteritega tekstiilide värvimine on suuremat kõlapinda leidnud tänu disaineritele, kes biodisaini praktika kaudu alternatiivseid meetodeid oma töös kasutavad. Viimase kümne aasta jooksul on bakteripigmendid kui jätkusuutliku ning suure esteetilise potentsiaaliga alternatiiv kajastunud näiteksNatsai Audrey Chiezatöödes, kes ühest esimestest disaineritest koostöös teadlastega uute lahenduste nimel tööle hakkas.

Projekti eesmärk

Projekt “ELUsad pigmendid” kutsub tudengeid erinevatest distsipliinidest (bioloogia, keemia, kunst, disain, käsitöö) avastama võimalusi, mida bakteritega kujundamine võimaldab. Eesmärgiks on koostööna loovate lahenduste leidmine.

Projekti jooksul tutvutakse protsessi kirjeldavate protokollidega, seejärel analüüsitakse neid leides kõige optimaalseim võimalus saavutamaks praktilised tulemused mustrite ja disainide loomiseks.

Vastavalt katsete tulemustele on oodatud ka spekulatiivsed ettepanekud selliste meetodite rakendamiseks ringmajanduse kontekstis.

Erialade lõimimine

Tegu on interdistsiplinaarse projektiga mille raames tuuakse kokku loodusteaduste ning loovate kunstide tudengid.

Ootame osalema EKA disainiosakonna tudengeid, TLÜ kunstiga seotud erialade, erinevate loodusteaduste erialade tudengid ning huvilisi mujalt. 

Teaduspõhisus ja uudsus

Kiire sissejuhatav lugemine

Artiklid:

Ferreira, ES., Hulme, AN., McNab, H. (2004). The natural constituents of historical textile dyes. Chem Soc Rev, vol 30, pp 329-36.

Rao, M., Min Xiao, M.,Li., W-J Li. (2017). Fungal and Bacterial Pigments: Secondary Metabolites with Wide Applications. Front Microbiol, vol 8.

Tuli, H., S., Chaudhary, P., Beniwal, V., Sharma, A. (2015). Microbial pigments as natural color sources: current trends and future perspectives. J Food Sci Technology, vol 52, pp 4669–4678.

Vaidyanathan, J. Bhathena-Langdana, Z., Adivarekar, RV., Nerurkar, M. (2012). Production, partial characterization, and use of a red biochrome produced by Serratia sakuensis subsp. nov strain KRED for dyeing natural fibers. Appl Biochem Biotechnol, vol 166, pp 321-35.

Krishna, J., Basheer, S., Peena, Ps., Muthusamy, M. (2008). Marine bacteria as source of pigment for application as dye in textile industry. Conference: International Conference on Biodiversity Conservation and Management.

Kulandaisamy, C., Zainul, V., Zakariab, A., Ahmad, W. (2013). Bacterial pigments and their applications. Process Biochemistry, volume 48, pp 1065-1079.

Aktuaalseid näiteid ja disainereid:

Kukka: https://www.kukka.nl/en/portfolio/living-colour/Vienna Textile Lab: https://www.viennatextilelab.at/faq/Pili Pio: https://www.pili.bio/Living Colour: https://livingcolour.eu/

Oodatav tulemus

Oodatavad tulemused võiks olla ootamatud ja uudsed materjaliseerunud kombinatsioonid mikroobidega värvimisest tekstiilil, nii mustrite, toonide kui protsessi käsitluses.

Projekt kulmineerub artikli ja näitusega.

Nõuded projektile

Meeskonnatöö tulemusel ELU tegevuskava koostamine

Koostada meeskonnatööna ELU vahekokkuvõte etteantud vormil (semestri vahenädalaks)

Osaleda semestri vahenädalal toimuval tagasiside sessioonil

Kirjutada individuaalne refleksioon meeskonnaliikme rolli täitmisest ja teiste liikmete panusest projekti tegevusse (esitada individuaalselt juhendajale)

Koostada meeskonnatööna ELU projekti portfoolio, mis sisaldab projekti aruannet, tegevuskava, meediakajastust ja hinnangut projektile

Osaleda meeskonnaga ELU projektide esitluspäeval ja esitada meeskonnatööna valminud tegevuse tulemusi

Iseseisvate tööde sooritamine eeldab aktiivset osalemist kokkulepitud projekti kohtumistel ja meeskonnaliikmena võetud kohustuste täitmist

Keel

Eesti

Projekti kestus

  • Sügis+kevad
  • 2019/2020

Kohtumiste ajad

Lepitakse kokku esimesel kohtumisel

Lisainfo

marie.vinter@artun.ee

Juhendaja(d)

  • Kairi Koort (kairita@tlu.ee)
  • Marie Vinter (marie.vinter@artun.ee)

Kaasjuhendaja(d)

  • Rando Tuvikene (konsultant)

Märksõnad

  • biodisain
  • mikroobid
  • pigmendid
  • jätkusuutlikkus

Projektiga liitumine

Projektiga liitumine on lõppenud

Projekti meeskond

Ketlin Piret / Integreeritud kunst muusika ja multimeedia Käthlin / Käsitöötehnoloogiad ja disain Kristel Polina / Molekulaarne biokeemia ja ökoloogia Andres / Molekulaarne biokeemia ja ökoloogia Piia / Molekulaarne biokeemia ja ökoloogia

Ettevõtlikud noored nutiajastul 2020

Lähtudes kodanikuteaduse põhimõtteist on ELU projekti idee rakendada gümnaasiumiõpilasi koostöös tudengitega uurijatena, et nad koguksid lugusid ettevõtlikest gümnaasiumi noortest ja omandaksid seejuures uurimistöö läbiviimise, aga ka uurimistulemuste visuaalseks esitlemiseks vajalikke oskusi ja kogemusi.

Ühest küljest annaks see meie ülikooli üliõpilastele kogemuse gümnaasiumi uurimistööde juhendamisest ja teisalt saaksid nad noori toetada uurimismeetodite, ajakirjandusliku ja filmialase teadmisega. Kodanikuteadusele omaselt oleksid üliõpilased ja gümnaasiumi õpilased kaasatud projektiülesande / uurimisprojekti disainimisse (probleemi sõnastamisse, juhtumite kirjeldamisse ja analüüsi etappidesse). Ettevõtlike noorte lood võiksid olla jutustatud ka filmikeeles, kasutades dokumentaalfilmi žanrit. Noored saaksid selle projekti siduda gümnaasiumis nõutava uurimistöö või loovtöö tegemisega. Alternatiiv oleks korraldada noorte konverents ja/või näitus, kus nad oma lugusid esitleksid ning kus arutletaks koostöös ekspertidega selle üle, milliseid mustreid võib leida praegu noorte ettevõtlikkuses.

