Tänapäeva tõlkija pädevused – valdkonnateadmiste olulisus

Projekti idee lähtub vajadusest teadvustada, kuidas on viimastel aastakümnetel muutunud tõlkija töö ja selleks vajalike kompetentside baas.

Projekti eesmärk

Projekti idee lähtub vajadusest teadvustada, kuidas on muutunud tõlkija töö ja selleks vajalike kompetentside baas viimastel aastakümnetel, seda seoses tõlkimise kujunemisega ühest küljest igapäevaseks ja enesestmõistetavaks tegevuseks, teisest küljest aga professionaalseks elukutseks. Eesmärk on luua arusaam, milliseks peetakse tõlkimiseks vajalikke oskusi ja teadmisi ning kuidas neid teadvustatakse. Üheks oluliseks märksõnaks on valdkonnateadmiste olulisus, mille vajalikkust kiputakse sageli alahindama. Projekti käigus tutvutakse teadusartiklitega, mis keskenduvad viimastel aastakümnetel toimunud muutustele tõlkimises ja tõlketeaduses. Spetsiifilistele tõlketekstidele toetudes viiakse läbi analüüs teadvustamaks, millised oskused ja (valdkonna)teadmised toetavad tõlkijat tarbetekstide tõlkimisel. Analüüsi tulemustest lähtuvalt koostatakse küsimustik, mille põhjal viiakse läbi uurimus, kui palju teadvustavad inimesed üldiselt, millised on tõlkija tööks vajalikud pädevused, sh valdkonnateadmiste vajalikkus. Uurimustulemuste põhjal valmib artikkel.

Projektile on plaanitud jätkuprojekt(e) teiste tõlkijale vajalike kompetentside (nt tehnilised oskused, kognitiivne võimekus, kultuuridevahelised pädevused jm) teadvustamiseks.

Rühma liikmed

Õigusteadus (1)
Keeleteadus ja keeletoimetamine (1)
Eesti filoloogia (1)
Slaavi keeled ja kultuurid (2)
Kirjalik tõlge (1)

Rühma liikmed

Aasia uuringud (1)
Euroopa nüüdiskeeled ja kultuurid (3)
Filosoofia (2)
Group 2

Rühma materjalid

Rühma liikmed

Eesti filoloogia (1)
Aasia uuringud (1)
Slaavi keeled ja kultuurid (1)
Ajakirjandus (1)
Euroopa nüüdiskeeled ja kultuurid (2)
Group 3

Rühma materjalid