Andmekaitse ja intellektuaalomand

Andmekaitse
 

Andmekaitse on õigusvaldkond, mis reguleerib isikuandmete töötlemist ning Eesti Vabariigis reguleerivad andmekaitset järgmised õigusaktid:
·      isikuandmete kaitse üldmäärus IKÜM (GDPR) - GDPR ehk General Data Protection Regulation 2016/679 - otsekohalduv üldmäärus kogu EL-is. 
·      isikuandmete kaitse seadus (IKS).
 
Isikuandmeteks loetakse igasugust teavet füüsilise isiku kohta. Füüsilist isikut saab otseselt või kaudselt tuvastada selliste tunnuste põhjal nagu nimi, isikukood, asukohateave, võrguidentifikaator, füsioloogiline, geneetiline, vaimne, majanduslik, kultuuriline või sotsiaalne tunnusl. Isikuandmeteks ei loeta enam isiku tunnuseid, mis on muudetud anonüümseks sellisel viisil, et isikut ei ole võimalik tuvastada, st et muutmine peab olema pöördumatu. Seda nimetatakse anonümiseerimiseks - protsess, mille käigus eemaldatakse isikuandmetest kõik tuvastatavad elemendid (isiku tunnused), et kaitsta isiku privaatsust ja vältida andmete seostamist konkreetsete isikutega. 
NB! Juriidilisel isikul ei ole isikuandmeid. 

IKÜM-i mõistes on iga isik andmetöötleja juhul, kui ta töötleb andmeid mingil muul eesmärgil kui isiklikuks ning ei kasuta neid oma ametialasel või ärilise tegevuse raames.  

Isikuandmete töötlemine tähendab igasugust toimingut isikuandmete või nende kogumiga, milleks võivad olla järgmised tegevused: kogumine, dokumenteerimine, korrastamine, struktureerimine, säilitamine, kohandamine ja muutmine, päringute tegemine, lugemine, kasutamine, edastamine, levitamine või muul moel kättesaadavaks tegemine avalikustamise teel, ühitamine või ühendamine, piiramine, kustutamine või hävitamine. Isikuandmete töötlemine kestab andmete saamisest kuni nende hävitamiseni ja hõlmab kõiki toiminguid, mis jäävad nende tegevuste vahele.
NB! Töötlete isikuandmeid juba siis kui andmeid vaatate või omate/hoiustate. 

• Näiteks: Isikul X on oma sõprade isikuandmed (ees- ja perekonnanimi, sünniaeg, sugu, haridustase, e-posti aadress, telefoninumber, kodune aadress, lemmiktegevused ja eelistused). Juhul kui ta kasutab neid sõpradega kontakteerumiseks isiklikel eesmärkidel (kohtumiste kokkuleppimine, suhtlemine, õnnitluste edastamine, kingituste tegemine jne), siis pole isik X IKÜM-i mõttes andmetöötleja ning IKÜM / IKS isikule X ei kohaldu. Juhul, aga kui isik X kasutab oma sõprade isikuandmeid uuringus, mida tal on vaja läbi viia õppetegevuse raames, siis kohaldub tema osas IKÜM/IKS ja teda loetakse andmetöötlejaks. 

Seega juhul, kui üliõpilased soovivad ELU projekti raames teostada isikuandmetega teatud tegevusi (näiteks: uuringud, küsitlused jms) ning nende tegevuste käigus ei töödelda isikuandmeid anonüümselt, siis sellisel juhul on tegemist isikuandmete töötlemisega, kohaldub IKÜM ning üliõpilastele kaasneb isikuandmete töötlemise osas IKÜM-st tulenevad kohustused ja vastutus.
 
Üliõpilased ja juhendajad peaksid kriitiliselt hindama ELU projektide raames isikuandmete töötlemise vajadust. Juhul, kui üliõpilased ja juhendaja leiavad, et nende valitud ELU projektis on ilmtingimata vajalik isikuandmeid töödelda, siis on oluline mõista, et sellisel juhul kaasneb üliõpilastele IKÜM-st tulenevad kohustused (näiteks isiku teavitamiskohustus, nõusolekute võtmine ja nende hoiustamine, kohustus tagada, et kogutud andmeid hoitakse turvaliselt ning nendele ei pääse juurde kolmandad isikud) ning vastutus (sh võimalik trahv kohustuste rikkumise eest) isikuandmete töötlemise eest – juhendaja ega Tallinna Ülikool ei ole sellisel juhul isikuandmete eest vastutada, vaid vastutus on üliõpilastel.

Näiteks juhul, kui üliõpilane soovib läbi viia isikustatud uuringuid, st et uuringus on oluline töödelda isikuandmeid ning uuringu eesmärke ei ole võimalik saavutada anonüümse uuringu abil, siis sellisel juhul peab üliõpilane võtma uuritavatelt nõusolekud (siinjuures on oluline märkida, et isikuandmete töötlemise puhul ei piisa vaid teadlikkust nõusolekust, vaid tuleb küsida ka isikuandmete töötlemise nõusolekut). Nõusoleku võtmisel tuleb järgida IKÜM art 7 ja 8 sätestatud tingimusi. Siinjuures on oluline, et üliõpilane mõistaks ka andmekaitsealaseid üldpõhimõtteid (IKÜM art 5) ning isikuandmete töötlemine oleks nendega kooskõlas. 
Teatud juhtudel vajavad uuringud kooskõlastust TLÜ eetikakomiteega, st enne uuringu alustamist (sh enne nõusolekute võtmist) tuleb läbiviidavale uuringule saada eetikakomitee kooskõlastus. Millistel juhtudel on kooskõlastust vaja, saad täpsemalt lugeda siit: https://www.tlu.ee/tallinna-ulikooli-eetikakomitee#korduma-kippuvad-kusimused. Taotluse eetikakomiteele saab esitada vaid juhendaja, kes esitab üliõpilaste koostatud taotluse ning juhendab üliõpilasi tegutsema vastavalt eetikakomitee otsusele. 
 

