FilmiMälu: film, arhiiv ja kureerimine

Projekti eesmärk

FilmiMälu, ehk filmiandmebaasi korrastamise ELU projekti eesmärk on tagada struktureeritud, loogiline ja usaldusväärne andmebaas, mis koondab filmiteaduse ja -kriitigaga seotud info ühtsel platvormil ja kasutajasõbralikul kujul.

Täpsemalt on eesmärgid järgmised:

• Andmete puhastamine ja korrastamine – eemaldada duplikaadid, parandada vigased või puudulikud kirjed ning ühtlustada vormingud (nt allikad, kuupäevad, nimed).
• Andmemudeli loomine või täiustamine – määratleda tabelid, kuidas infot koguda, ja sisenditevahelised seosed.
• Andmebaasi kasutatavuse parandamine – võimaldada mugavaid päringuid.
• Teoreetiliste teadmiste rakendamine praktikas – kasutada kursusel õpitud teadmisi (standardiseerimine, andmeanalüüs).
• Andmete kvaliteedi ja usaldusväärsuse tagamine – luua süsteem, mis toetab edasist laiendamist ja korrektset andmehaldust.
• Meeskonnatöö ja projektijuhtimise oskuste arendamine.

Kokkuvõttes on antud ELU projekti eesmärk ühendada tehnilised oskused ja praktiline probleemilahendus, luues korrastatud filmiuurimise andmebaasi, mis on nii funktsionaalne kui ka arendatav.

Projekti tulemused

2026. aasta kevadsemestri jooksul osalesid Tallinna Ülikooli tudengid ELU projektis „FilmiMälu: film, arhiiv ja kureerimine“, mille eesmärk oli täiendada ja analüüsida Eesti Filmi Andmebaasi (EFIS) ning lisaks uurida, kuidas muuta audiovisuaalne pärand ja filmialane teadusinfo kasutajatele paremini leitavaks ja omavahel seostatavaks. Projekt keskendus sellele, millist rolli mängivad filmi andmebaasid kultuurimälu säilitamisel ning kuidas muuta arhiivides leiduv info filmiuurijatele ja -huvilistele lihtsamini kasutatavaks.

Projekti juhendasid Andres Kõnno ja Teet Teinemaa, kelle juhendamisel tutvusid tudengid filmiarhiivide töökorralduse, metaandmete süsteemide ja andmebaaside ülesehitusega. Tudengid käisid seminaridel, kus käsitleti audiovisuaalsete materjalide säilitamist, kirjeldamist ja digitaalses keskkonna korrastamist. Projekti aruteludes osalesid ka Teisi Ligi, Eva Näripea ja Carlos E. Lesmes, kes rääkisid arhiivimaterjalide kasutamisest nii teadustöös kui ka filmiloomes. Nende õpetussõnade kaudu said tudengid parema ettekujutuse sellest, kuidas ajaloolised audiovisuaalsed materjalid arhiividesse jõuavad, kuidas neid säilitatakse ning miks need tuleviku jaoks tähtsad on.

Projekti praktilises osas kogusid tudengid infot erinevatest Eesti teadus- ja kultuuriandmebaasidest. Filmiteemalisi lõputöid ja uurimusi otsiti Tallinna Ülikooli Akadeemilise Raamatukogu digirepositooriumist ETERA, Tartu Ülikooli DSpace’i keskkonnast ning Eesti Kunstiakadeemia ja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia tööde kogudest. Lisaks töötati läbi kultuuriväljaanded nagu Sirp, Müürileht ja Teater.Muusika.Kino, kust koguti filmikriitika, intervjuude ja filmianalüüside metaandmeid EFIS-e jaoks. Projekti üks juhendajatest, Andres Kõnno, viis tudengitega läbi ka fookusgrupi intervjuu, kus arutleti eri andmebaaside ja filmiga seotud platvormide erinevusi ning nende tugevusi ja nõrkusi. Samuti vesteldi EFIS-e tulevikuvõimalustest.Projekti jooksul koguti kokku ligi 1400 kirjutise metaandmed, mis edastati EFIS-e esindajatele, kes lisavad kogutud materjali oma andmebaasi. Projekti tulemusena täienes seega andmebaas uute kirjete, märksõnade ja viidetega, mis aitavad muuta Eesti filmikultuuri puudutava info tulevikus paremini leitavaks ja kasutatavaks.