Eesti viipekeelsete märkidega plaadi või plakati loomine ja paigutamine ühele Tallinna mänguväljakule, et mänguhoos olevad lapsed õpiksid üksteisega minimaalsel tasemel viibeldes suhtlema ja et ükski kurt laps mänguväljakul ei peaks tundma end väljajäetuna.
Käesolev projekt uurib, mida tähendab sooline võrdõiguslikkus Tallinna Ülikoolis tudengi igapäevase õpikogemuse vaates. Projektis analüüsitakse seda küsimust kolmes perspektiivis: üliõpilane, õppejõud ning ülikooli avalik ruum. Kaardistades võimalused ja valupunktid nendes kolmes perspektiivis ning tuues need kokku omavahelisse konstruktiivsesse dialoogi, otsib projekt vastust küsimusele, milliseid muutusi üliõpilase igapäevase õppimise vaates tuleks Tallinna Ülikoolis rakendada, et see muutuks sootundlikuks ülikooliks, kus kõiki üliõpilasi ning teadmisi nähakse võrdsetena ning väärtustatakse. Projekt viiakse läbi koostöös TLÜ Soouuringute uurimisgrupiga ning selle läbiviimist ja tulemuste avaldamist toetab Feministeerium.
Eesmärk on välja selgitada, kuidas on 19. sajandi eesti kirjandus mõjutanud eestipäraste eesnimede kasutusele tulekut
Loeme kokku kõik keeled, mida Tallinna Ülikoolis räägitakse. Tutvustame TLÜ keelelist mitmekesisust lähemalt kõigile huvilistele.
"Minu tulevikukolleeg Robot" ELU projekt aitab tutvustada tehisintellektiga roboteid ning mõtestada nende käitumist meie võimalike tulevikukaaslastena.
Looduse kujutamine kultuuris (sh kirjanduses, kunstis, filmis, lavakunstis jne)
Olete kunagi mõelnud, et vahel on kirjaliku teksti esitamise võimalusi liiga palju?
Projektis käsitletakse värvide ja emotsioonide seoseid. Millised on värvid, mis tekitavad meis emotsioone? Millised emotsioonid on meie jaoks tajutavalt värvilised? Kuidas käsitletakse eri keeltes emotsioonide ja värvide seoseid. Projekti eesmärgiks on uurida keele, meele ja taju seoseid tehes keeleassotsiatsioonide katseid ja välja selgitades emotsiooniväljendite seoseid värvidega eri keeltes. Projekti lõpptulemus oleneb üliõpilaste rühma valitud teemast ja selle konkreetsest teostusest.
Creating a harmonious diverse cultural workplace thrives on the intercultural understandings among co-workers in the organization. The readiness for individual to operate in multicultural settings could be innate or learnt. The question is how are digital tools and resources suporting individuals to develop, consolidate and manage their Intercultural Competencies (ICC) as a self-initiated learning pursuit. Tallinn University has two key schools (Humanities and Digital Technologies) with the capacity to look into the subject under discussion and answer questions about ICC and digital technologies. To this end, the project seeks to bring students together as interdisciplinary project teams to tap into the expert knowledge found in the two Schools (Humanities and Digital Technologies), to explore the intercultural competence needs at the workplace or in organizations. Even though the project is to offer an opportunity for interdisciplinary project engagement among students, the overarching intent is to contribute to reinforcing the position of TLU as a major player in the pursuit of social cohesion policy implementation in the Estonian society. The project is motivated by the following documents, i) the National Integration Agenda of the Government of Estonia (Ministry of Culture/Republic of Estonia, n.d.), ii) Estonia Smart vision 2035 (Ministry of Education and Research/Republic of Estonia, 2019) and iii) Tallinn University’s Development Plan (Tallinn University, 2020) which seek to promote and sustain cultural harmony among people. To make the project practical and reflective in building cultural cohesion among multinational teams, project participants will be drawn from Tallinn University and the University of Ghana in West Africa. These multi-national and across country teams will work together to find answers to Intercultural Competence Competence questions and needs at the workplaces or in organizations. It will further attempt to provide models that will use digital tools and resources to support and facilitate a self-initiated Intercultural Competence Assessment and Development.
Käesolevat sajandit on ilmestanud mitmed kriisid, seejuures erinevates valdkondades (nt looduskatastroofid, uued viirused (koroona), pagulasteema, tööjõu- ning ka tööpuudus). Kriisi ulatusest olenemata mõjutab see perekondi. Eriti haavatavad on lapsed, kes sageli ei oska oma hirme isegi sõnastada. Mured omakorda jõuavad ühel või teisel moel kooli, kus õpetaja peab eeskätt pühenduma õppekavale.’
Kuidas ära tunda,et lapsel on depression? Kes peaks seda märkama, et lapsele õigeaegselt abi osutada?
Kuidas lahendada kriise, tegemata allahindlust õppetöö akadeemilisele sisule? Appi tuleb võrgustik. Aga see ei teki iseenesest ega üleöö – võrgustikku tuleb kujundada, ning meeskonnatööd tuleb õppida.
Kui tekivad probleemid lapse käitumises, mis võivad olla ohtlikud talle endale või teistele, tuleb kasutada äärmuslikke meetmeid, s.o tõusetub küsimus alaealise saatmisest kinnisesse lasteasutusse. Tegemist on alaealise vabaduse piiramisega, millel on riive inimõigustega. Seega erinevate ametkondade ja isikute (riik Sotsiaalkindlustusameti kaudu, kohus, KOV lastekaitse töötajad, perekond, kinnine lasteasutus) koostöö ning toimiva võrgustiku olemasolu on eelnimetatud probleemi lahendamisel eriti olulised. Samuti on oluline koostöö ja võrgustiku olemasolu lapse hooldusõiguse ning lapsest eraldi elavale vanemale suhtluskorra määramise vaidlustes. Tekib küsimus, kas selline võrgustik on olemas ja toimib või tuleb seda luua, täiendada? Kas ollakse valmis konstruktiivseks koostööks? Milline roll ja vastutus on riigil, KOV-l, lapsevanematel?
Milliste raskustega puutuvad oma töös kokku lastekaitse töötajad? Miline on nende pädevus ning töökoormus? Kas lastekaitse töötajate töökoormus võimaldab õigeaegselt näha abivajavaid lapsi ja neid aidata? Kas kehtiv seadusandlus eeltoodu osas vajab muutmist või täiendamist? Mis osas?
