Beebiviiplemise metoodika kõne arengu toetamiseks lasteaias

Projekti käigus uurime koostöös Beebiviiplemise meeskonna (beebiviiplemine.ee) ja Tallinna Ülikooli ELU projekti tudengitega beebiviiplemise meetodi potentsiaali ja kasutamist lasteaiakeskkonnas, et toetada koolieelses eas laste kõne ja suhtlusoskuse arengut.
Viime projekti ellu kahes partnerlasteaias: Tallinna Maasika Lasteaia ja Pelguranna Lasteaia koostöös. Fookuses on lapsed, kel on kõne arengu raskusi või kelle kommunikatsioon on probleemne erineva kodukeele tõttu. Meetodi kasutamisse kaasame kõiki rühma lapsi toetades multimodaalset õppimist.
Koostöö partnerite vahel hõlmab koolitust, ühiseid analüüse, videopõhiseid arutelusid ning kogemuste vahetust. Kaasatakse lapsevanemaid. Pilootprojekti lõppedes teavitatakse laiemaid haridusringkondi ja avalikkust kaasava hariduse ja eestikeelsele õppele ülemineku kontekstis.

Projekti eesmärk

  1. Arendada välja tegevusplaanid, mis integreerivad viipekeelsed viiped igapäevastesse rühmategevustesse ning lasteaiaellu.
  2. Kohandada seni 0-2-aastaste lastega kasutatava beebiviiplemise metoodikat vastavalt  vanematele vanusegruppidele ning koolieelse õppeasutuse spetsiifikale ja vajadustele.
  3. Tõsta osalevate õpetajate ja üliõpilaste oskusi viipelise kommunikatsiooni tõhusast kasutamisest kõne arengu toetamisel. Teha koostööd kodudega beebiviiplemise kompleksseks kasutamiseks.
  4. Tõsta lapsevanemate teadlikkust nende rollist lapse kõne arengu toetamisel ning selgitada rühmas kasutatavat lähenemisviisi ja võimalusi kasutada seda koduses keskkonnas.
  5. Uurida ja hinnata beebiviiplemise meetodi tõhusust lasteaialaste keele arengu toetamisel.
  6. Jagada meetodi kasutamise kogemusi ja edusamme haridusringkondade ja avalikkusega.

Projekti tulemused

Projekti käigus Maasika ja Pelguranna lasteaedades läbiviidud viiplemise tegevuste mõju oli erinev ning sõltus mitmete tegurite koosmõjust. Analüüsi põhjal mõjutasid tulemusi laste vanus, arenguline tase, rühma eripära, õpetajate kaasatus ning viiplemise kasutamise järjepidevus igapäevategevustes. 

Seal, kus õpetajad kasutasid viipeid järjepidevamalt ning olid projektist huvitatud, märgati ka laste suuremat aktiivsust, julgust suhtlemisel ning huvi viibete vastu. Positiivset mõju avaldasid nädalaviibete süsteem, viipekaartide kasutamine ning õpetajatele pakutud juhendamine. 

Eriti oluline tundus viiplemine olevat mitmekeelsete laste, sõimerühmade ning tõhustatud toe vajadusega laste puhul. Mõned lapsed muutusid suhtlemisel julgemaks, osalesid aktiivsemalt tegevustes ning mõistsid paremini eestikeelset kõnet just viibete toel. Samuti aitas viiplemine mõnel juhul luua paremat kontakti lapse ja täiskasvanu vahel. 

Projekti käigus koostati viipekommunikatsiooni juhendkaardid.

Koostati ja rakendati laste kõne ja kommunikatsiooni hindamise vahend koos kasutusjuhendiga

Jagati teadmisi ja kogemusi laiemale sihtrühmale. Veebiseminar “Viiplev lasteaed: laste eneseväljenduse toetamine igapäevases rühmakeskkonnas” tutvustas projekti tulemusi enam kui 400-le lasteaiaõpetajatele ja teistele lastega töötavatele spetsialistidele kogu Eestist. Veebiseminar on järelvaadatav. 

Lisaks jagati lisamaterjale ning viiteid projekti õpetajate ja üliõpilaste Facebooki gruppi ning loodi avatud Facebooki grupp Viiplev lasteaed, kus on võimalik jätkata kogemuste ja mõtete vahetamist ka edaspidi. 

Projekti käigus loodud tegevusi ja materjale on võimalik osalenud lasteaedadel vajadusel kasutada, kohandada ja edasi arendada vastavalt rühmade ning laste vajadustele. Laiema kasutuse planeerib edaspidi projektipartner.

Kokkuvõttes võib öelda, et projekt kinnitas viiplemise väärtust laste kommunikatsiooni toetamisel, kuid tõi samal ajal esile vajaduse pikemaajalise, süsteemse ja järjepideva rakendamise järele. Saadud kogemus näitas, et viiplemine võib olla tõhus toetav vahend eriti nooremate, mitmekeelsete ja suuremat tuge vajavate laste puhul, kui seda kasutatakse igapäevaselt ning kogu meeskonna koostöös. 

Projekt andis üliõpilastele lisaks viiplemise metoodikaga tutvumisele ja selle praktilise rakendamise võimaldamisele hea koostöökogemuse erinevate erialade tudengite, projektis osalevate õpetajate ja partneritega. 

Projekti liikmed

Lastekaitse (1)
Alushariduse pedagoog (3)
Eripedagoogika (2)
Alushariduse pedagoog (1)
Eripedagoogika (3)
Psühholoogia (2)