Projekti eesmärk

Soovime algatada projekti, mille eesmärk on koguda gümnaasiumiõpilaste abil inspireerivaid lugusid nutiajastul tegutsevatest ettevõtlikest noortest, kes on üritanud luua sotsiaalseid innovatsioone. Lood noorte poolt reaalselt ellukutsutud algatustest, nii õnnestunud kui ka ebaõnnestunud kujul, võiksid olla eeskujuks noortele oma ideede elluviimisel. Samuti võiks neid kasutada õppematerjalina ettevõtlikkust käsitlevates haridusprogrammides. Lood võiksid olla video kujul, mida võiks levitada veebiplatvormide, n. HITSA e-koolikoti kaudu.

Erialade lõimimine

Ootame liituma õpetajahariduse, kasvatusteaduste, noorsootöö, meedia ja filmi erialade ning sotsioloogia ja ajakirjanduse üliõpilasi. Ühe kaasjuhendajana kaasame ülikooliväliselt dokumentaalfilmi režissööri Igor Ruusi. Projekt eeldab teadmiste ja oskuste olemasolu ettevõtlikkuspädevusega seonduvast haridussüsteemis, sh. mitteformaalses hariduses. Teised vajalikud pädevused on uurimistöö tegemise kogemus, intervjueerimine, noorte juhendamine, narratiivide loomine ning esitlemine filmikeeles või muul visuaalselt atraktiivsel kujul. Vajalik on hea organiseerimis- ja kommunikatsioonivõime.

Teaduspõhisus ja uudsus

Ettevõtlikkuspädevus on alates 2011. aastas Eesti riiklikus põhikooli ja gümnaasiumi õppekavas mainitud ühena üldpädevustest, mida on defineeritud kui suutlikkust „ideid luua ja ellu viia, kasutades omandatud teadmisi ja oskusi erinevates elu- ja tegevusvaldkondades; näha probleeme ja neis peituvaid võimalusi, aidata kaasa probleemide lahendamisele; seada eesmärke, koostada plaane, neid tutvustada ja ellu viia; korraldada ühistegevusi ja neist osa võtta, näidata algatusvõimet ja vastutada tulemuste eest; reageerida loovalt, uuendusmeelselt ja paindlikult muutustele; võtta arukaid riske“. Samuti on ettevõtlikkus koos kodanikualgatusega mainitud mõlemas õppekavas alates 2011. aastast läbiva teemana. Need muutused on kooskõlas ka Euroopa Parlamendi ja Nõukogu soovituste kohta elukestvaks õppeks vajalike pädevuste kohta (Euroopa Liidu Teataja, 18.12. 2006.), mis tähendab, et ettevõtlikkus ja kodanikualgatus on üle Euroopa tunnustatud kui olulised pädevused.Selles projektis me teeme vahet ettevõtlikkusel laiemalt kui hoiakul ja ettevõtlusel kui tegevusvaldkonnal. Kuigi ettevõtlikkuspädevus on Euroopa Liidu dokumentides defineeritud palju laiemalt kui ainult majandusliku tegevusena oma ettevõtte loomisel, on Euroopa Liidu liikmesriikide ettevõtlushariduse strateegiates ilmselt majanduskriisi mõjul põhiliselt rõhutatud õpilaste konkurentsivõimet tööturul („employability“). Muud eesmärgid nagu kodanikuaktiivsuse kujundamine ning sotsiaalse innovatsiooni loomine on jäänud tahaplaanile. Tihti ei ole õppekavades ka tähelepanu pööratud konkreetsete õpiväljundite saavutamisele (Eurydice, 2016), mistõttu ettevõtlikkuspädevuse kujundamine võib jääda suuresti deklaratiivseks.Projekt oleks ka kodanikuteaduse valdkonnas uudne selle poolest, et keskenduks sotsiaalteaduslikule uurimistööle, mis on 2016. aasta üle-euroopalise kodanikuteadust puudutava uuringu järgi seni kõige vähem rakendatud kodanikuteaduse valdkond. Enamik kodanikuteaduse projekte on seotud bioteadustega: näiteks aastal 2016 viidi Euroopas läbi 137 bioteaduslikku projekti, ent vaid 7 sotsiaal- või käitumisteaduslikku projekti. (Science Europe 2018, 18).Seega soovime pöörata tähelepanu sotsiaalsele innovatsioonile, mis võib võtta erinevaid vorme: sh. sotsiaalsest ärist kuni oma kogukonna, keskkonna või teiste noorte heaks millegi ärategemiseni ja probleemide lahendamiseni.

Oodatav tulemus

Projekti eesmärgini jõudmiseks on vajalikud järgnevad sammud:

1. Üliõpilased kontakteeruvad koolidega ja otsivad õpilasi, kes on huvitatud gümnaasiumitasemel tehtud ettevõtlikkustegude uurimisest. Samuti kontakteeruvad nad koolipoolse uurimistöö juhendajaga ja tutvuvad koolide uurimistööde tegemise juhenditega. Vajalik on koostöö koolipoolse juhendajaga: kokkulepe rollijaotuses.

2. Noorte ettevõtlikkusteod võivad olla näiteks ürituste korraldamine, ettevõtte loomine, mingi bändi asutamine, oma kogukonnas või ümbruskonnas mingi probleemi lahendamine jne. Ühest küljest võivad gümnaasiuminoored ise olla teadlikud ettevõtlikkuslugudest ja oskavad soovitada, kelle poole pöörduda. Teisalt võib konsulteerida n Junior Achievement Eesti võrgustikuga, Ettevõtliku Kooli eestvedajatega vm tegijatega

3. Meie tudengid pakuksid gümnaasiumiõpilasetele tuge oma erialast lähtuvalt n. intervjueerimisel, lugude struktureerimisel, filmimisel, filmimaterjali töötlemisel ning uurimistöö läbiviimisel ja analüüsil.

Nõuded projektile

Meeskonnatöö tulemusel ELU tegevuskava koostamine

Koostada meeskonnatööna ELU vahekokkuvõte etteantud vormil (semestri vahenädalaks)

Osaleda semestri vahenädalal toimuval tagasiside sessioonil

Kirjutada individuaalne refleksioon meeskonnaliikme rolli täitmisest ja teiste liikmete panusest projekti tegevusse (esitada individuaalselt juhendajale)

Koostada meeskonnatööna ELU projekti portfoolio, mis sisaldab projekti aruannet, tegevuskava, meediakajastust ja hinnangut projektile

Osaleda meeskonnaga ELU projektide esitluspäeval ja esitada meeskonnatööna valminud tegevuse tulemusi

Iseseisvate tööde sooritamine eeldab aktiivset osalemist kokkulepitud projekti kohtumistel ja meeskonnaliikmena võetud kohustuste täitmist

Esimene kohtumine

13.02 kl. 16.00-18.00 ruumis M421

Keel

Eesti

Projekti kestus

  • Kevadsemester
  • 2019/2020

Kohtumiste ajad

1. kohtumine 13.02 kl. 16.00-18.00, 2. kohtumine 20.02 kl. 16.00-18.00, 3. kohtumine 29.02 kl. 10.15-13.45, 4. kohtumine 12.03 kl 16.00-18.00, 5. kohtumine 27.03 kl. 16.00-18.00 (vahearuanne), 6. kohtumine 16.04 kl. 16.00-18.00 + projekti kaitsmine maik

Juhendaja(d)

  • Maria Erss (maria.erss@tlu.ee)
  • Krista Loogma (loogma@tlu.ee)

Kaasjuhendaja(d)

  • Igor Ruus

Märksõnad

  • ettevõtlikkus
  • uurimistöö
  • film
  • noored

Projektiga liitumine

Projektiga liitumine on lõppenud

Projekti meeskond

Joanna / Ajakirjandus Riina / Eripedagoog-nőustaja Marina / Kasvatusteadused Maria / Riigiteadused Mariliis / Andragoogika Kristel / Andragoogika Saskia / Pedagoogika Jaanika / Kasvatusteadused Kristel / Pedagoogika Liisa / Pedagoogika Olev / Reklaam ja imagoloogia Kirsti / Eripedagoogika

Filmiteater

Filmiteater kutsub näitlemispisikust nakatunud tudengeid osalema näidendi „Armastuskirjad“ lavale toomises ning Filmiteatri organisatsiooni loomises.

