Noorekeskne lähenemine +koostöö = utoopia või ressurss?!

Alates 2006. aastast on Eestis rakendatud lõimitud noortepoliitikat ehk noore tegelikest vajadustest ja väljakutsetest lähtuvat koordineeritud ja eesmärgikindlat ning noortepoliitika põhimõtetest lähtuvat tegutsemist erinevates poliitika-/eluvaldkondades. Projekti eesmärk on töötada välja valdkondadeülesel koostööl põhinev mudel või konkreetse algatusidee prototüüp, mis toetaks noorekeskse lähenemise rakendumist.

Alates 2006. aastast on Eestis rakendatud lõimitud noortepoliitikat ehk noore tegelikest vajadustest ja väljakutsetest lähtuvat koordineeritud ja eesmärgikindlat ning noortepoliitika põhimõtetest lähtuvat tegutsemist erinevates poliitika-/eluvaldkondades.

Viimasel kümnendil on küll seoses erinevate valdkondade strateegiadokumentide ja arengukavadega (nt Elukestva õppe strateegia 2020; Noortevaldkonna arengukava 2014-2020), uuenenud õpikäsitusega jmt tõusnud noortega seotud valdkondades esiplaanile mõisted: õppijakeskus, noorekesksus, kliendist lähtumine, mis on kujunenud valdkondade põhiväärtusteks või lähtealusteks. Samas näitab praktika, et õppijast/noorest/kliendist lähtumine rakendub tihti vaid enda töövaldkonna siseselt ning koostööd, mis tagaks noore jaoks tervikliku “teenuse” või lähenemise, jääb väheseks.

Selle tulemusena on noored kas ülekoormatud või noor ei saa talle vajalikku toetust või infot ning neile pakutavad tegevused dubleerivad teineteist. Näiteks on noorsootöös osalevate noorte rahulolu uuringus (2018) välja toodud, et vanemas vanuserühmas noored huvihariduses ei osalenud kuna 53% polnud aega, 41% polnud huvi ja 31% polnud infot. Huvitegevuses jagunesid protsendid 52% polnud aega, 44% polnud huvi ja 23% polnud infot.

Samuti jäävad noored neile suunatud tegevuste/meetmete planeerimisest tihti kõrvale, millega seoses ei vasta tegevused kas nende vajadustele või ei jõua planeeritav nendeni. Seda ilmestab hästi 2020 kevade eriolukord, kus noori käsitleti eelkõige õpilasena või siis 2+2 reeglit eiravate kampadena ning noorekesksus jäi unustuste hõlma. Nagu toob oma arvamusloos välja ka Roger Tibar, et keegi ei küsinud noortelt mida nad vajavad (Postimees, 15.04.2020)

Projekti laiem eesmärk on suurendada noorest lähtuvat sisulist koostööd antud sihtgruppi otseselt puudutavate ehk haridus-, sotsiaal, kultuuri- ja noorsootöövaldkondade vahel läbi väärtus-ja vajaduspõhiste koostööpunktide märkamise.

Projekti eesmärk

Projekti eesmärk on töötada välja valdkondadeülesel koostööl põhinev mudel või konkreetse algatusidee prototüüp, mis toetaks noorekeskse lähenemise rakendumist.

Eesmärgi teostamiseks on vajalik:

  • Kaardistada valdkondadeülese koostöö põhimõtted, takistused, võimalused, ühisosa, sh “noorekeskne” printsiibi mõtestamine ja rakendamine erinevates valdkondades (teoreetiliste lähenemistega tutvumine + miniuuringuna),
  • kaardistada olemasolev olukord (tutvuda olemasolevate praktikatega; viia läbi miniuuring, et selgitada välja milliseid takistusi, valupunkte ja võimalusi koostöös näevad eri valdkondade praktikud);
  • töötada välja noorekeskne koostöömudel ja/või selle rakenduslik väljund konkreetse algatuse/tegevuse/projekti prototüübina;
  • kommunikeerida tulemusi laiemale üldsusele, eelkõige noortevaldkonna (haridus, sotsiaal-, kultuuri- ja noorsootöö) praktikutele.

Erialade lõimimine

Projekt võimaldab ühildada mitmete erialade teadmised ja kogemused, seda nii uurimusliku osa elluviimisel, kui ka koostöömudeli/prototüübi disainimisel, aga võimalus on rakendada ka visuaalse kommunikatsiooni vmt meetodeid tulemuste nähtavaks tegemisel.

