Aga kui tähemärgid saavad otsa ?
Olete kunagi mõelnud, et vahel on kirjaliku teksti esitamise võimalusi liiga palju?
Olete kunagi mõelnud, et vahel on kirjaliku teksti esitamise võimalusi liiga palju?
Me kasutame pidevalt erinevaid tähendusülekandeid, et kirjeldada olendeid, asju ja nähtuseid teiste samalaadsete kaudu. Kreekakeelne sõna „metaphora” tähendabki ülekannet: sõna tähendus kantakse üle ühelt valdkonnalt teisele mingi ühistunnuse alusel. Kas me aga märkame, kui palju erinevaid neid on? Kas me paneme tähele, kuidas kirjeldame metafooridega loodust, ilmastikunähtusi, loomi ja looduse kaudu ka inimesi? Mida tähendab näiteks taeva silm, kärbeskaallane, jõesäng või mäejalam? See projekt püüabki taolisi leida, neist aru saada ja teistele tutvustada.
Projektis käsitletakse värvide ja emotsioonide seoseid. Millised on värvid, mis tekitavad meis emotsioone? Millised emotsioonid on meie jaoks tajutavalt värvilised? Kuidas käsitletakse eri keeltes emotsioonide ja värvide seoseid. Projekti eesmärgiks on uurida keele, meele ja taju seoseid tehes keeleassotsiatsioonide katseid ja välja selgitades emotsiooniväljendite seoseid värvidega eri keeltes. Projekti lõpptulemus oleneb üliõpilaste rühma valitud teemast ja selle konkreetsest teostusest.
Creating a harmonious diverse cultural workplace thrives on the intercultural understandings among co-workers in the organization. The readiness for individual to operate in multicultural settings could be innate or learnt. The question is how are digital tools and resources suporting individuals to develop, consolidate and manage their Intercultural Competencies (ICC) as a self-initiated learning pursuit. Tallinn University has two key schools (Humanities and Digital Technologies) with the capacity to look into the subject under discussion and answer questions about ICC and digital technologies. To this end, the project seeks to bring students together as interdisciplinary project teams to tap into the expert knowledge found in the two Schools (Humanities and Digital Technologies), to explore the intercultural competence needs at the workplace or in organizations. Even though the project is to offer an opportunity for interdisciplinary project engagement among students, the overarching intent is to contribute to reinforcing the position of TLU as a major player in the pursuit of social cohesion policy implementation in the Estonian society. The project is motivated by the following documents, i) the National Integration Agenda of the Government of Estonia (Ministry of Culture/Republic of Estonia, n.d.), ii) Estonia Smart vision 2035 (Ministry of Education and Research/Republic of Estonia, 2019) and iii) Tallinn University’s Development Plan (Tallinn University, 2020) which seek to promote and sustain cultural harmony among people. To make the project practical and reflective in building cultural cohesion among multinational teams, project participants will be drawn from Tallinn University and the University of Ghana in West Africa. These multi-national and across country teams will work together to find answers to Intercultural Competence Competence questions and needs at the workplaces or in organizations. It will further attempt to provide models that will use digital tools and resources to support and facilitate a self-initiated Intercultural Competence Assessment and Development.
Mida peaks teadma välismaalasest lapsevanem, kelle laps alustab Eestis kooliteed? Mis koolis toimub? Mida peab ostma? Mis ma teen kõikide nende töövihiku kiledega, mida poes müüakse? Projekti eesmärk on luua infomaterjal, mis annaks vastused neile ja kõigile teistele küsimustele, mis lastevanematel võiks tekkida.
Infovoldikute loomine digivahendite liigkasutamise ennetamiseks. Sihtrühmaks on lastevanemad, lapsed ja õpetajad.
Käesolevat sajandit on ilmestanud mitmed kriisid, seejuures erinevates valdkondades (nt looduskatastroofid, uued viirused (koroona), pagulasteema, tööjõu- ning ka tööpuudus). Kriisi ulatusest olenemata mõjutab see perekondi. Eriti haavatavad on lapsed, kes sageli ei oska oma hirme isegi sõnastada. Mured omakorda jõuavad ühel või teisel moel kooli, kus õpetaja peab eeskätt pühenduma õppekavale.’