Filmiteatri projekt kasvas välja filmikunsti õppekava vajadusest pakkuda filmilavastajatele lisavõimalusi tööks näitlejatega ning võimalust olla vahelduseks ise näitleja (mitte ainult kaamera ees, vaid ka teatrilaval). Läbi käesoleva ELU-projekti on võimalus ennast näitlejana/lavastajana proovile panna ka teiste õppekavade tudengitel. Projekti juhendaja on teenekas režissöör Peeter Simm („Ideaalmaastik“, „Georg“, „Vee peal“) (https://www.efis.ee/et/inimesed/id/3068), kelle käe all valmistutakse sel semestril lavale tooma A. R. Gurney näidend „Armastuskirjad“ („Love Letters“) (1988), tõlkinud Peeter Tammearu. Näidend on erilise ülesehitusega, sest laval on ainult kaks näitlejat, kes loevad kogu teksti paberilt (näidendi ajaloost saab lähemalt lugeda siin:Love Letters). Nii on teos näitleja suhtes vähenõudlik, mis muudab selle sobivaks ka alles alustavale näitlejale.

Lisaks lavastamisele ja näitlejatööle osalevad tudengid teatrietenduse produktsioonis ja Filmiteatri organisatsiooni loomises.

Projekti eesmärk

Projekti eesmärk on (a) lavale tuua näitemäng, (b) koondada teatrihuvilised tudengid ja (c) luua Filmiteater kui koolisisene organisatsioon.

Eesmärgiga on seotud järgmised tegevused:

  • näiteproovid
  • näidendi analüüs
  • „Armastuskirjad“ plakati loomine
  • turundusmaterjalide loomine (videod näiteproovidest)
  • organisatsiooni põhikirja koostamine
  • Filmiteatri logo disain
  • kodulehe loomine aadressil www.filmikunst.ee/filmiteater
  • uudiskirja kirjutamine

Kõik tegevused viiakse läbi koos, aga projekti kolm vastutusvaldkonda (lavastamine/näitlejatöö, etenduse produktsioon, organisatsiooni loomine) on jagatud rühmade vahel, kes koordineerivad antud vastutusvaldkonna tegevusi.

Erialade lõimimine

Filmiteater seob erinevate erialade esindajad, keda huvitab teater, näitekirjandus, lavastamine, näitlemine ja produktsioon. Peeter Simmi intensiivsel juhendamisel saab iga eriala esindaja ennast laval proovile panna. Projektis on oodatud osalema kõik Tallinna Ülikooli ja (külalisüliõpilasena) meie partnerkoolide tudengid. 

Kuna teatrietenduse produktsioon ja organisatsiooni loomine on äärmiselt mitmetahulised protsessid, siis saavad ennast projekti raames proovile panna väga erinevate annete ja erialateadmistega tudengid (kasuks tuleb nii sõnaosavus, joonistusoskus, kogemus turunduses kui ka keeleoskus). 

Teaduspõhisus ja uudsus

Tegemist on loomeprojektiga, mille keskmes on ühe lavastuse sünd. Samal ajal on projekti peamine eesmärk märksa laiem – Filmiteatri kui organisatsiooni ja traditsiooni sünd. Sellega seoses teevad tudengid uurimistöö teatrite ja näiteringide organisatsiooni ülesehituse kohta, mille põhjal valmib tudengite loodud Filmiteatri põhikiri.

Oodatav tulemus

Projekti algatanud juhendajate eesmärk on tugevdada filmilavastajate õpetamise aluseid, pakkudes välja platformi töö näitlejaga ja näitlejatöö harjutamiseks. Samal ajal pannakse alus koolisisesele organisatsioonile, mis kaasab ühisesse loometegevusse kõiki filmi- ja teatrihuvilisi tudengeid.

Filmiteater on pärast ELU-projekti lõppu iseseisev huviring. Ühtlasi jääb see seotuks filmikunsti õppekavaga, sest pakub filmikunsti tudengitele väärtusliku platformi, mille elus hoidmise võib seepärast julgelt usaldada režiitudengitele ja filmikunsti õppejõududele.

Teiste õppekavade tudengite edaspidiseks efektiivseks kaasamiseks luuakse Filmiteatri videosalvestustest reklaam ja uudiskiri. Projekti käigus sündinud plakat on samuti hiljem kasutav turundusmaterjalidena. Muidugi toimib parima turundusvahendina etendus „Armastuskirjad“ ise.

 

Nõuded projektile

Meeskonnatöö tulemusel ELU tegevuskava koostamine

Koostada meeskonnatööna ELU vahekokkuvõte etteantud vormil (semestri vahenädalaks)

Osaleda semestri vahenädalal toimuval tagasiside sessioonil

Kirjutada individuaalne refleksioon meeskonnaliikme rolli täitmisest ja teiste liikmete panusest projekti tegevusse (esitada individuaalselt juhendajale)

Koostada meeskonnatööna ELU projekti portfoolio, mis sisaldab projekti aruannet, tegevuskava, meediakajastust ja hinnangut projektile

Osaleda meeskonnaga ELU projektide esitluspäeval ja esitada meeskonnatööna valminud tegevuse tulemusi

Iseseisvate tööde sooritamine eeldab aktiivset osalemist kokkulepitud projekti kohtumistel ja meeskonnaliikmena võetud kohustuste täitmist

Esimene kohtumine

06.02.2020 (neljapäev) 12:00 - 13:30 A-006

Keel

Eesti

Projekti kestus

  • Kevadsemester
  • 2019/2020

Kohtumiste ajad

Kohtumised hakkavad toimuma neljapäeviti

Lisainfo

www.filmikunst.ee/filmiteater

Juhendaja(d)

  • Veiko Vaatmann (vexi@tlu.ee)
  • Peeter Simm (sx4@tlu.ee)