Oodatud on noorte sihtgrupiga (7-26 aastased) tegelevate erialade üliõpilased aga ka teised, kellele valdkondadeülese koostöö arendamine huvi pakub.

Teaduspõhisus ja uudsus

Euroopa tasemel on noori puudutava valdkondadeülese koostöö suurendamise vajadus olnud aastaid prioriteetne teema (Williamson, 2017). Seda ka Eestis, kus noortepoliitika on määratletud valdkondadeülesena ehk lõimituna on koostöö olnud läbivaks märksõnaks nii arengukavades kui rahastusvõimalustes (Soomets, 2017), samas kui praktikute kogemused kõnelevad pigem keerulisest või olematust koostööst.

Projekti elluviimisel lähtutakse valdkondade ülese koostöö temaatika uurimises teadusuuringutest/-kirjandusest ning kasutatakse teaduspõhiseid uurimismeetodeid (inervjuud, küsitlused vmt)

Mudeli/prototüübi kavandamises võetakse aluseks disainmõtlemise/teenusedisaini lähenemine.

*Soomets, K. (2017). Noorsootöö teenuse arendamine riigi ja kohalike omavalitsuste koostöös. In: H. Voolaid (Ed.), ÜLEVAADE HARIDUSSÜSTEEMI VÄLISHINDAMISEST 2016/2017. ÕPPEAASTAL. Tartu: Haridus-ja Teadusministeeriumi välishindamisosakond

* Williamson, H. (2017) A precarious equilibrium – Working together in youth policy and practice. In Nico, M. and Taru, M. (Editors-in-chief) Potočnik, D. and Salikau, A. (Editors) Needles in Haystacks, Finding a way forward for cross-sectoral youth policy, EU and Coe Partnership, Youth Knowledge nr 21, Strasbourg.

Oodatav tulemus

Valdkondadeülesel koostööl põhinev mudel või konkreetse algatusidee prototüüp, mis toetaks noorekeskse lähenemise rakendumist.

Eesmärk on leida väljund ja sobiv vorm, mis ühendab valdkondadeülese koostöö teoreetilised lähtekohad, noore ehk kasutajakogemuse analüüsi, erinevate valdkondade tugevused ja ressursid ning tudengite endi loomingulise lähenemise.

    Nõuded osalemiseks

  • Meeskonnatöö tulemusel ELU tegevuskava koostamine
  • Koostada meeskonnatööna ELU vahekokkuvõte etteantud vormil (semestri vahenädalaks)
  • Osaleda semestri vahenädalal toimuval tagasiside sessioonil
  • Kirjutada individuaalne refleksioon meeskonnaliikme rolli täitmisest ja teiste liikmete panusest projekti tegevusse (esitada individuaalselt juhendajale)
  • Koostada meeskonnatööna ELU projekti portfoolio, mis sisaldab projekti aruannet, tegevuskava, meediakajastust ja hinnangut projektile
  • Osaleda meeskonnaga ELU projektide esitluspäeval ja esitada meeskonnatööna valminud tegevuse tulemusi
  • Iseseisvate tööde sooritamine eeldab aktiivset osalemist kokkulepitud projekti kohtumistel ja meeskonnaliikmena võetud kohustuste täitmist

Juhendaja(d)

KJ

Kristi Jüristo

kristi.juristo@tlu.ee

NM

Nele Merisoo

nele.merisoo@gmail.com

Kaasjuhendaja(d)

IR

Ilona-Evelyn Rannala

ilontsik@tlu.ee

Projekti meeskond

M

Maarja

Riigiteadused

M

Madli

Sotsiaalpedagoogika

K

Kerli

Sotsiaaltöö

R

Reet

Kultuuriteooria ja filosoofia

V

Victoria

Kultuuriteadus

R

Romet

Haldus- ja ärikorraldus

H

Hendri Andreas

Haldus- ja ärikorraldus

E

Eingard

Haldus- ja ärikorraldus

M

Mihkel

Õigusteadus

M

Mihkel

Õigusteadus

R

Reigort

Õigusteadus

#valdkondadeülene koostöö #noorekesksus #õppijakesksus #kliendikesksus #lõimitud noortepoliitika #lapsed #noored