Poisid ja tüdrukud koolis ja elus: miks poisid koolist välja langevad?

Esitame jätkuprojekti 2023.a. sügissemestril toimunud ELU projektile Poisid ja tüdrukud koolis ja elus. (Ilmunud on tudengite artikkel k.a. 15. mai Õpetajate Lehes). Sooline võrdõiguslikkus ühiskonnas on küll lisandunud, ent näiteks selgus meie tudengite uurimisprojekti tulemusel, et koolipoolsed ootused ning ülesanded-kohustused tegelikkuses on kummagi soo suhtes erinevad: noormeestelt nõutakse vähem. Paradoksaalsel viisil on haavatavam pool haridussüsteemis (vaatamata eelistele ootustes, vabadustes ja lubatavustes) meessugu, kui pidada silmas haridustee katkestamist. Tekkinud on nö hariduslik lõhe. Seda iseloomustab koolide erinevaid astmeid lõpetanud noorte sooline statistika. Näiteks oli 2022/2023 õppeaastal põhikooli lõpetanute sooline koosseis järgmine: poisse 7163 õpilast ja tüdrukuid 6942 õpilast (poisse tunduvalt rohkem), ent gümnaasiumi lõpetajate seas oli poisse 3217 ja tüdrukuid 4197 õpilast. Ehk ligi tuhatkond poissi oli kadunud. Ning mitte kutsekoolidesse. Kõrgkooli lõpetas 2023. aastal 3148 noormeest ning 5689 neidu ehk vahe kahe tuhande ringis. Sealjuures ootavad kõrgemad haridusastmed lõpetanud noormehi ees paremad töökohad ja suurem nähtavus ühiskonnas.
Eelmises uurimisprojektis selgus, et olenemata vanuseastmest on kõik intervjueeritavad kogenud koolis ebavõrdset kohtlemist: tüdrukutelt oodatakse paremaid õpitulemusi, poiste hinnetele ootusi ei seata. Poiste kehv õppeedukus antakse kergemini andeks. Kõrgendatud ootused tüdrukutele väideti olevat ka kodudes, just käitumismustrit, õppeedukust ja olmelisi toiminguid silmas pidades.
Miks on poiste lahkumine haridussüsteemist siiski nii ülekaalukas? Kas on poiste ja tüdrukute erineval kohtlemisel koolipingis (ootused, hoiakud koolile, tegutsemisruum) mingi seos? Millised haridustee pooleli jätmise põhjused on kummagi soo suhtes sarnased ja millised on erinevused? Kuidas suhtutakse noore lähiümbruses sellesse, kas koolist otsustab lahkuda poiss või tüdruk?