Märksõnad

  • filmiteater
  • film
  • teater
  • näitlemine
  • näitering

Projektiga liitumine

Projektiga liitumine on lõppenud

Projekti meeskond

Yvonne / Reklaam ja suhtekorraldus Helena / Psühholoogia Lisete / Kultuuriteadus Mari / Eripedagoogika Liisa / Integreeritud kunst muusika ja multimeedia Liisa / Kirjalik tőlge Reimo / Filmikunst Heli / Psühholoogia Liis / Filmikunst Elina / Riigiteadused Mariann Renee / Euroopa nüüdiskeeled ja kultuurid Eliise / Kultuuriteadus Evi / Kunstiteraapiad Kirke-Anneli / Kunstiteraapiad Silver / Filmikunst Raoul / Filmikunst Katariina / Filmikunst Teresa / Filmikunst Alesja / Filmikunst Oliver / Filmikunst

Future Experts Meet Current Experts

An open discussion between students and experts from different study fields at Tallinn University will be established and distributed through a series of podcasts and blog entries. The podcasts will serve as a platform for public debates between students (future experts) and professionals (current experts) with an aim to discuss the latest innovations and trends in their respective fields and how they inform their learning. The content generated under the project will cover pressing issues such as the gap between the skills gained by graduates and employer's expectations and desired changes in university learning, and the future of job

The discussions will be recorded, edited and afterwards shared online as podcasts on various media platforms (spotify, soundcloud, etc.) The blogs will be posted online and shared via social media.

ELU members will brainstorm and select the discussion topics. The teams will be responsible for contacting relevant stakeholders, designing and leading the discussions. They will subsequently edit and share podcasts online and write blog entries.

Projekti eesmärk

This project’s goal is to strengthen the link between the university and the labor market in different academic fields while representing the perspective of 3 different stakeholders - practitioners, researchers, and students. Students will represent the bridge between the world of theory and the world of practice.

Second main objective is for students to explore the current trends in their fields and their possible implications on their learning.

This project aims to bring closer all the members of the professional community consisting of professors and teachers, students, and practitioners and to build on the collaborative learning cultures among them.

Last, but not least, the discussions are student-led and thus aim to foster the student agency.

ACTIVITIES:

1. Meet up with the ELU project members (students of various fields) to brainstorm the topics they want to discuss with the experts.

2. Identify the experts (mentors) from the fields and invite them for podcast discussions (one practitioner, one researcher and one to two students as discussion leaders).

3. Discuss and design the podcast content, debate format, rent the tech equipment and define the hosting platform.

4. Conduct interviews/debates, record and edit the recordings.

5. Create the blog posts as opinion pieces and analysis of the podcast discussions.

6. Share blog posts and podcasts on the shared platform

Erialade lõimimine

We welcome the students from all the programs of Baltic Institute of Film, Media, Arts and Communication; Digital Technology; Humanities; Natural and Health Sciences; Social Sciences; Governance, Law and Society.  We will collaborate while designing, conducting and editing podcasts and blog entries. We will employ skills such as organisation and planning, creative and critical thinking, research skills, communication, writing and editing. The content, including the recent innovations and their practical implications will be covered by various study fields represented by the group members.

Teaduspõhisus ja uudsus

At a global level, 45% of employers state they are having a hard time finding employees with relevant skills(1).

On the other hand, students and recent graduates are also struggling with finding the right jobs. Via discussions by podcasts and blog posts, all these challenges, their solutions, the information about various fields, and desired changes at the university level will be shared. As more and more people are using smartphones, the format of podcasts have become more engrossing for users. Edison Research (2019) from the USA displays that there are 30 million episodes and the numbers of podcast listeners are increasing (2).

Based on the experience from Charles Sturt University in Australia (2006), podcasts have the opportunity to build the community. The educational podcast project at the university indicated that there was overall positive feedback from the listeners regarding podcasts since it provided helpful guidance in their studies(3). Another benefit of our project will be the possibility of peer-to-peer teaching, since both media forms of podcasts and blog posts, can support the students with career concerns. Our project is unique due to its relevance of the context, format, and content.

All the selected topics will be grounded in the most recent research and data available. Our innovative approach lies within the emphasis on research utilization and its practical implication within various fields.

References:

1.https://www2.staffingindustry.com/site/Editorial/Daily-News/Employers-globally-struggle-to-find-workers-with-the-right-skills-46531).

2.http://www.edisonresearch.com/wp-content/uploads/2019/04/Edison-Research-Podcast-Consumer-2019.pdf

3.https://www.ascilite.org/conferences/sydney06/proceeding/pdf_papers/p171.pdf

Oodatav tulemus

Course output:

The final product will be min 3 podcasts and 6 corresponding blog posts. In the process, effective career counseling advice will be available to the public free of cost.

Throughout the project, students will:

  • Apply research and critical thinking skills;
  • Communicate research findings in a clear concise manner
  • Design, record, and edit podcasts and blog entries providing key messages from the discussions.
  • Practice their communication skills as moderators and discussion leaders

Nõuded projektile

Creating LIFE project plan with the team members

Filling out LIFE mid-term report with the team members (by intermediate week)

Participating in the feedback session during intermediate week

Writing a self-reflective report about one’s role as a team member and about others’ responsibilities in project work (present individually to supervisor)

Put together LIFE project portfolio which should include the project report, action plan, media coverage and project evaluation

Participating as a team in the presentation day of LIFE projects and presenting the results of the activities carried out within the team

In order to complete the independent work, students are required to participate actively in the meetings arranged within the project and to fulfil the commitments made to the team

Esimene kohtumine

Sunday, February 9, 2020 @ 17:00

Keel

English

Projekti kestus

  • Kevadsemester
  • 2019/2020

Kohtumiste ajad

Every Tuesdays, 17:00.

Lisainfo

The project is proposed by the group of students from MA in Educational Innovation and Leadership: Martina Fiabanova, Ayesha Maeesa, Salome Khurtsidze, Salome Dzagnidze.

Juhendaja(d)

  • Martina Fiabanova (mina91@tlu.ee)
  • Liina Vallimäe (liina3@tlu.ee)

Märksõnad

  • Podcast
  • blog
  • debate
  • experts
  • student collaboration
  • innovation
  • lifelong learning
  • collaborative culture
  • community building
  • career counseling

Projektiga liitumine

Projektiga liitumine on lõppenud

Projekti meeskond

Yi?it O?ul / Audiovisuaalne meedia Roman / Poliitika ja valitsemine Salome / Haridusinnovatsiooni juhtimine Salome / Haridusinnovatsiooni juhtimine Ula? Can / Audiovisuaalne meedia Fatemeh / Interdistsiplinaarsed humanitaarteadused - Artes Liberales Mihhail / Politoloogia Ellina / Euroopa nüüdiskeeled ja kultuurid Nikita / Audiovisuaalne meedia Jaroslav / Audiovisuaalne meedia Maeesa / Haridusinnovatsiooni juhtimine

Galeegi-eesti veebisõnastik

Suurem osa Euroopast jääb kahe Valga vahele, mida linnulennul lahutab u 3000 km. 2016. a teatas galeegi ajaleht „Faro de Vigo“, et mõlemast on saanud sõpruslinnad. Galeegi keelt, mida räägib kaks korda rohkem inimesi kui eesti keelt, õpetavad ülikoolid ja Galeegi kultuurikeskused kümnekonnas Euroopa riigis (nt Soomes ja Saksamaal). Üldiselt kimbutab aga galeege riigita rahvale tüüpiline nähtamatus. Oled projekti oodatud, kui sind huvitab Euroopa väikerahvaste olukord, tunned huvi keelte ja kultuuride vastu, tahad teada saada, mille poolest tõuseb galeegi kultuur esile Hispaania Kuningriigis ning soovid panustada esimese galeegi-eesti veebisõnastiku koostamisse.

