Rohkearvulised uuringud osundavad suhete olulisusele hariduses. Hariduse osapooled - õppijad, õpetajad, koolijuhid, vanemad, tugipersonal, haridusametnikud - loovad koos suhtluskultuuri, mis on ka hilisemate ühiskondlike suhete aluseks. Otsime projektis lahendusi, kuidas saaksime suhtluse abil toetada hariduse osapoolte koostööd parimal viisil? Teeme projektis koostööd alustava Tõnismäe riigigümnaasiumiga (https://www.facebook.com/TonismaeRG/)
Uuringud näitavad, et kui noortel puudub usalduslik suhe mõne täiskasvanuga, võib see olla enese ja keeruliste olukordadega toimetulekul riskifaktoriks. Usaldusliku suhte loomisel on võtmeisikuks täiskasvanu, kelleks võib olla noorsootöötaja, huvijuht, õpetaja, treener jt. ELU käigus töötame varasema uuringu (Nugin, Unt, Roosalu 2022) käigus loodud tõrjutusriskis noorte persoonadega ning arutame läbi võimalikke stsenaariumeid noorte toetamiseks usalduse loomise ja hoidmise põhimõtteid silmas pidades. ELU lõpus korraldame avatud töötoad ja koondame kokku meie õpikogemused ja protsessi tulevaseks õppematerjaliks.
Koostöös Viimsi Rannarahva Muuseumiga 1946-1990 ENSVs tegutsenud Viimsi S.Kirovi nimelise näidiskalurikolhoosi tegevuse uurimine erakogude fotode ja intervjuude kaudu, materjali süstematiseerimine ja näitus muuseumis
Everyone can learn some Estonian through taking photos, sharing what they think, and commenting on others’ photos taken in Estonia. What we need to do is to create an opportunity for them to participate in this language learning process.
Projekti idee lähtub vajadusest teadvustada, kuidas on viimastel aastakümnetel muutunud tõlkija töö ja selleks vajalike kompetentside baas.
Nutiseadmes mängitav Underi ja Tuglase muuseumi ning aia teemaline mäng
Tallinna Ülikooli traditsiooniks saanud Liikumiskuu korraldamine.
Meil on asjadesse uppuv maailm. Uute asjade ostmise vajadust aitab vähendada süsteem, kus kevadel ülikooli lõpetanud tudengid saavad oma järeltulijatele turvaliselt jätta enda korralikud ent üleliigseks jäänud esemed.
Projekti raames õpivad osalejad läbi empiirilise uuringu tundma Eesti identiteeti Euroopa Liidu osana. 12 üliõpilast saavad sissejuhatava ülevaate teemal Eesti, Euroopa Liit ja euroopastumise diskursus Eesti ühiskonnas ning viivad igaüks läbi 4-5 ankeetintervjuud (+ salvestus) Eesti poliitilise ja ajakirjanduseliidi esindajatega ning teevad tulemustest esialgse analüüsi.
Oma koostöö tulemusena (lõuendite rotatsioon) valmivad lõuendid, mis üheskoos moodustavad ühise tervikliku teose.
