Haridus ja ruumiplaneerimine
Projekti sisuks on koostöös Tallinna linnaga mängida läbi haridusvõrgustiku ja ruumiplaneerimise probleemid lasteaia kui võimaliku kogukonnakeskuse näitel.
Projekti sisuks on koostöös Tallinna linnaga mängida läbi haridusvõrgustiku ja ruumiplaneerimise probleemid lasteaia kui võimaliku kogukonnakeskuse näitel.
Viimastel aastatel on tervise ja looduskeskkonna omavahelist seost palju uuritud, ja üldjuhul jõutakse ikka positiivse seoseni. Looduslikule keskkonnale ligipääs ja aktiivselt looduses veedetud ajal on seos emotsionaalse heaoluga, see toetab inimese kehalist aktiivsust, mõjub taastavalt ja stressi leevendavalt, teatab sotsiaalset suhtlust, sidusust ja kaasatust. Lisaks on leitud et eritüübilised maastikud ja kooslused, mõjutavad otseselt heaolu ja tajutud stressi taste jms (Zwart & Ewert, 2022). Linna rohealad (urban greenery) on muutunud kasvava linnastumise ja eskaleeruvate keskkonnateemaliste probleemide adresseerimisel üheks oluliseks jätkusuutlikku arengut toetavaks lahenduseks, viidates nii looduspõhiste lahenduste kui linnade rohelistamise teaduspõhistele ja innovatsioonilisetele võimalustele (Plüschke-Altof & Sepping, 2022). Ühel või teisel põhjusel on linna rohealade nii ökoloogiline kui sotsiaalne koormustaluvus pandud proovile. Varasem uuring, kus ka ELU projektis osalenud tudengid panustasid, näitas, et juba rekreatiivseid aktiivse puhkuse tegevusi ja vähem või rohkem sportlikke tegevusi, mis looduslikus keskkonnas aset leiavad, ning mille jaoks loodus on kõige olulisem motivatsiooniline tegur, on enam kui 10 (Erit jt, 2022). Ja on palju selliseid piirkondi, kuhu need tegevused kuhjuvad ning mille jalajälg selgelt märgatav, kohati isegi liiga, kuid keskkonnateadlikult käitudes ja sellealast teadlikkus tõstes, see nii oluline ümbritsev keskkond võib isegi taastuda (Erit, jt. 2022). Nimetatud uuring aga ei keskendunud ühelegi piirkonnale täpsemalt, et kaardistada ja kirjeldada kõik seda külastavad, kasutavad, läbivaid või muul viisil olevad-tegutsevad asjalised. Samas, pidades silmas roheala koormustaluvuse teemat, soovitavad Roose jt (2011) alustada külastajauuringutest, külastusviiside ja külastusmahu seirest. Täna vaatlusaluseks juhtumiks, kus esinevad kasutajakonfliktid, ligipääsetavuse ja kaasamise probleemid, kus arvestada tuleb ka nõrgemate gruppidega, tasakaalustatult ka inimese ja mitte-inimese suhtega, on nt. Nõmme-Mustmäe kaitseala juhtum (Keskkonnaamet)
This project intends to gamify human rights education by introducing game-like elements to improve user engagement and contribute towards problem-solving. Through this approach the concept of human rights can become more relevant in everyday lives of people.
Otsime võimalusi, kuidas saaksid avatud noortekeskused teadlikult ja järjepidevalt aidata kaasa laste ja noorte liikumisaktiivsuse suurenemisele.
Tallinna Ülikooli õppijaskonnal ja üliõpilasesindusel puudub tugev side ning taju tudengiesindajatest või üldisemalt üliõpilaskonnast kui brändist on madal. Projektiraames luuakse usaldusväärne, arusaadav, kasutajasõbralik ja lihtsasti muudetav üliõpilaskonna veebileht, mis aitaks õppijad tuua lähemale üliõpilaskonnale ning mis oleks rohkem ühtlustatud ka TLÜ imagoga.
Create marketing materials for the DLG program at TLU
Projekt näeb ette islamimaailma juhtide võtmekõnede andmebaasi ja arhiivi loomise põhimõtete väljatöötamist. Tulevase andmebaasi ja arhiivi eesmärk on koondada kokku natsionalistlike ja islamistlike juhtide võtmekõned, mis on seotud Lähis-Ida ajalugu 20.–21. saj kujundanud sündmustega, kinnistades nende ideoloogilist mõju. Taoliste kõnede kättesaadavus on heitlik ning koherentne andmebaas ja arhiiv seni puuduvad.
Loode-Eesti on oma geoloogilise ja looduskultuuri väärtustega unikaalne paik, kuid selle piirkonna rekreatsiooni- ning turismipotentsiaal on arendamata. Kohalikud sädeinimesed loodavad juba üks kord alustatud geopargi ideele taas elu sisse puhuda ning soovivad alusandmete korraldamiseks Tallinna Ülikooli abi.
Esmaabi oskused on terveks eluks väga olulised. Inimesed läbivad esmaabikursuseid tavaliselt vanemas eas, kuid esmaabi baasteadmised peaksid olema kaasatud ka alushariduses. Meie projekti eesmärgiks on mänguliselt lapsi teadmiste ja oskustega varustada juba lasteaia eas läbi tegevuste, sealhulgas õpetajaid informeerides.
Rohkearvulised uuringud osundavad suhete olulisusele hariduses. Hariduse osapooled - õppijad, õpetajad, koolijuhid, vanemad, tugipersonal, haridusametnikud - loovad koos suhtluskultuuri, mis on ka hilisemate ühiskondlike suhete aluseks. Otsime projektis lahendusi, kuidas saaksime suhtluse abil toetada hariduse osapoolte koostööd parimal viisil? Teeme projektis koostööd alustava Tõnismäe riigigümnaasiumiga (https://www.facebook.com/TonismaeRG/)