Projekti eesmärk

  • Tutvuda meeskonnatööna eri sõnaraamatute koostamispõhimõtetega, võrrelda neid ja leppida kokku oma meetod.
  • Saada ülevaade galeegi keele kujunemisloost, mõista selle praegust sotsiolingvistilist olukorda ja seda mõjutanud tegureid.
  • Kaardistada üheskoos senised eesti-galeegi kultuurisuhted.
  • Omandada galeegi keele hääldus ja suutlikkus lugeda lihtsaid tekste galeegi keeles (muuhulgas sagedamate sõnade näitelauseid Galeegi Kuningliku Akadeemia sõnaraamatus)
  • Tutvuda galeegi kultuurispetsiifiliste terminitega (nagu meigas ja morriña) ning selgitada neid eesti keeles
  • Koostada grupitööna esimene galeegi-eesti veebisõnastik

Erialade lõimimine

Projekt seostub keeli, kultuure, sotsiaalteadusi ja infotehnoloogiat puudutavate erialadega, aga osalema on oodatud kõik galeegi keelest huvitatud tudengid, kes valdavad eesti keelt suurepäraselt ja inglise keelt heal tasemel. Grupi suurus võiks olla 6-12 inimest.

Teaduspõhisus ja uudsus

Tegu on esimese galeegi-eesti veebisõnastikuga. Selle koostamisel võetakse arvesse varasemate Eesti Keele Instituudi (EKI) ja Real Academia Gallega (RAG) sõnaraamatute koostamise põhimõtteid. Tudeng tutvub grupitöö käigus valdkonnaga, koostab uurimisplaani ja rakendab kokkulepitud meetodit empiirilises uuringus (sõnade kaardistamisel ja defineerimisel).

Oodatav tulemus

Valmib näitelausetega veebisõnastik. Tudeng on arendanud oma ennastjuhtiva õppimise, kriitilise mõtlemise, selge eneseväljenduse, ajaplaanimise ja grupitööoskusi.

Nõuded projektile

Meeskonnatöö tulemusel ELU tegevuskava koostamine

Koostada meeskonnatööna ELU vahekokkuvõte etteantud vormil (semestri vahenädalaks)

Osaleda semestri vahenädalal toimuval tagasiside sessioonil

Kirjutada individuaalne refleksioon meeskonnaliikme rolli täitmisest ja teiste liikmete panusest projekti tegevusse (esitada individuaalselt juhendajale)

Koostada meeskonnatööna ELU projekti portfoolio, mis sisaldab projekti aruannet, tegevuskava, meediakajastust ja hinnangut projektile

Osaleda meeskonnaga ELU projektide esitluspäeval ja esitada meeskonnatööna valminud tegevuse tulemusi

Iseseisvate tööde sooritamine eeldab aktiivset osalemist kokkulepitud projekti kohtumistel ja meeskonnaliikmena võetud kohustuste täitmist

Esimene kohtumine

14.02.2020 kell 16-18

Keel

Eesti

Projekti kestus

  • Kevadsemester
  • 2019/2020

Kohtumiste ajad

R, kell 16-18

Lisainfo

1) Esimesel kohtumisel tuua välja 5 olulist ideed järgmisest intervjuust: Talvet, Jüri. Casas Vales, Arturo 2002. „Galicia ja galeegid“ – Akadeemia, nr 3, lk 510-519. https://www.digar.ee/arhiiv/et/perioodika/36910 2) Kallas, Jelena; Langemets, Margit (2014). Sõnaraamatud arvutis ehk elektrooniline leksikograafia. Oma Keel, 1, 35−43. http://www.emakeeleselts.ee/omakeel/2014_1/OK_2014-1_05.pdf 3) Võtta kaasa üks vestmik või sõnaraamat, mille koostamispõhimõtteid teistele tutvustada.

Juhendaja(d)

  • Francisco Javier López Arias (fryant@tlu.ee)

Kaasjuhendaja(d)

  • Merilin Kotta
  • Sven-Erik Soosaar

Märksõnad

  • keel
  • Galicia
  • sõnaraamat
  • kultuur

Projektiga liitumine

Projektiga liitumine on lõppenud

Projekti meeskond

Annika / Kirjalik tőlge Kristel / Eesti filoloogia Herkki / Haldus- ja ärikorraldus Sandra / Eesti filoloogia Eliise Triine / Filosoofia Egil / Haldus- ja ärikorraldus Igor / Euroopa nüüdiskeeled ja kultuurid Kärt / Andragoogika Lisette / Euroopa nüüdiskeeled ja kultuurid Pia Inger / Aasia uuringud Gerta / Euroopa nüüdiskeeled ja kultuurid

Games of Research Methods

Students perceive Research Methods as one of the most intimidating and unengaging university courses. Often they only realize its importance once they start working on their theses, negatively affecting their research quality. This is in part due to using traditional textbook-and-lecture instruction, which is insufficient for 21st century digital competences. Using games to teach research methods enables situated, active learning and can increase students’ motivation and understanding of the subject. Unfortunately, very few games focus on research methods.

This LIFE project is a sub-project of a bigger initiative supported by HITSA. One of the HITSA master-project work packages is to design and develop an adventure or role-playing digital game that will support students in their research-planning process. The steps in this process are, for example:

  1. Type of the study
  2. Topic
  3. Supervisor
  4. Problem or need
  5. Research philosophy
  6. Type of the research goal
  7. Research goal
  8. Research questions
  9. Expected outcome
  10. Literature references
  11. Central concepts
  12. Central theory
  13. Theoretical model
  14. Research design
  15. Research process
  16. Sample
  17. Data collection methods
  18. Design methods
  19. Development
  20. Data analysis methods
  21. Validity and reliability

The purpose of the LIFE project is to choose specific topics from the field of research methods and suggest and develop ideas for research-related mini-games. These games can be used as standalone applications or part of the HITSA-supported adventure game (with the mini-games being quests in the bigger journey).

Projekti eesmärk

The goal of the project is to design and develop digital learning mini-games that focus on a specific research method or topic.

In order to achieve the goal several research questions needs to be answered:

  1. What similar games exist? (e.g. Guess the Correlation http://guessthecorrelation.com/)
  2. What are the Research Methods course topics suitable to transform into a minigame?
  3. How to create a conceptual design for the game?
  4. How to develop such games?

Students can freely choose a topic from the field of research methods and suggest a game idea related to this. The best ideas will be selected developed until to the level of working prototype.

Erialade lõimimine

Creating a game is an interdisciplinary task by its nature. Every game project requires human resources with coding, art, storytelling, math and conceptual designing skills. In Current case everybody who is interested in research methods in more engaging format are warmly welcomed.

