Karate kui väärtuskasvatuse koht kaasaegses haridussüsteemis
Tänapäeva ühiskonnas on järjest rohkem märgata eetika ja väärtushinnangute kriisi. Laste käitumine nii koolis kui ka kodus jätab kõvasti soovida. Alguses mängib perekond olulist rolli väärtuste edastamisel, kuid hiljem muutuvad oluliseks kool, kooliväline huvitegevus ja eakaaslaste rühmad. Koolil on oluline roll noorte väärtussüsteemi kujundamisel ja viimistlemisel. Selleks, et et tänapäeva lastel ja noortel kujuneksid õiged väärtushinnangud on vaja juurutada tõhusaid haridusprogramme. Karated võib pidada väärtuskasvatuse, enesetäiustamise ja ideaalse iseloomu poole püüdlemise meetodiks, millel peaks olema koht meie kaasaegses haridussüsteemis.
Projekti eesmärk
Panustada Eesti haridussüsteemisi arengusse väärtuskasvatuse aspektist.
Rühma liikmed
Klassiõpetaja (1)
Aasia uuringud (3)
Alushariduse pedagoog (1)
Riigiteadused (1)
Lisainfo viitamise ja õiguste kohta
Projekti tulemustele viitamisel kasutatakse APA7 viitamissüsteemi.
Kui tööl on rohkem kui 20 autorit, kirjutatakse välja esimese 19 autori nimed, kolm punkti ja viimase autori nimi. Kui autoreid on alla 20, kirjutatakse välja kõikide autorite nimed.
Rühma liikmed
Kehakultuur (3)
Psühholoogia (2)
Sotsiaaltöö (1)
Lisainfo viitamise ja õiguste kohta
Projekti tulemustele viitamisel kasutatakse APA7 viitamissüsteemi.
Kui tööl on rohkem kui 20 autorit, kirjutatakse välja esimese 19 autori nimed, kolm punkti ja viimase autori nimi. Kui autoreid on alla 20, kirjutatakse välja kõikide autorite nimed.
Rühma liikmed
Rakendusinformaatika (1)
Avatud akadeemia (1)
Andragoogika (1)
Kehakultuur (1)
Noorsootöö (1)
Kehakultuuri õpetaja (1)
Lisainfo viitamise ja õiguste kohta
Projekti tulemustele viitamisel kasutatakse APA7 viitamissüsteemi.
Kui tööl on rohkem kui 20 autorit, kirjutatakse välja esimese 19 autori nimed, kolm punkti ja viimase autori nimi. Kui autoreid on alla 20, kirjutatakse välja kõikide autorite nimed.
