KRIISIST LAHENDUSENI: VÕRGUSTIKU ROLL LASTE JA NOORTE KONTEKSTIS

Käesolevat sajandit on ilmestanud mitmed kriisid, seejuures erinevates valdkondades (nt looduskatastroofid, uued viirused (koroona), pagulasteema, tööjõu- ning ka tööpuudus). Kriisi ulatusest olenemata mõjutab see perekondi. Eriti haavatavad on lapsed, kes sageli ei oska oma hirme isegi sõnastada. Mured omakorda jõuavad ühel või teisel moel kooli, kus õpetaja peab eeskätt pühenduma õppekavale.
Kuidas ära tunda,et lapsel on depression? Kes peaks seda märkama, et lapsele õigeaegselt abi osutada?
Kuidas lahendada kriise, tegemata allahindlust õppetöö akadeemilisele sisule? Appi tuleb võrgustik. Aga see ei teki iseenesest ega üleöö – võrgustikku tuleb kujundada, ning meeskonnatööd tuleb õppida.
Projekti eesmärgiks on analüüsida interdistsiplinaarsete võrgustike olemust ja tööpõhimõtteid – eriti sotsiaalpedagoogika ning lastekaitse valdkonnas. Praktiliselt lahendab iga rühm mõnda tegelikku kriisiaspekti õpilase seisukohalt vaadatuna.
Fookuses on laps, aga projekti sihtrühmaks võivad olla ka professionaalid, kes tegelevad alaealistega. Sellest johtuvalt varieerub ka projekti tulemuste kajastamine: variantideks on Õpetajate Leht, ajakiri Sotsiaaltöö, ja/või operatiivsem kanal.