During the LIFE project collaboration with Research Methods course providers will be organized. The correctness of the game solutions will be evaluated by different researchers and field experts.

LIFE project will provide valuable ideas and input for the HITSA project. Games produced during the LIFE project will be tested, piloted and used by the HITSA project.

Teaduspõhisus ja uudsus

Input for this LIFE project comes from several TLU Research Methods courses (including but not limited: General Research Methods, Descriptive Statistics, Inferential Statistics, Research Seminars, etc.).

Teachers of previously listed courses will be involved as experts in order to get feedback to the design ideas. Although the main target group for RM games are university students, also teachers and course providers are important stakeholders.

Oodatav tulemus

Expected outcomes per project team (6 students) are:

  1. 4 - 5 different game ideas
  2. 1 - 2 game concept design
  3. 1 working digital prototype.

Depending on the skills in the team the scope can vary. E.g. if none of the team members has programming skills the outcome can be card or table game.

Nõuded projektile

Personal LIFE plan

Creating LIFE project plan with the team members

Filling out LIFE mid-term report with the team members (by intermediate week)

Participating in the feedback session during intermediate week

Writing a self-reflective report about one’s role as a team member and about others’ responsibilities in project work (present individually to supervisor)

Put together LIFE project portfolio which should include the project report, action plan, media coverage and project evaluation

Participating as a team in the presentation day of LIFE projects and presenting the results of the activities carried out within the team

In order to complete the independent work, students are required to participate actively in the meetings arranged within the project and to fulfil the commitments made to the team

Esimene kohtumine

Th 13.02.20 at 17:00 in A303

Keel

English

Projekti kestus

  • Kevadsemester
  • 2019/2020

Kohtumiste ajad

On every Th at 17:00 in A303

Juhendaja(d)

  • Martin Sillaots (martins@tlu.ee)
  • Mikhail Fiadotau (fiadotau@tlu.ee)

Kaasjuhendaja(d)

  • Triinu Jesmin
  • Tobias Ley
  • Kai Pata

Märksõnad

  • Research Methods
  • Game

Projektiga liitumine

Projektiga liitumine on lõppenud

Projekti meeskond

Kaisa / Haridustehnoloogia Melik / Digitaalsed őpimängud Bekong Fonkeng / Interdistsiplinaarsed sotsiaalteadused - Artes Liberales Iuliia / Inimese ja arvuti interaktsioon Osman Sinan / Digitaalsed őpimängud Elizaveta / Interdistsiplinaarsed humanitaarteadused - Artes Liberales Stanislav / Interdistsiplinaarsed humanitaarteadused - Artes Liberales Triin / Hariduse juhtimine Priit / Informaatika Laura / Euroopa nüüdiskeeled ja kultuurid Andrei / Euroopa nüüdiskeeled ja kultuurid Caupo / Informaatika Peeter / Informaatika Vishnuraj / Inimese ja arvuti interaktsioon Rain / Eripedagoogika Martin / Politoloogia Franklin Chidera / Poliitika ja valitsemine Greta Lara / Audiovisuaalne meedia

Green Literature / Roheline kirjandus

"Green" means going back to the roots, being aware of nature as the material world of which we humans are but one humble part. Green literature deals with representations of the natural world and environmental problems in various literary and cultural texts (films, art, theatre).

These are topical problems, especially considering fires in Australia and California, animals in danger, melting polar ice, and floods in Europe and natural disasters in India, Japan and many other places. This is all linked to human-generated climate change. Therefore, there is a consistent "green turn" in literature and literary studies, affecting the way new books are written, and "old ones" are read.

Projekti eesmärk

In the course of this project, we will look at literature, books, films, culture and art. We will analyse the way the natural world (plants, forests, trees, water) are represented and also the way these items can be found in real world - in our gardens, parks, flower or vegetable shops, by or in the sea. Moreover, we'll scrutinise representation of nature and plants in literature and across different cultures, from poetic lines to most everyday cooking traditions.

The results will be published online as a blog and in social media. This will attract a wider audience and create discussion about the relationship of the book world and the "green" world of nature.

Erialade lõimimine

The project relies on integrating literary and cultural analysis with natural sciences, digital skills (blog design), art and creativity, home economics, photography, history, translation, cross-cultural communication.

Teaduspõhisus ja uudsus

The project is interdesciplinary. It combines knowledge and skills from literature, culture, natural sciences, IT and the arts. It is committed to urgent topics, such as ecology, climate change, environment. The main theoretical basis is ecoriticism.

Oodatav tulemus

Student awareness of the connection of nature and literature, films, arts, books and plants, and the place of humans in the natural world; an ability to integrate culture and life, the life of the mind and everyday life of material reality; to see aesthetics in the most simple objects; cross-disciplinary and cross-cultural awareness.

Nõuded projektile

Meeskonnatöö tulemusel ELU tegevuskava koostamine

Koostada meeskonnatööna ELU vahekokkuvõte etteantud vormil (semestri vahenädalaks)

Osaleda semestri vahenädalal toimuval tagasiside sessioonil

Kirjutada individuaalne refleksioon meeskonnaliikme rolli täitmisest ja teiste liikmete panusest projekti tegevusse (esitada individuaalselt juhendajale)

Koostada meeskonnatööna ELU projekti portfoolio, mis sisaldab projekti aruannet, tegevuskava, meediakajastust ja hinnangut projektile

Osaleda meeskonnaga ELU projektide esitluspäeval ja esitada meeskonnatööna valminud tegevuse tulemusi

Iseseisvate tööde sooritamine eeldab aktiivset osalemist kokkulepitud projekti kohtumistel ja meeskonnaliikmena võetud kohustuste täitmist

Esimene kohtumine

12.02.2020 kl. 16:15, S-243

Keel

English

Projekti kestus

  • Kevadsemester
  • 2019/2020

Kohtumiste ajad

Wednesdays 16:15-17:45 twice a month; weekly reports in Moodle

Juhendaja(d)

  • Julia Kuznetski (jul@tlu.ee)
  • Suliko Liiv (liiv@tlu.ee)

Märksõnad

  • environmental humanities
  • digital humanities
  • ecocriticism
  • nature
  • blog design
  • literature
  • film
  • art
  • culture
  • culture and nature
  • intercultural
  • cross-cultural awareness
  • environment
  • ecology

Projektiga liitumine

Projektiga liitumine on lõppenud

Projekti meeskond

Valeriya / Euroopa nüüdiskeeled ja kultuurid Gerda / Interdistsiplinaarsed sotsiaalteadused - Artes Liberales Jasmin Elise / Őigusteadus Maksim / Integreeritud loodusteadused Tiina / Kirjalik tőlge Sandra / Kirjandusteadus Johannes / Euroopa nüüdiskeeled ja kultuurid Md Rokibur / Interdistsiplinaarsed humanitaarteadused - Artes Liberales Carmen / Interdistsiplinaarsed humanitaarteadused - Artes Liberales Hande / Kirjandus- visuaalkultuuri ja filmiteooria Karl Voldemar / Integreeritud loodusteadused Iveta / Euroopa nüüdiskeeled ja kultuurid Ville Johannes / Audiovisuaalne meedia Aaro / Molekulaarne biokeemia ja ökoloogia Essi Elwiira / Őigusteadus Marina / Euroopa nüüdiskeeled ja kultuurid Martin / Euroopa nüüdiskeeled ja kultuurid Mark / Őigusteadus

