28-29.09.2023 toimub Ülemiste Citys hariduskoostöö konverents. Sündmuse raames on plaanis kokku tuua erinevad Eesti haridust toetavad ning juba toimivad initsiatiivid/programmid/projektid/algatused ning ka uued ideed ja mõtted. Selle jaoks on vaja luua nö turuplats - platvorm, kus kõik need algatused ja ideed saaksid ennast tutvustada, värvata meeskonnaliikmeid, otsid rahastust jne. Turuplats on nii füüsiliselt toimuv 28-29.9 kohapeal, kui ka elektroonne.
Valmistada interaktiivne kaart eesti laululavade ja kõlakodadega akustiliste andmete, fotode ja kirjeldustega.
Antiikmüüdid on Euroopa kultuuris ja Euroopa rahvaste mõtlemises alati olulist rolli mänginud ja nende mõju on olnud ja on jätkuvalt nii otsene kui kaudne. Projekti raames püüame emotsionaalselt kriipivamate müütide näitel seda mõju paremini mõista ning luua müütide elujõulisust seletavad videoesseed ja neid laiendavad tunnikavad gümnaasiumiõpilastele.
Projekti sisuks on koostöös Tallinna linnaga mängida läbi haridusvõrgustiku ja ruumiplaneerimise probleemid lasteaia kui võimaliku kogukonnakeskuse näitel.
Viimastel aastatel on tervise ja looduskeskkonna omavahelist seost palju uuritud, ja üldjuhul jõutakse ikka positiivse seoseni. Looduslikule keskkonnale ligipääs ja aktiivselt looduses veedetud ajal on seos emotsionaalse heaoluga, see toetab inimese kehalist aktiivsust, mõjub taastavalt ja stressi leevendavalt, teatab sotsiaalset suhtlust, sidusust ja kaasatust. Lisaks on leitud et eritüübilised maastikud ja kooslused, mõjutavad otseselt heaolu ja tajutud stressi taste jms (Zwart & Ewert, 2022). Linna rohealad (urban greenery) on muutunud kasvava linnastumise ja eskaleeruvate keskkonnateemaliste probleemide adresseerimisel üheks oluliseks jätkusuutlikku arengut toetavaks lahenduseks, viidates nii looduspõhiste lahenduste kui linnade rohelistamise teaduspõhistele ja innovatsioonilisetele võimalustele (Plüschke-Altof & Sepping, 2022). Ühel või teisel põhjusel on linna rohealade nii ökoloogiline kui sotsiaalne koormustaluvus pandud proovile. Varasem uuring, kus ka ELU projektis osalenud tudengid panustasid, näitas, et juba rekreatiivseid aktiivse puhkuse tegevusi ja vähem või rohkem sportlikke tegevusi, mis looduslikus keskkonnas aset leiavad, ning mille jaoks loodus on kõige olulisem motivatsiooniline tegur, on enam kui 10 (Erit jt, 2022). Ja on palju selliseid piirkondi, kuhu need tegevused kuhjuvad ning mille jalajälg selgelt märgatav, kohati isegi liiga, kuid keskkonnateadlikult käitudes ja sellealast teadlikkus tõstes, see nii oluline ümbritsev keskkond võib isegi taastuda (Erit, jt. 2022). Nimetatud uuring aga ei keskendunud ühelegi piirkonnale täpsemalt, et kaardistada ja kirjeldada kõik seda külastavad, kasutavad, läbivaid või muul viisil olevad-tegutsevad asjalised. Samas, pidades silmas roheala koormustaluvuse teemat, soovitavad Roose jt (2011) alustada külastajauuringutest, külastusviiside ja külastusmahu seirest. Täna vaatlusaluseks juhtumiks, kus esinevad kasutajakonfliktid, ligipääsetavuse ja kaasamise probleemid, kus arvestada tuleb ka nõrgemate gruppidega, tasakaalustatult ka inimese ja mitte-inimese suhtega, on nt. Nõmme-Mustmäe kaitseala juhtum (Keskkonnaamet)
Projekt näeb ette islamimaailma juhtide võtmekõnede andmebaasi ja arhiivi loomise põhimõtete väljatöötamist. Tulevase andmebaasi ja arhiivi eesmärk on koondada kokku natsionalistlike ja islamistlike juhtide võtmekõned, mis on seotud Lähis-Ida ajalugu 20.–21. saj kujundanud sündmustega, kinnistades nende ideoloogilist mõju. Taoliste kõnede kättesaadavus on heitlik ning koherentne andmebaas ja arhiiv seni puuduvad.
Esmaabi oskused on terveks eluks väga olulised. Inimesed läbivad esmaabikursuseid tavaliselt vanemas eas, kuid esmaabi baasteadmised peaksid olema kaasatud ka alushariduses. Meie projekti eesmärgiks on mänguliselt lapsi teadmiste ja oskustega varustada juba lasteaia eas läbi tegevuste, sealhulgas õpetajaid informeerides.
Koostöös Viimsi Rannarahva Muuseumiga 1946-1990 ENSVs tegutsenud Viimsi S.Kirovi nimelise näidiskalurikolhoosi tegevuse uurimine erakogude fotode ja intervjuude kaudu, materjali süstematiseerimine ja näitus muuseumis
Tallinna Ülikooli traditsiooniks saanud Liikumiskuu korraldamine.
Projekti raames õpivad osalejad läbi empiirilise uuringu tundma Eesti identiteeti Euroopa Liidu osana. 12 üliõpilast saavad sissejuhatava ülevaate teemal Eesti, Euroopa Liit ja euroopastumise diskursus Eesti ühiskonnas ning viivad igaüks läbi 4-5 ankeetintervjuud (+ salvestus) Eesti poliitilise ja ajakirjanduseliidi esindajatega ning teevad tulemustest esialgse analüüsi.