Kuidas ära tunda,et lapsel on depression? Kes peaks seda märkama, et lapsele õigeaegselt abi osutada?
Kuidas lahendada kriise, tegemata allahindlust õppetöö akadeemilisele sisule? Appi tuleb võrgustik. Aga see ei teki iseenesest ega üleöö – võrgustikku tuleb kujundada, ning meeskonnatööd tuleb õppida.
Kui tekivad probleemid lapse käitumises, mis võivad olla ohtlikud talle endale või teistele, tuleb kasutada äärmuslikke meetmeid, s.o tõusetub küsimus alaealise saatmisest kinnisesse lasteasutusse. Tegemist on alaealise vabaduse piiramisega, millel on riive inimõigustega. Seega erinevate ametkondade ja isikute (riik Sotsiaalkindlustusameti kaudu, kohus, KOV lastekaitse töötajad, perekond, kinnine lasteasutus) koostöö ning toimiva võrgustiku olemasolu on eelnimetatud probleemi lahendamisel eriti olulised. Samuti on oluline koostöö ja võrgustiku olemasolu lapse hooldusõiguse ning lapsest eraldi elavale vanemale suhtluskorra määramise vaidlustes. Tekib küsimus, kas selline võrgustik on olemas ja toimib või tuleb seda luua, täiendada? Kas ollakse valmis konstruktiivseks koostööks? Milline roll ja vastutus on riigil, KOV-l, lapsevanematel?
Milliste raskustega puutuvad oma töös kokku lastekaitse töötajad? Miline on nende pädevus ning töökoormus? Kas lastekaitse töötajate töökoormus võimaldab õigeaegselt näha abivajavaid lapsi ja neid aidata? Kas kehtiv seadusandlus eeltoodu osas vajab muutmist või täiendamist? Mis osas?
Tänapäeval liigutakse kaasava keskkonna poole ning üha olulisemalt tõstatub esiplaanile vajadus luua selliseid tooteid ja teenuseid, mis arvestaksid erinevate sihtgruppidega. Erivajadusega inimesed ei suuda alati hankida keskkonnast vajalikke teadmisi. Seda võib piirata nii füüsiline-, vaimu- ning meelepuue. Näiteks: ratastooli kasutav inimene peab metsas ja mererannas liikumisest loobuma asjaolul, et ratastooliga lihtsalt seal liikuda ei saa või nägemispuudega inimene raamatute lugemisest, kuna lihtsalt pole talle sobilikke taktiilseid ja punktkirjas raamatuid või vaimupuudega õpilasi õpetades ei ole õppevahendid arvestanud nende inimeste vajadustega.
Erivajadusi arvestavate vahenditega tegutsedes kogetakse võrdsust ning solidaarsust. Nii hariduses kui ka igapäevaste esemete disainis tuleks pöörata enam tähelepanu õppija/ kasutaja positiivse emotsiooni kogemisele. Seetõttu peaks nii õppevahendite kui -keskkondade loomisel arvestama õpilaste vajadustega ning mõistlik oleks luua universaalseid ja individuaalselt kohaldatavaid vahendeid.
Projekti “Kaasav ELU“ väljundiks on näituse korraldamine Eesti Rahva Muuseumis 2021.a. kaasates Tallinna ülikoolide üliõpilasi, kelle koostöös liidetakse sisearhitektuur, käsitöö, muusika, nutitekstiilid, mitmes keeles subtiitritega videoklipid ja virtuaalreaalsus. Näituse koostamisel lähtutakse põhimõttest – Ka pisikestest detailidest saab alguse õppematerjali või igapäevaste esemete ligipääsetavamaks muutmine.
Vormsi pärastsõjaaegse lähiajaloo uurimine, välitööd ja 1945-1990 elu kujutavate fotode näitus Sviby talumuuseumis
Projekt selgitab välja, kuidas on kunstiloos kujutatud maalivat naist.