Hiina filmide kuu kinos Sõprus

Projekti algatajad on TLÜ Aasia Uuringute magistrandid ja projekti idee on kooskõlastatud kino Sõprusega. Idee on luua uus üritus, mis võiks tulevikus hakata elama oma elu ka TLÜ ELU väliselt. Eesmärk on korralda septembris 2020 kinos Sõprus Hiina filmide kuu, mis tähendaks kuue kuni kaheksa filmi seanssi septembri iga nädala alguses (esmaspäev-kolmapäev). Filmide valik oleks jaotatud kolme žanri vahel: animatsioon (vana ja unustatud/avastamata filmiklassika, Hiina animatudengite ja kaasaegsete loojate lühianimafilmide kassett, ning võrdluseks ka üks kommerts perefilm); sotsiaalsed filmid (dokumentaalfilm ja draama-žanris mängufilm); ning menufilm (Hiina märul või ulmefilm). Projekti elluviimisel on soov kaasata mitmete erialade tudengeid ja professionaale - produtsente, Aasia eksperte, filmi- ja kultuurianalüütikuid jne. Iga filminäitamine algaks erinevate valdkondade ekspertide kommentaaridega ja lõpeks publiku diskussiooniga. Kaasaksime aruteludesse kultuuriteadlasi, filmikritikuid, välispoliitika eksperte ja teisi.

Projekti elluviimisega saaks alustada juba 2020. aasta jaanuaris. Esimesed sammud oleksid filmide valik, kava ja eelarve koostamine. Veebruaris taotleksime projektile toetust Kultuurkapitalilt ning hiljem ka Eesti Filmi Instituudilt - see toetus kataks filmide litsentsitasud, kino rendi, promotsiooni ja muud võimalikud kulud.

Idee sai alguse minu (Sergei Kibus) magistritöö teemast - uurin Hiina animatsiooni ajalugu ja tänapäevast olukorda. Oma taustalt olen tegutsev anima-režissöör ja olen olnud pidevas kontaktis kaasaegsete hiina animaatoritega ning teiste Hiina filmivaldkonna tegijatega: produtsentidega, levitajatega, kriitikutega. Mandri-Hiina filmivaramu on Euroopas suhteliselt avastamata, kuid on hakanud vaikselt viimaste aastate jooksul populaarsust koguma. Tänu PÖFF’ile on huvi tõusnud ka Eestis.

Projekti eesmärk

Projekti põhieesmärk on tutvustada Eesti filmivaatajale seniavastamata või varju jäänud Mandri-Hiina filme. Meie taotlus oleks säilitada poliitilist neutraalsust ja avada filmide abil tavaliste inimeste sisemaailmu ja vaatenurki. Unistuse eesmärk oleks tugevdada kahe kultuuri vahelist üksteisemõstmist ning vaadata eelarvamustest ja klišeedest kaugemale.

Projekti elluviimise jooksul loodame luua erialadevahelise meeskonna, mis saaks jätkata koostööd ka tulevikus. Kui esimene Hiina filmikuu osutub edukaks, siis saaksime jätkata uue traditsiooniga ka eraviisiliselt ja ülikooli väliselt.

Erialade lõimimine

Projektil on potentsiaal tuua kokku mitmete erinevate erialade tudengeid ja ka juba oma alal tegutsevaid eksperte.


Projekti elluviimise jaoks vajaksime tõlkijaid (inglise-eesti ning hiina-eesti), produtsente (eelarve koostamine, kontaktide loomine, filmiõiguste kättesaamine), kultuurivaldkonna professionaale (filmikriitikud, visuaalkultuuri uurijad ja filmiajaloo uurijad), Aasia poliitika- ja ühiskonnaeksperte jne.

Teaduspõhisus ja uudsus

Projekt oleks uudne oma (Eestis ja Euroopas) väheavastatud temaatika tõttu. See pakuks kogemusi ja erialaste oskuste rakendamisvõimalusi erinevate valdkondade uurijatele.

Oodatav tulemus

Mandri-Hiina film ja ka kõik, mis on selle riigiga seotud, on kajastud meie ühiskonnas minimaalselt ja satub kergesti eelarvamuste ja klišeede lõksu. Meie ühine eesmärk oleks vaadata sügavamale, kaugemale ja anda inimliku lähenemisega edasi uusi teadmisi. Ettevõtmisel on potentsiaal tugevdada ka Hiina-Eesti kultuurisuhteid.Projektiga loodame luua uue traditsiooni, uue sündmuse, mida saaks jätkata ja korrata iga-aastaselt.

Nõuded projektile

Meeskonnatöö tulemusel ELU tegevuskava koostamine

Koostada meeskonnatööna ELU vahekokkuvõte etteantud vormil (semestri vahenädalaks)

Osaleda semestri vahenädalal toimuval tagasiside sessioonil

Kirjutada individuaalne refleksioon meeskonnaliikme rolli täitmisest ja teiste liikmete panusest projekti tegevusse (esitada individuaalselt juhendajale)

Koostada meeskonnatööna ELU projekti portfoolio, mis sisaldab projekti aruannet, tegevuskava, meediakajastust ja hinnangut projektile

Osaleda meeskonnaga ELU projektide esitluspäeval ja esitada meeskonnatööna valminud tegevuse tulemusi

Iseseisvate tööde sooritamine eeldab aktiivset osalemist kokkulepitud projekti kohtumistel ja meeskonnaliikmena võetud kohustuste täitmist

Esimene kohtumine

14. veebruar 2020, kell 16:15.

Keel

Eesti

Projekti kestus

  • Kevad+sügis
  • 2019/2020

Kohtumiste ajad

Reedeti kell 16:15. Kohtumise kestvus kuni 2 tundi, sõltuvalt teemade ja ülesannete mahust. Kohtumised ei toimu tingimata igal nädal. Mõnikord tehakse selle asemel iseseisvat tööd ja sellistes juhtudel toimub rühmasisene suhtlus interneti vahendusel.

Juhendaja(d)

  • Riho Västrik (riho.vastrik@gmail.com)
  • Sergei Kibus (sergeikibus@gmail.com)

Märksõnad

  • hiina
  • kino
  • animatsioon
  • kultuur
  • rahvusvahelisus

Projektiga liitumine

Projektiga liitumine on lõppenud

Projekti meeskond

Marten / Reklaam ja suhtekorraldus Mari / Aasia uuringud Margo / Aasia uuringud Maarit / Őigusteadus Jelena / Nüüdismeedia Sirly / Aasia uuringud Janeli / Sotsiaalpedagoogika ja lastekaitse Gertrud / Reklaam ja suhtekorraldus Maiken / Audiovisuaalne meedia

IlmaELU

Kas ’äike’ seostub meile hirmu või Põhja-Ameerika mandriga? Kas ’päike’ väljendab pärastlõunat või suve? Aga jää? – seostub see nähtus janu või magustoiduga?

