“Kelle jaoks on linna rohealad?”

Viimastel aastatel on tervise ja looduskeskkonna omavahelist seost palju uuritud, ja üldjuhul jõutakse ikka positiivse seoseni. Looduslikule keskkonnale ligipääs ja aktiivselt looduses veedetud ajal on seos emotsionaalse heaoluga, see toetab inimese kehalist aktiivsust, mõjub taastavalt ja stressi leevendavalt, teatab sotsiaalset suhtlust, sidusust ja kaasatust. Lisaks on leitud et eritüübilised maastikud ja kooslused, mõjutavad otseselt heaolu ja tajutud stressi taste jms (Zwart & Ewert, 2022). Linna rohealad (urban greenery) on muutunud kasvava linnastumise ja eskaleeruvate keskkonnateemaliste probleemide adresseerimisel üheks oluliseks jätkusuutlikku arengut toetavaks lahenduseks, viidates nii looduspõhiste lahenduste kui linnade rohelistamise teaduspõhistele ja innovatsioonilisetele võimalustele (Plüschke-Altof & Sepping, 2022). Ühel või teisel põhjusel on linna rohealade nii ökoloogiline kui sotsiaalne koormustaluvus pandud proovile. Varasem uuring, kus ka ELU projektis osalenud tudengid panustasid, näitas, et juba rekreatiivseid aktiivse puhkuse tegevusi ja vähem või rohkem sportlikke tegevusi, mis looduslikus keskkonnas aset leiavad, ning mille jaoks loodus on kõige olulisem motivatsiooniline tegur, on enam kui 10 (Erit jt, 2022). Ja on palju selliseid piirkondi, kuhu need tegevused kuhjuvad ning mille jalajälg selgelt märgatav, kohati isegi liiga, kuid keskkonnateadlikult käitudes ja sellealast teadlikkus tõstes, see nii oluline ümbritsev keskkond võib isegi taastuda (Erit, jt. 2022). Nimetatud uuring aga ei keskendunud ühelegi piirkonnale täpsemalt, et kaardistada ja kirjeldada kõik seda külastavad, kasutavad, läbivaid või muul viisil olevad-tegutsevad asjalised. Samas, pidades silmas roheala koormustaluvuse teemat, soovitavad Roose jt (2011) alustada külastajauuringutest, külastusviiside ja külastusmahu seirest. Täna vaatlusaluseks juhtumiks, kus esinevad kasutajakonfliktid, ligipääsetavuse ja kaasamise probleemid, kus arvestada tuleb ka nõrgemate gruppidega, tasakaalustatult ka inimese ja mitte-inimese suhtega, on nt. Nõmme-Mustmäe kaitseala juhtum (Keskkonnaamet)