TLÜ Akadeemilises Raamatukogus füüsiliselt väljas oleva näituse "Tõlkes sündinud: Eesti kultuuri ajalugu tõlkekirjanduse peeglis (1525-2025) digiteerimine, uue materjaliga rikastamine ja üle kandmine virtuaalsesse vormi.
Generative AI for Creative Media Production is a hands-on, project-based course that introduces students use generative AI tools and concepts across creative media productions, enabling them to design and prototype an AI-driven short audiovisual work or game.
Koostöine ja loov projekt ühiskonna heaolu tõstmise toetamiseks.
FilmiMälu on õppimiskeskne ja praktiline ELU projekt, mille eesmärk on korrastada ning täiendada Eesti filmi andmebaasi, ennekõike selle filmiteaduse ja filmikriitika osa (vastavalt https://www.efis.ee/ ja https://www.efis.ee/l/filmivaldkonna-inforuum/filmiteadus).
TLÜ ja Delfi Meedia koostöös läbi viidav projekt (1) otsib teaduskirjanduse põhjal vastuseid küsimusele, kas teadlik positiivsete uudiste osakaalu kasvatamine meediasisus aitab leevendada nn uudisväsimuse trendi, (2) analüüsib erinevaid meediamajade strateegiaid uudisväsimuse trendi leevendamiseks ning (3) töötab välja positiivseid emotsioone pakkuva sisu prototüübid.
Kliimamuutused on üks suurimaid väljakutseid meie planeedile, kuid nende mõju ja tõsidus ei ole ühiskonnas piisavalt teadvustatud. Kliimaskepsis, aeglased harjumusmuutused ja laialt levinud väärarusaamad – sh otsustajate seas – takistavad teaduspõhiste lahenduste kasutuselevõttu. Projekti eesmärk on tõsta Eesti elanike, eelkõige kooliõpilaste, kliimateadlikkust, piloteerides ja täiustades kliimamüütidega seotud õppematerjale.
Kuna kliimamuutused puudutavad kõiki eluvaldkondi, mitte üksnes loodusõpetust ja geograafiat, on loodud interdistsiplinaarsed plakatid ja postrid, mis lükkavad ümber levinud kliimamüüte ning toetavad kliimateemade käsitlemist eri õppeainetes. Nii aitab projekt kujundada teaduspõhist ja laiapõhjalist arusaama ühest olulisemast 21. sajandi probleemist.
ELU projekti raames testitakse ja piloteeritakse 14 kliimamüüte käsitlevat graafilist infomaterjali koostöös koolide ja õpetajatega. Projekt toetab õpetajaid materjalide kasutamisel ning kogub tagasisidet nii õpetajatelt kui ka õpilastelt, et mõista, millised lähenemised on tõhusad ja millist tuge koolid vajavad.
Projekt uurib, kuidas Eesti muuseumid kujutavad ja tõlgendavad Nõukogude argielu 21. sajandil ning kuidas muuseuminarratiivid põimuvad ajaloo- ja kultuurimäluga. Üliõpilased analüüsivad näitusi, eksponaate ja kuraatorite lähenemisi ning uurivad kaasaegseid museoloogilisi võtteid, mis aitavad külastajal Nõukogude pärandit kriitiliselt mõtestada. Praktiline töö hõlmab muuseumikülastusi ja vajadusel intervjuusid muuseumitöötajatega.
This is a pre-incubation programme aimed at 1st and 2nd level students in higher education who want to actively engage in entrepreneurship development, but need basic knowledge and support in the process of getting from idea development to the pre start-up phase (seed phase). On the course you will learn both entrepreneurship theory and do practical tasks where you will get help from our team of mentors. Participants will be able to work in a group on a selected idea, developing it into a business phase that could take part in a hackathon or an idea competition at the end of the programme.
Projekt keskendub üliõpilaste kaasamisele virtuaalreaalsusel (VR) põhinevate kultuuripärandikeskkondade kavandamiseks, prototüüpimiseks ja hindamiseks, et neid oleks võimalik lõimida kooliõpetusse. Töötades interdistsiplinaarsetes meeskondades, teevad üliõpilased koostööd kooliõpetajatega, et muuta lokaalsed ja globaalsed kultuuripäranditeemad immersiivseteks VR-õppestsenaariumideks. Need keskkonnad kavandatakse selliselt, et toetada õpilaste interkultuurilist suhtluspädevust ja digipädevust uurimuslikult ja koostööl põhinevate ülesannete kaudu. Projekti tulemusena valmib komplekt taaskasutatavaid VR-õpperessursse, õpetajatele mõeldud tugimaterjale ning tõenduspõhine hinnang loodud lahenduste pedagoogilisele mõjule ja kasutatavusele.
Projekt uurib, kuidas üliõpilased otsivad ja hindavad terviseinfot keskkonnas, kus varasemad infoallikad (nt Google, veebimeditsiini portaalid, arst, sotsiaalmeedia) põimuvad uute tehisarupõhiste tööriistadega nagu ChatGPT. Eesmärk on mõista, milliseid allikaid tudengid tegelikult usaldavad, millistele signaalidele nad hindamisel tuginеvad ning kuidas AI kasutamine muudab terviseinfo otsimise ja otsuste tegemise mustreid.
Tudengid viivad läbi mini-uuringu (nt fookusgrupid, intervjuud või võrdluse Google’i ja AI vastuste vahel), analüüsivad usaldusmehhanisme ning kaardistavad noorte terviseinfootsingu peamised riskid ja võimalused. Projekt lõpeb praktiliste soovitustega, mis toetavad kriitilist, teaduspõhist ja turvalist terviseinfo otsimist ülikooliõpingutes ja igapäevaelus.