See, kuidas me tajume ilmastikunähtusi, on seotud meie päritolu, elukoha ja emotsioonide ning assotsiatsioonidega (seosed eri asjade vahel). Kõigil meil on isiklikke kogemusi erinevate ilmastikunähtustega. Ka kultuuril ja keelel ning isegi religioonil on ilma ja kliima tõlgendusel oma kindel roll. Sõltuvalt kontekstist võib ’vihm’ seostuda ammuoodatud leevendusega kui ka külma ja ebameeldiva aistinguga. Meie assotsiatsioonid peegeldavad meile meie tausta ja kultuuriruumi, aga ka seda, mida meie kultuuriruumis väärtustatakse.

Projekt hõlmab juhendajate loenguid ja rühmakohtumisi.

Projekti eesmärk

Eesmärk on välja selgitada, kuidas meie meeled tajuvad ilma ja kliimaga seonduvat sõnavara. Kas eestlaste ilmastiku assotsiatsioonides võib peegelduda meie pärimuskultuur? – nt. vanasõnad, ütlused. Kas vihm ja meri seostuvad eestlastele samade assotsiatsioonidega kui prantslastele või hoopis iirlastele? Kuidas erinevad Eestis elavate välismaalaste assotsiatsioonid eestlaste omadest?

Erialade lõimimine

Tajudega seotud assotsiatsioonide tõlgendamine on interdistsiplinaarne väljakutse. Seetõttu eeldab selle projekti õnnestumine mitmete erialade kompetentsi. Projekti õnnestumiseks on vaja, et sellega liituksid kindlasti ka üliõpilasi, kellel on teadmisi järgmistest valdkondadest: psühholoogia (tajude tõlgendamine psühholoogilisest vaatenurgast), keeled ja keeleteadus (tajude lingvistiline tõlgendamine), geograafia (ilmastiku- ja kliima sõnavara geograafiline aspekt), ajalugu (tajude tõlgendamisel ajaloolise perspektiivi arvestamine), kirjandus (tajude tõlgendamine kirjanduses), kultuuriteadus (tajude tõlgendamine kultuuri ja religiooni vaatenurgast), digipädevused (tulemuste graafiline lahendus).

Oodatud on osalema kõik, keda teema kõnetab.

Teaduspõhisus ja uudsus

Ilmastikunähtustega seonduvaid assotsiatsioone ei ole Eestis varem uuritud. Psühholingvistika pärusmaale kuuluv keele- ja nähtuste assotsiatsioonide uurimine on interdistsiplinaarne uurimisvaldkond, mis seotud meie ruumiga ja maastikuga, ajaloo ja kultuuritraditsioonidega. Erialade ülene lähenemine võimaldab kõige mitmekülgsemat tõlgendust ja analüüsi.

Esimeses etapis töötavad osalevad üliõpilased läbi teemakohase teaduskirjanduse vastavalt oma erialale, seejärel loovad osalejadühiskontseptsiooni. Koosloomes otsustatakse ja valitakse uurimisfookus ja vastav meetod, milleks võib olla nii ankeetküsitlus, intervjuud, osalusvaatlus või hoopis tekstianalüüs (nt ilmastikunähtustest rääkimine erinevates kirjandusallikates).

Kuidas eri keeltes ja kultuurides neid nähtusi seostatakse. Millest assotsiatsioonid sõltuvad? Kas keel, keskkond, kultuur mõjutavad meie meelte assotsiatsioone?

Meeled pälvivad nii keeleteaduses, psühholoogias, filosoofias kui ka loodusteadustes üha suuremat tähelepanu — aina sagedamini korraldatakse meeltele pühendatud konverentse, mis on oma olemuselt interdistsiplinaarsed. Meie projektiga liitunud üliõpilastel on suurepärane võimalus tutvuda viimase aja teadustrendidega, töötades läbi erinevad teadusartikleid. Kombineerides oma katsetulemusi läbitöötatud teadusmaterjaliga aitab saada palju uusi ja põnevaid teadmisi ning võimaluse korral neid ka praktiliselt rakendada.

Oodatav tulemus

- Loome ilmastikuga ja kliimaga seotud assotsiatsioonidesõnavarakogu.

- Loomeblogi, kus tutvustame ja selgitame ilmastikunähtustega seotud sõnavara assotsiatsioone ja kogutud tulemusi.

- „IlmaELU“ projekti käigus kogutud andmed on potentsiaalnesisend teadusartikli kirjutamiseks. Projektis osalejatel on võimalik jätkata kaasautorina.

Nõuded projektile

Meeskonnatöö tulemusel ELU tegevuskava koostamine

Koostada meeskonnatööna ELU vahekokkuvõte etteantud vormil (semestri vahenädalaks)

Osaleda semestri vahenädalal toimuval tagasiside sessioonil

Kirjutada individuaalne refleksioon meeskonnaliikme rolli täitmisest ja teiste liikmete panusest projekti tegevusse (esitada individuaalselt juhendajale)

Koostada meeskonnatööna ELU projekti portfoolio, mis sisaldab projekti aruannet, tegevuskava, meediakajastust ja hinnangut projektile

Osaleda meeskonnaga ELU projektide esitluspäeval ja esitada meeskonnatööna valminud tegevuse tulemusi

Iseseisvate tööde sooritamine eeldab aktiivset osalemist kokkulepitud projekti kohtumistel ja meeskonnaliikmena võetud kohustuste täitmist

Esimene kohtumine

06.02.2020 kell 16.15, ruumis S-513

Keel

Eesti

Projekti kestus

  • Kevadsemester
  • 2019/2020

Kohtumiste ajad

Kl 16.15 kuupäevadel: 06.02., 20.02, 05.03, 23.04, 07.05

Juhendaja(d)

  • Merilyn Meristo (a311296k@tlu.ee)

Kaasjuhendaja(d)

  • Mari Uusküla

Märksõnad

  • Meeled
  • ilmastiku- ja kliimanähtused
  • emotsioonid ja assotsiatsioonid
  • keel ja kultuur
  • tajusõnavara.

Projektiga liitumine

Projektiga liitumine on lõppenud

Projekti meeskond

Aap / Pedagoogika Kairi / Eripedagoogika Gertu / Sotsiaaltöö Erik / Eesti filoloogia Marju / Klassiőpetaja Raili / Eripedagoog-nőustaja Triin / Keeleteadus ja keeletoimetamine Maarja / Eripedagoog-nőustaja Kardi / Eripedagoog-nőustaja Ly / Alushariduse pedagoog Anneliis / Alushariduse pedagoog Tiiu / Eripedagoogika Signe / Eripedagoogika Lydia / Euroopa nüüdiskeeled ja kultuurid Triin / Eesti filoloogia Kristin / Eripedagoog-nőustaja Katrin / Sotsiaaltöö Raido / Infoteadus