Täpsemalt saab isikuandmete töötlemise osas lugeda Eesti Andmekaitse Inspektsiooni lehelt: https://www.aki.ee/isikuandmed/kkk/moisted

TLÜ töötajatel on võimalik pöörduda andmekaitsespetsialisti poole (liana.iila@tlu.ee) üldist laadi küsimustega (ELU projekte spetsialist ei nõusta, vaid aitab TLÜ andmekaitse korda tutvustada, üldiseid põhimõtteid selgitada). 

 

---

Intellektuaalomand

Intellektuaalomandit tutvustav ettekanne

ELU projekte teostades tekib intellektuaalomand. Selleks võivad olla nt erinevad tekstid, fotod, videod, helisalvestised, arvutiprogrammid, teose esitused, veebilehe kujundus, disainilahendused, kaubamärgid, oskusteave jne. 

Suurem osa neist tulemitest on kaitstud autoriõigusega. Autoriõigus tekib automaatselt kaitstava tulemi loomise hetkest. Osa tulemeid, nagu nt kaubamärk või tööstusdisainilahendus saavad tõhusa õiguskaitse registreerimisega Patendiametis. Intellektuaalomandi alased õigused on ainuõigused, st omanikule kuulub ainuõigus loodud tulemit ise kasutada ning lubada ja keelata teistel isikutel selle kasutamist. 

ELU projektides võidakse luua erinevat tüüpi intellektuaalomandi õiguskaitsega tulemeid, mille intellektuaalomandi kuuluvuse osas kehtivad erinevad reeglid. Kõige sagedamini luuakse autoriõigusega kaitstavaid teoseid, mille puhul autoriõigus tekib autoril ehk teose loojal. Teatud tulemite puhul on intellektuaalomandi kuuluvus seadusega reguleeritud teisiti, nt audiovisuaalsete teoste, andmebaaside, fonogrammide puhul. Õiguste kuuluvus tuleneb seadusest, TLÜ õigusaktidest ja lepingutest ning igal konkreetsel juhul tuleb õiguste kuuluvus neist õigusaktidest ja dokumentidest lähtuvalt kindlaks teha.

Peamisteks intellektuaalomandi valdkonna seadusteks Eestis on autoriõiguse seadus, tööstusdisaini kaitse seadus, patendiseadus, kasuliku mudeli seadus, kaubamärgiseadus. 

ELU õppeaine raames loodavate tulemite suhtes kohalduvad Tallinna Ülikooli intellektuaalse omandi õiguskaitse eeskirja üliõpilastöid käsitlevad sätted. Üliõpilastööde autoriõigus kuulub üliõpilasele. Üliõpilane vastutab ELU projektis teostatava töö kvaliteedi ja nõuetele vastavuse eest.

Projekti tulemite intellektuaalomandi kuuluvuse, varaliste õiguste üleandmise või litsentsimise kokkulepped sõlmitakse vastavate osapoolte vahel ning selliste kokkulepete koostamine ja sõlmimine on üliõpilase või juhendaja (nt juhul, kui juhendaja on loominguliselt vm moel panustanud nii, et tal on tekkinud intellektuaalomandi alased õigused) ning vastava koostööpartneri korraldada. Ülikool on lepingupooleks ja panustab kokkulepete sõlmimise korraldamisse üksnes juhul, kui ülikoolil on soov omandada projektiga seotud õigusi oma eesmärkide täitmiseks. Otsuse intellektuaalomandi varaliste õiguste omandamise ja isiklike õiguste litsentsimise kohta teeb rektoraadi liige, kelle alluvusse õigusi omandada sooviv struktuuriüksus kuulub. Digitaalse sisu puhul on võimalik kasutusloa andmiseks kasutada mh avatud sisulitsentse, nt Creative Commons litsentse. Vt CC ametlik veebileht (ingl k), CC litsentside eestikeelne veebileht (mitteametlik).

Üliõpilane tagab ELU projekti teostamisel kolmandate isikute intellektuaalomandi alaste õiguste järgimise. See tähendab, et üliõpilane kontrollib muu hulgas, kas teiste isikute loodud tulemite kasutamiseks ELU projektis on seaduslik alus või on selleks vajalik luba e litsents. Samuti kui projekti raames luuakse toode või teenus, mille tähistamiseks võetakse kasutusele kaubamärk, on vaja eelnevalt kontrollida, et poleks registreeritud varasemat identset või sarnast kaubamärki samade või sarnaste toodete või teenuste tähistamiseks. Kui ELU projekti teostamisel rikub üliõpilane või juhendaja teistele isikutele kuuluvaid intellektuaalomandi alaseid õigusi ja/või esitatakse nõue seoses sellise rikkumisega, on antud olukorras vastutajaks vastav üliõpilane ja/või juhendaja, kelle tegevuse tõttu nõue on esitatud.