Meie olemegi keelekeskkond
The aim of the project
Edendada arusaama, et meie emakeelekõnelejatena olemegi eesti keelekeskkond:
- selgitada välja kuidas igaüks meist saab eesti keele omandajat toetada,
- levitada oma teadmisi ajakirjanduses ja sotsiaalmeedias,
- luua keeleomandajat toetavaid materjale.
Projekti tulemused
Artikkel „Eesti keelt õpid rääkides ja rääkida peab julgema“ Loksa Elu 2024 aprillikuunumbris ning Haabersti linnaosa ajalehe maikuunumbris.
Sotsiaalmeediakonto Instagramis ja TikTokis (@elu.mokk). Iga nädal postitused ja videod; jätkuvad ka pärast projekti lõppu.
Juhendmaterjal (infovoldik): soovitused eesti keele kõnelejatele, kuidas keeleõppijaid igapäevaelus paremini toetada; levitati koolides, raamatukogudes jne.
Videojuhend: näiteid, kuidas emakeelekõneleja tüüpilistes suhtlussituatsioonides keeleõppijat toetada saab; levitati koolides
Project members
Projekti peamine sisu on edendada ühiskonnas arusaama, et meie eesti keele emakeelekõnelejatena olemegi eesti keelekeskkond, st meie saame toetada ja abistada eesti keele kui teise keele õppijaid igapäevastes suhtlussituatsioonides. Projekt kutsub üles märkama keeleõppijaid meie ümber ja looma neile võimalusi keele kasutamiseks igapäevaelus. Sellised võimalused hõlmavad suhtlust näiteks poes, töökohal, ühistranspordis või kogukonnas. Kõik koos saame nii panustada eesti keele elujõulisusesse ja mitmekesisesse keeleruumi. Kuna keelt omandatakse kõige tõhusamini seda päriselus kasutades, on emakeelekõnelejate ülesanne keeleomandajale neid võimalusi anda. Projekti „Meie olemegi keele keskkond“ edukaks elluviimiseks jagunes grupp neljaks töörühmaks (3-4 liiget), kellel olid erinevad ülesanded ja eesmärgid. Artikli rühm kirjutas artikli, mis kirjeldas seda, kuidas Eestis tuntud muukeelsed keelekõnelejad on kohanenud meie keelekeskkonnas. Juhendmaterjalide rühm vastutas infovoldiku koostamise ja valmimise eest. Sotsiaalmeediarühm tegeles sotsiaalmeedias postituste loomise ja jagamisega, et sõnum jõuaks paljudeni. Videojuhendi rühmal valmis animatsioon, mida levitati erinevates Eesti koolides, ning milles antakse lihtsaid juhiseid, kuidas käituda muukeelse klassikaaslasega. Kõik rühmad tegutsesid tihedas koostöös ja tähtsustasid meeskonnatöö olulisust. Oleme niisiis projekti raames oleme loonud eriilmelisi keelekõnelejatele suunatud juhendmaterjale. Need materjalid pakuvad lahendusi ja soovitusi, kuidas parandada keeleõppijate hakkamasaamist keelekeskkonnas ning soodustada positiivset ja toetavat suhtlust, et muuta keelekeskkond õppijatele toetavamaks, innustades neid keelt aktiivselt kasutama ja arendama.
Peamised sidusgrupid, kellele projekt on suunatud, on emakeelekõnelejad ja eesti keele kui teise keele õppijad. Peamine viis, kuidas projekti eesmärke edendada ja sidusgruppideni (eelkõige emakeelekõnelejateni) jõuda, on luua ja levitada keelekõnelejatele suunatud juhendmaterjale ning jagada infot.
Meie materjalid pakuvad praktilisi soovitusi, kuidas olla keeleõppijaile igapäevasituatsioonides toetav suhtluspartner. Keeleõppijateni jõutakse kaudselt, muutes keskkonda nende jaoks toetavamaks ja innustades neid keelt kasutama, samuti kutsudes emakeelekõnelejaid keele õppijaid märkama.
